Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaa said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. Samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid.
1. maksu võtmise viisi järgi: • KAUDSED MAKSUD – need kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale • OTSESED MAKSUD – suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda otseselt maksma oma tulude pealt 2. maksu kehtivuse territooriumi järgi: • RIIKLIKUD MAKSUD kehtivad kogu riigis, kehtestab riik; • KOHALIKUD MAKSUD kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil, kehtestab kohalik omavalitsus; 3. maksumäära suuruse järgi: • PROGRESSERUV – maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär; • PROPORTSIAALNE – maksualuse suurenemisel jääb maksumäär samaks; • REGRESSIIVNE – maksualuse suurenemisel maksumäär väheneb. Riigi eelarve, riigi võlg. • Riigi eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel kulutused. Piltlikult öeldes kujutab eelarve endast riigi „rahakoti“ sisu kujunemist ja kasutamist. Eelarves on näidatud rahaliste
jäänud püsima tänaseni? *2 koda alamkoda ja ülemkoda tänapäeval. *Kuningas peab arvestama valitsemises ka parlamendiga. *Kedagi ei tohi vangistada ja sundida tegema makse seaduse väliselt. 10. Mõisted: Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Absolutism-on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Nekrutikohustus- Regulaararmee peamiseks komplekteerimisviisiks oli see. Nekruteid võeti maksualuse elanikkonna, eelkõige talupoegade, seast. Ümarpea- puritaanid, sest nad ei kandnud parukaid ja nende kiilanevad pead olid ümarad. kodusõjas olid nad parlamendi poolel võitlejad. Kavaler- kuningavõimu pooldajad. Nimi vihjab tolleaegsele rõivamoele ja soengutele. Ümarpeade vastasleer. Independent- radikaalsemad puritaanid. Nõudsid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Nende juht oli Oliver Cromwell. Muutusid kodusõjas poliitiliseks parteiks.
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid (Tallinnas ja Riias). 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Põhjalikult muudeti maksukorraldust. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks ja maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Majandus Poola aeg: Pärast Liivi sõda sai Tartust, Viljandist ja Pärnust kaubalinnad. Rootsi aeg: Aktiivne majandustegevuse võimalus oli üksnes sadamalinnadel. Olulisemad olid Tallinn ja Narva. Tartu tähtsus hakkab tõusma alles 1632 kui asutatakse ülikool. Peamisteks kaupadeks kujunesid teravili ja lina, mida veeti Eesti sadamate kaudu. Tekkisid ka manufaktuurid, mille keskuseks oli Narva
teenusena riigilt. Maksevõimelisuse printsiip lähtub maksumaksja võimalustest maksu maksta ega arvesta kasu, mis riigialam võib riigi poolt antavast teenusest saada. Sissetulek-väljaminek-omand. Maksevõime indikaatorid: a) Mida suurem sissetulek, seda suurem maksevõime. b) Mida suurem väljaminek, seda suurem maksevõime. c) Mida suurem omand, seda suurem maksevõime. Maksutariif- määrab maksusumma (T) ja maksualuse (maksubaasi) (B) funktsionaalse sõltuvuse. 11. Keskmine tulumaksumäär Kui kesmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes jääb samaks-on tegemist proportsionaalse tulumaksuga. Kui keskmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes kasvab-on tegemist progresseeruva tulumaksuga. 12. Milline on üksikisiku tulumaks Eestis? Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne (26%), kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega (1000 krooni kuus) on tal progresseeruvad tunnused. 13
veel väga mitmesugused sotsiaalmajanduslikud, rahvastiku arvestuses. Andmed rahvaarvu ja etnilised, kultuurilised, poliitilised, looduslikud, rahvastiku koostise kohta Eestis on eelnevate tervishoidlikud, arstiteaduslikud, usulised, aegadega võrreldes hoopis täielikumad. Seda psühholoogilised jm. nähtused ja nende arvurikkad kõigepealt tänu maksualuse elanikkonna ar kombinatsioonid. vestamiseks alates 1782. aastast korraldatud Eestile olid sellal üldiselt omased samad hingeloendustele. Omakorda tõid uue kvaliteedi demograafilised üldtendentsid, mis Euroopa teiste päris rahvaloendused. Pärast mõningaid proovi ja
lõunapoolne osa, mis 1784 rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest või tegevusalast. Põhjalikult muudeti maksukorraldust- kehtestati pearahamaks. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama hingeloendusi, mis siiani ajaloolastele väärt informatsiooni annavad. 1765 kinnitas kindralkuberner Browne positiivsed määrused. Need olid talupoja elu kergendavad nõudmised mõisnike jaoks. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põlusaaduste ülejäägid vabalt turustada Mõisakoormistele seati kindlad piirid, mida mõisnikud ei saanud suva järgi muuta
· Suuremate muutusteta · Pärisorjus kinnistus · Pinnaalane areng suuremate muutuste poole Muutused seoses asehalduskorra kehtestamisega 1783 aastal: · Muutus Eesti ala jaotus · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust · Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali · Mõisnikud said võrdsed õigused · Laiendati pearahamaksu. (Hingeloendused) Pearahamaksu ja hingeloenduste seos - Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingelondusi. Vene riik luges üle inimsesed, et teada saada palju inimesi on kelle eest seda maksu võtta. Mõis ja talu ( majanduslikud üksused) Talurahva jagunemine: Maavabad Isiklikult vabad, koormistest vabad, pidid kandma ainult sõjaväeteenistust. Vabatalupoeg Osadest või kõigist koormistest end lahti ostnud. Vabadikud Maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad.
kaotamist ning siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Pearahamaksu, laiendati nüüd ka Eesti- ja Liivimaa alatele. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Et vältida pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. aastal põhijoontes varasem valitsemisviis. MÕIS JA TALU: AGRAAROLUD VARAUUSAJAL Kõige enam oli rüütelmõisasid, teise suurema rühma moodustasid kroonumõisad, kolmanda suurema rühma moodustasid pastoraadid. Mõisate majandamisel muutus tähtsaks juba keskaja lõpul alguse saanud teravilja eksport, mis varauusajal
maksumaksjale, N.: aktsiisi- ja käibemaks; · OTSESED MAKSUD suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda otseselt maksma oma tulude pealt, N.: tulumaks, sotsiaalmaks. 2. maksu kehtivuse territooriumi järgi: · RIIKLIKUD MAKSUD kehtivad kogu riigis, kehtestab riik; · KOHALIKUD MAKSUD kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil, kehtestab kohalik omavalitsus; 3. maksumäära suuruse järgi: · PROGRESSERUV maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär; · PROPORTSIAALNE maksualuse suurenemisel jääb maksumäär samaks; · REGRESSIIVNE maksualuse suurenemisel maksumäär väheneb. 12.3 RIIGI EELARVE, EEALVE PUUDUJÄÄK, RIIGIVÕLG Riigi eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel kulutused. Muutused avaliku sektori kulutustes või maksupoliitikas mõjutavad eelarve tasakaalu:
täpselt, kuidas tuli andmeid koguda, töödelda, millised vead ja üldistused olid lubatud, millised keelatud. Instruktsioonid on vaja üles otsida, muidu on uurimus vigu täis . HALDUSDOKUMENDID valitsus- ja teiste asutuste dokumendid: kirjavahetus, load ja muu; haldusajaloo keskne allikas. FISKAALDOKUMENDID maksude kehtestamiseks läbiviidud revisjonide protokollid, vakuraamatud; agraar-, asustus-, koormiste-, rahvastiku- ja kohaajaloo allikad. Ei tohi unustada, et koostaja huviks oli maksualuse maa või inimeste kindlaksmääramine, mitte asustus- või rahvastikuajaloo allika koostamine; asustuspilti ei tohi kriitikata vaadata. MAJANDUSTEGEVUST KAJASTAV DOKUMENTATSIOON massiline ja tagasihoidlikku kasutamist leidnud allikate liik, arve- ja kassaraamatud, kviitungid jms, mõisates aida-, karja- ja ehituse kassaraamatud. Majandusdokumentatsiooni võrdlused statistikaga võimaldavad leida vigu statistikas. Katastrikaardid kõik on sinna peale kantud!
Prantsusmaa Kuningas oleks saanud nüüd hõlpsasti oma reputatsiooni hoida, kui ta oleks järginud reegleid ja pakkunud turvalisust ja kaitset oma poolehoidjatele ning Kirikule, mis oli alati sunnitud hoidma Kuninga poole. Nende kaasabil oleks saanud kuningas end kindlustada. Kuningas aga ise polnud Milanoski ja juba ta vallutas Romagna, kaotades sellega poolehoidu ja nürgestades oma reputatsiooni ning tugevdas sellega ka kirikut. Ta eemaldas Napoli kuningriigi troonilt oma maksualuse ning määras ametisse isiku, kes võis ta enda maalt välja ajada. Louis eksimused: kõrvaldas nõrgemad võimumehed, tugevdas Itaalias selle mõujuvõimu, kes oli niigi tugev, kutsus sinna väga tugeva võõramaalse, ei asunud sinna elama, ei rajanud sinna kolooniaid, eemaldas veneetsalsed võimult. Üks viga viis teiseni. Louis loovutas Aleksandrile Romagna ja Hispaamiale kuningriigi selleks, et vältida sõda- see vaid lüllab sõda edasi, sest sõjast ei pääse keegi
Maanõunike kolleegiumid ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu said esindajateks ka vähemjõukad inimesed. Majanduslikud ümberkorraldused: Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Vältimaks pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. Usuelu Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal(Tartu ülikooli
Katariina II Venemaa keisrinna alates 1762. *Seadis sisse uue asehalduskorra uus halduskorraldus Balti kubermangudes 1783, mis kaotas Balti erikorra, seadis sisse uue administratiivse jaotuse. Juurde tulid Paldiski jaVõru *Viis läbi reforme: piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kõigile linnaelanikele võrdsed kodanikuõigused, piiriäärsete mitte-Vene alade ühtesulatamine Venemaaga arvestamataa ajaloolisi, usulisi või kultuurilisi tõekspidamisi *Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi, muudeti maksusüsteemi pearahamaks, hingeloendused inimeseloendus *Uued omavalitsusorganid olid oma otsustes märksa rohkem riigivõimu kontrolli all, maanõunike kolleegium ja linnade raed saadeti laiali asemele linnatuumad *Aadlite mõisate pärisomandiks kuulutamine, lõpp ebakindlatel omandisuhetel ning kestval reduktsioonikorraldusel, kubermangude valitsemine tehti Venemaa sarnaseks
keisrile. Kubermanguvalitsus oli täidesaatev organ, mille liikmed juhtisid arvukaid allasutusi. Kubermanguvalitsus koosnes nõunikest, neile lisandusid assesorid, kubermanguarst, arhitekt, insenser, asjaajaja ning siseministri poolt kinnitatud eriülesandega ametnikud. Kubermanguasutused: Riiklike tuluallikate haldamisega tegelesid rahandusministeeriumile alluvad kroonupalatid, kes haldasid riigimõisaid ja -metsi, tegelesid maksualuse elanikkonna arvestuse, maksude kokkukogumise, nekrutivõtmise ja riigiasutuste töötajatele palga maksmisega. 1861. loodi Eestimaal kubermanguvalitsuse ehitusosakond (Ehitus- ja teedekomisjon). Kubermangudes loodi riigivarade palatid, mis võtsid kroonupalatilt ja majandusvalitsuselt üle kroonumõisate juhtimise ja riigimetsade haldamise funktsiooni. Loodi kontrollpalatid, mis tegelesid riigiasutuste finantstegevuse kontrollimise funktsiooniga (Varem kuulus
saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt. Liigitus vastavalt kehtestamise korrale ja kehtivuse territooriumile: kohalikud ja riiklikud maksud. Kohaliku maksu kehtestab kohalik omavalitsus ja need kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil. Riiklikud maksud kehtestab parlament ja need kehtivad kogu riigis. Maksud võivad olla progresseeruvad, proportsionaalsed või regresseeruvad. Progresseeruva maksu puhul maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär, proportsionaalse maksu puhul jääb see muutumatuks ja regresseeruva maksu puhul väheneb Olulisemad maksuliigid: üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibe-, sotsiaal-, aktsiisi-ja kinnisvaramaks jt Maksustamise üldist taset mõõdetakse tavaliselt maksutulude ja SKP suhtena = maksukoormuseks. Majandusteadlaste arvates on maksukoormus seda suurem, mida jõukam on ühiskond. Eesti maksukorraldus
annaabi.ee 
