okulaari maksimaalsel eemaldamisel avast (optilise pingi lõpuni) n=1 ning difraktsioonpildi keskkohas on näha valguslaik. 4. Lähendage sellest maksimaalsest kaugusest okulaari aeglaselt avale ning jälgige difraktsioonpildi muutumist. Esimese difraktsioonmiinimumi tekkimine okulaarivaatevälja keskel vastab juhule, kui n=2, järgnev maksimum tekib, kui n=3 jne. Mõõtke difraktsioonpildi maksimumidele ja miinimumidele vastav okulaari kaugus b ümmargusest avast, kasutades optilise pingi mõõteskaalat ning fikseerige Fresneli tsoonide arv n. Ava diameeter D on märgitud ekraanile. 5. Mõõtmisi teostage vähemalt 5 erineva n väärtuse korral. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 6. Arvutage toodud valemi abil valguse lainepikkus iga b ja n väärtuste paari korral. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ja leidke juhuslik viga. Katse nr
Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Enne tööle asumist tuleb tutvuta spektromeetri kasutusjuhistega. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm. Spektromeeter nullitakse kasutatud ekstrahendiga. Töötada võib klaasküvettidega, sest mõõtmine toimub nähtava valguse lainepikkusel. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter. Sealt loetakse lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Järgneb spektri analüüs. Spektri analüüsimisel võrreldakse uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukohti (lainepikkusi) teatmeteostes leiduvate andmetega, järeldatakse kas tegemist on puhta -karoteeniga või karotenoidide seguga. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Kasutatakse neeldumisspektri analüüsimisel saadud andmeid neeldumis-
Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Trükkisin neeldumisspektri välja. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 426 0,1508 2 450 0,2000 3 476 0,1755
Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-600 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul heptaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. 2 Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov (porgand) sisaldas -karoteeni. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 477,0 0,4982 2 451,5 0,566
Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Trükkisin neeldumisspektri välja. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 536 0,0317 2 453,5 82,5 0,0468 3 426,0 27,5 0,0518 4 414,0 12 0,0574
Kordasin kuni sademe kohal olev ekstrahent muutus värvusetuks. Ekstrakti kogumaht oli 16 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahust. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad absorptsiooni täpsed väärtused. Seejärel trükitakse neeldumisspekter välja. 478 nm A 0,5590 451,5 nm A 0,6255 platoo 423-430 nm A 0,4480- 0,4722 Spektri analüüsimisel võrreldakse uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukohti teateteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. Antud proovis on -karoteen Karotenoidi sisalduse arvutamine
mõõtsilindrisse. Seda operatsiooni kordasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvusetuks. Lõpuks määrasin ekstrakti kogumahu. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Neeldumisspekterit mõõtsin nähtava valguse lainepikkustel 350-650 nm. Nullisin heptaaniga ning mõõtsin oma ekstrakti neeldumisspektrit. Spektrofotomeetri ekraanile tuli neeldumisspekter, kursori nihutamisega leidsin ekstrakti neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad optilise tiheduse täpsed väärtused. Tulemused: Ekstrakti kogumaht: 15 ml Heptaani tihedus 0,684g/cm3 Kolm neeldumismaksimumi: 1. =503,5 nm 0,3710 A E1%=3150 2. =473,0 nm 0,4749 A E1%=3450 3. =447,0 nm 0,3497 A E1%=2250 Tomatis ei ole karotenoidide segu, ainus karotenoid on lükopeen, mille neeldumismaksimumid on 506 nm, 473 nm ja 446 nm. Karotenoidi sisaldus uuritavas proovis: Järeldus:
lainepikkust sujuvalt muuta. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast heptaani. Kuna neeldumisspekter mõõdetakse nähtava valguse lainepikkustel, siis on vaja töötada kvartsküvettidega. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega naitasin ära ja märgitasin protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Seejärel trükkisin neeldumisspekter välja ja jätkasin spektri analüüsimist. Töötulemus Spektri analüüsimisel märkasin neeldumismaksimumi asukohti (lainepikkusi). Sain 2 neeldumismaksimumi ja 1 platood: 1). 505,5 nm optilise tihedusel 0,2341 A, 2). 472,5 nm, 0,4257A, 3), 451,5 nm, 0,3939 A. Ning võrdlesin antud tabeliga ja sain, et tegemis on kapsantiiniga.
olev ekstrakt muutub värvusetuks. · Lõpuks määrasin kindlaks ekstrakti kogumaht. (V=9 ml) Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs: · Spekter mõõtsin lainepikkuste vahemikus 350-650 nm,kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (Petrooleeter). · Spektrofotomeetri ekraanile joonistus uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näitasin ära need lainepikkused, kus paiknesis iseloomulikud neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Lainepikkus Optiline tihedus 421,5 nm 0,0852 A 448,5 nm 0,1036 A 474,0 nm 0,0890 A -karoteen
värvusetuks. · Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu. Ekstraheerimisel sain ekstraksi 3 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs: · Täitsin klaasküveti poolenisti ekstraktiga. · Järgnes neeldumisspektri võtmine spektrofotomeetriga. · Spektrofotomeetri ekraaline joonistus uuritava lahuse neeldumisspekter, millel märkisin ära need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad absorptsiooni ehk optilise tiheduse täpsed väärtused. · Trükkisin neeldumisspektri välja. Spektrofotomeetri andmed: Ekstrakti optiline tihedus, ABS Neeldumismaksimumid, nm 0,309 504,0 0,5435 472,0 0,5117 450,0 Enda katses saadud tulemusi laborimaterjalidega võrreldes, sain tulemuseks, et minu proov sisaldas enim lükopeeni.
13. Määran kindlaks ekstrakti kogumahu: 25 ml NEELDUMISSPEKTRI VÕTMINE JA SPEKTRI ANALÜÜS: 14. Täidan ühe klaasküveti heptaaniga. 15. Valin ekraanilt spektrofotomeetria 16. Nullin mõõdud (base correction) 17. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näitan ära ja märgin protokollivihikusse need lainepikkused, kus, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Saadud piikide tipud: Piigi tipp Lainepikkus (nm) Optiline tihedus 1. piigi tipp 426 0,0615 2. piigi tipp 451 0,0793 3. piigi tipp 476 0,0685 18
Seejärel kinnitage survekruvi 9 ja kasutades kruvinihutit 8 (joon. 19.3), pöörake pikksilma niitrist ettevaatlikult nimetatud peamaksimumi keskele. Nüüd lugege optilise mõõtesüsteemi abil nurkasend α mp viisil, mis on kirjeldatud eespool. 5. Pöörake pikksilma niitrist järgmisele, ühe võrra väiksemat järku peamaksimumile. Lugege jälle pikksilma asendile vastav nurk skaalal. Selliselt mõõtke kõigile ettenähtud järku maksimumidele (vähemalt 3 eri järku kummalegi poole tsentraalset maksimumi) vastavad nurgad nii paremal kui vasakul pool nullmaksimumi, nihutades pikksilma kogu aeg ühes suunas. Lugemid kandke tabelisse 19.1. 6. Katsetulemused esitage kontrollimiseks juhendajale ja seejärel lülitage aparaat välja. Tabel 19.1 Spektrijoone lainepikkuse määramine difraktsioonivõre ja goniomeetri abil
lainepikkust muuta. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse vahemikus 350 650 nm ja võrdlusena kasutatakse puhast petrooleetrit. · Töötatakse klaasküvettidega, sest mõdetakse nähtava valguse osas. · Spektrofotomeetri ekraanile moodustub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel näidatakse ära neel lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja maksimumidele vastavad absorptsiooni täpsed väärtused. · Spektrit analüüsitakse võrreldes uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukohti teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. · Tehakse järeldus, kas on tegu puhta -karoteeniga või karotenoidide seguga. · Kui on segu seguga, antakse hinnang, milline karoteeni isomeer või ksantofüll ekstraktis
18 Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (ekstrahenti). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. 5. Millises lainepikkuste vahemikus paiknevad karotenoidide neeldumismaksimumid ja millest on see tingitud? Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast 6
lahustit (ekstrahenti). Kuna neeldumisspekter mõõdetakse nähtava valguse lainepikkustel, siis võib töötada klaasküvettidega (NB! Spektri UV osas mõõtmisel tuleb kasutada kvarts- küvette). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Seejärel trükitakse neeldumis- spekter välja ja järgneb spektri analüüsimine. Spektri analüüsimisel võrreldakse uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumis- maksimumide asukohti (lainepikkusi) teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. Tehakse järeldus, kas tegemist on puhta -karoteeniga või karotenoidide seguga
annaabi.ee 
