ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et: isik on sündinud aastal 1983 või hiljem, isik on saanud 18-aastaseks, isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab
2) Mittefiskaalsed eesmärgid- protsesside suunamiseks. 9. Nõuded maksudele Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: · Igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule (maksevõimelisuse printsiip). · Igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma (määratletuse printsiip). · Maksu maksmine peab olema korraldatud maksu-maksjale võimalikult sobivalt (mugavuse printsiip). · Maksustamiskulud peavad olema minimaalsed (odavuse printsiip). 3 Smith pidas rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korraldada. 10. Maksustamise põhiprintsiibid 1) Majandusteaduse arenedes tõusid esile kaks kõige enam aktsepteeritavat maksustamise printsiipi. 2) Maksustamine vastavalt saadud kasule ehk eksvivalentsuse printsiip.
kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse suleraha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast kassasse. Raha väljamaksmine kassast vormistatakse kassa väljamineku orderiga. Raha väljamaksmisel peab kassapidaja nõudma isikut tõendava dokumendi esitamist. Raha saaja kirjutab kassa väljamineku orderile saadaoleva rahasumma, kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning
Otseste maksude korral maksja täidab maksukohustuse oma nimel ja oma arvel 8. Kaudsed on maksud kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. N: aktsiis / käibemaks. Kaudsete maksude korral maksja täidab maksukohustuse oma nimel, kuid teise isiku arvel. 9. Riigilõivuga, erinevalt maksust kaasneb konkreetse hüve saamine, eksisteerib vastutasu maksjale. Riigilõivu majanduslikuks eesmärgiks on tekkinud kulutuste hüvitamine. 10. Maks- maksuseadustest tulenev rahaline kohustis 11. Erinevad maksudest eelkõige selle poolest, et nende eesmärgiks ei ole riigi avalik – õiguslike ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite kogumine. Trahvi peamine eesmärk on mõjutamine. Trahv peab kaasa aitama teatud tegevuse lõpetamisele ning sundima isikuid sellest tegevusest tulevikus loobuma. Trahve
omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. KOHALIKUD
rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et: isik on sündinud aastal 1983 või hiljem, isik on saanud 18-aastaseks, isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast kassasse. Raha väljamaksmine kassast vormistatakse kassa väljamineku orderiga. Raha väljamaksmisel peab kassapidaja nõudma isikut tõendava dokumendi esitamist. Raha saaja kirjutab kassa väljamineku orderile saadaoleva rahasumma, kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud
Ostja pank võtab endale kohustuse maksta müüjale. See eeldab Ostja ja Müüja panga eelnevat kokkulepet. Ostja pank annab tehingu toimumisele omapoolse garantii. Akreditiivi avab tavaliselt importija eksportija kasuks (miinuseks on kulukus, kasutatakse siis kui üksteist täielikult ei teata ja usaldata). 2. Maksekorraldus- on isiku korraldus teda teenindavale pangale teatud summa ülekandmiseks teise isiku kontole. Maksekorraldus kehtib 10 päeva. 3 eksemplari 1 jääb maksjale, 2 lähevad saaja panka , millest üks jääb pangale ja teine antakse kliendile. Ülekanne peab toimuma 48 tunni jooksul. Kasutatakse ka püsikorralduslepinguid (näiteks laenu osamaksed) määratud suurusega maksete puhul millega võetakse raha automaatselt kliendi kontolt maha. Kasutatakse ka otsekorralduslepinguid (üüri, elektri ja telefoniarvete eest). Paberil maksekorraldusi eelistatakse suuremate tehingute puhul, kuid nende osatähtus sularahata
Ostja pank võtab endale kohustuse maksta müüjale. See eeldab Ostja ja Müüja panga eelnevat kokkulepet. Ostja pank annab tehingu toimumisele omapoolse garantii. Akreditiivi avab tavaliselt importija eksportija kasuks (miinuseks on kulukus, kasutatakse siis kui üksteist täielikult ei teata ja usaldata). 2. Maksekorraldus- on isiku korraldus teda teenindavale pangale teatud summa ülekandmiseks teise isiku kontole. Maksekorraldus kehtib 10 päeva. 3 eksemplari 1 jääb maksjale, 2 lähevad saaja panka , millest üks jääb pangale ja teine antakse kliendile. Ülekanne peab toimuma 48 tunni jooksul. Kasutatakse ka püsikorralduslepinguid (näiteks laenu osamaksed) määratud suurusega maksete puhul millega võetakse raha automaatselt kliendi kontolt maha. Kasutatakse ka otsekorralduslepinguid (üüri, elektri ja telefoniarvete eest). Paberil maksekorraldusi eelistatakse suuremate tehingute puhul, kuid nende osatähtus sularahata
kuna ühiskonnale on omane teatav seaduste rikkumine. Riigieelarve iseenesest ei tekita subjektiivset õigust kellegi vastu, st riigieelarvega ei ole riigile antud objektiivselt nõudeõigust, 3) RIIGILÕIV seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa õigustoimngute tegemiseks avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Riigilõivuga, erinevalt maksust kaasneb konkreetse hüve saamine, eksisteerib vastutasu maksjale. Riigilõivu majanduslikuks eesmärgikks on tekkinud kulutuste hüvitamine. Eestis on riigilõivud reguleeritud Riigilõivu seadusega. Riigilõivu suuruse määramisel on palju vaieldud ning välja pakutud kaks põhimõtet: · Kulude printsiip seotud otseselt tehtavate kulutustega (nt kalkuleeritakse, et kui suured on kulutused seoses passi väljastamisega). Antud printsiipi ei saaa rakendada kõikide riigilõivude puhul.
Praktikas tuleb sellest teadlik olla, et 65 000 dollarit tagasimakset jõuab firmasse tagasi, mitte maakleri kontole. Sellised on kombed. Kui lepingus Assignment of Insurance lepitakse kokku, et kindl hüvitis makstakse hüpoteegi pidajale, siis tuleb tähele panna, et maksad perioodi ette, aga laev hukub, tekib muu kindl juhtum varem, enne perioodi lõppu. Järelikult on tegu osalt ettemaksega, ehk prepaid premium - see ei kuulu tagastamisele mitte hüpoteegipidajale pangale, vaid selle maksjale e laeva omanikule. 2. Protection and Indemnity - kaitse ja hüvitamine /kompenseerimine. See on vedaja või laevaomaniku vastutuskindlustusega, pm, et kaitseb eri juhtumite eest laeva omanikku, kas reostusega põhj kahju, reisija sai surma vms kahju, mis tekib kolmandatele kas lepingusuhtest või kolmandale isikule, lepinguvälise kahju - tort. P&I klubi liikmed on laevaomanikud, maksavad sellele mingi regulaarse tasu nagu liikluskindlustus
isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kui sõitude üle arvestust ei peeta, tuleb otsuses, käskkirjas või korralduses näidata ka sõiduauto registreerimismärgi andmed ja sõidu eesmärk. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia ja ka hüvitise saaja kirjalik kinnitus hüvitise saamise kohta ühekordses määras. Hüvitise saaja (töötaja) annab maksjale informatsiooni, kas selle sama sõiduauto või mõne muu sõiduauto kohta mõne teise tööandja juures on temale arvestust pidamata hüvitist (1000 kr) makstud või mitte. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu. Kui sõitude üle peetakse arvestust, siis peab arvestus sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral, sõidu kuupäeva ja
eest tasu. Muu hulgas kohustub kontopidaja tegema käsundiandja korraldusel makseid ning krediteerima käsundiandja kontot käsundiandja kasuks laekunud maksete ulatuses, tegema käsundiandjale viimase korraldusel kontolt sularahas väljamakseid ning võtma vastu sissemakseid. Kontopidaja on kohustatud tseki maksjalt käsundiandja kasuks sisse nõudma käsundiandja poolt talle esitatud tseki. Kontopidaja peab korraldama tseki õigeaegse esitamise tseki maksjale ning tseki lunastamata jätmise korral võtma tarvitusele abinõud käsundiandja huvide kaitseks 177. Tervishoiuteenuste osutamise leping - (1) Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma