hüpoteesiks......... 3) Majandusteooria on väidete kogum põhjuslike...........seoste kohta majanduses 4) Teooria üldistusaste on suurem kui mudelil 5) Mudeli kontrollimisel peetakse esitatud seoste kehtivuse piisavaks tõestuseks ka asjaolu, et neid ei ole võimalik konkreetse situatsiooni korral ümber lükata ehk falsifitseerida................ 24 10. Lõpetage laused: Majanduses osalejate ratsionaalne käitumine eeldab: 1) inimesed soovivad maksimiseerida..................... 2) ettevõtted püüavad maksimiseerida ......................või minimeerida ..................... 25 10. Lõpetage laused: Majanduses osalejate ratsionaalne käitumine eeldab: 1) inimesed soovivad maksimiseerida kasulikkust... 2) ettevõtted püüavad maksimiseerida kasumit...või minimeerida kahjumit..................... 26 11
· enese-sarrustus (self-reinforcement) II. Hoiak (attitude) 2.1 Hoiaku omadused Suunatud stiimulile: isik, grupp, käitumine Valents ehk märk: näiteks meeldib/ei meeldi Mäluprotsesside osalus Hoiak sisaldab: kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku komponenti 2.2 Hoiaku funktsioonid · Minimiseerida karistust, maksimiseerida kiitust · Tagada teadmine keskkonnast · Väljendada indiviidi väärtusi ja identiteeti · Tagada mina-kontseptsiooni kohesiivsus 2.3 Hoiakud määravad ära sotsiaalse info töötluse iseärasused · Selektiivne tähelepanu · Selektiivne taju · Selektiivne mälu 2.4 Hoiak ja käitumine Probleem: globaalne hoiak spetsiifiline käitumine
6 5 4 3 2 MR 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 4 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 12 milj. krooni Ülesanne 4 8 punkti Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil Populaarsema
1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? ~4 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? ~8 tuh.€i/tk 3) Kui suur on ettevõtte kasum? ~12 milj. €+K88 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Ülesanne 4 8 punkti
3 2 MR D=AP 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 2 tuh.tk 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 4 milj. krooni Ülesanne 4 8 punkti Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil Populaarsema
laenude väljajagamisel, et turg püsiks stabiilsena, kuid alati on oht et maksukoormus laenuvõtjale on liiga suur, ning ettevõtte on sunnitud välja kuulutama pankroti. Kergekäeline laenamine ja reeglite eritamine loob panga jaoks ebameeldivad ja soodsad tingimused kokkuvarisemiseks. Ühiskondlik käitumine Mitmed kriisid ja langused on saanud alguse tänu uutele tehnoloogiatele. Investoritel puudub arusaam, kuidas ja mis viisidel tuleks investeerida, et tulu maksimiseerida, seetõttu kaasneb kõige uuega ebakindlus. Kui esimesed julged on oma investeeringutest tulu saavutanud ning see on laiemale ringkonnale teadlik, hakkavad ka ülejäänud oma raha uude tehnoloogiasse paigutama, lootes, et võidukäik jõuab ka nendeni. Otsused võetakse vastu pigem vaid uskudes, et investeerimiseks pole hilja. Kindlad uuringud ja usutavad ennustused, kas uuendus on kasumlik ka pikemas perspektiivis, puuduvad. Tegutsetakse heas usus ja teisi järgides, karjana
Duaalne simpleksmeetod Lineaarse planeerimise ülesanne Lineaarse planeerimise ülesanne: n maksimiseerida cjxj j 1 n kitsendustel aij x j bi (i 1,2, , m) j 1 x j 0 ( j 1,2, n). LP ülesanne maatrikskujul. Kasutades maatrikssümboolikat ja tähistades a11 a12 a1n x1 b1 c1 a21 a22 a2 n x2 b2 c2 A , x , b , c ,
1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q 1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi? 2 tuh.tk MR=MC 2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit? 8 tuh. €i/tk 3) Kui suur on ettevõtte kasum? 4 milj. € kasum=(P-AC)*Q Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1
otsene ja sekkuv, aga toimis ainult siis, kui midagi läks valesti (enamasti: varastati, tapeti). Alates 17 sajandist aga hakkas võim tegelema igapäevaste asjadega - masside ja vagabondidega. Põhjuseks: keskvõimuga riik, mille tõttu kogukonna tähtsus kadus; demograafiline laienemine, millega senine võim hakkama ei saanud. Traditsioonilistes ühiskondades ainult kooriti, poohhui mis inimesed teevad. Nüüd oli vaja igapäevaelu kontrollide distsipliini abil, et maksimiseerida tööstust (töö+ostmine), tekkis klassikäitumine ja -huvid. Tehased olid kui vaeste hoolekandeasutused, kus neid allutati distsipliinile. Ehk siis: tööstussüsteemi tekkimine ei põhinenud tehnoloogialoogikale, vaid poliitilisele (ehk võimu) loogikale. Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama
suhtumisi kahe dimensiooni alusel – sõbralikkus – vaenulikkus ja domineerimine – alistumine. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus. SÕLTUVUSSÜSTEEMID (BOULDING) a)vahetussüsteemid: kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumi. Integratiivsed süsteesmid: Vahetussuhetest erinevalt on integratiivsed süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Seda iseloomustaks nt selline arusaama, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla, ma tahan seda mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. ähvardussüsteemid:iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi
3. Suurima tõepära meetod. Tõepärafunktsiooni struktuur. Rakendada tõepärafunktsiooni leidmaks parimat hinnangut a) Normaaljaotuse (Θ = (μ,σ)); b) Poissoni jaotuse (Θ = λ); c) Eksponentjaotuse (Θ = ν); d) geomeetrilise jaotuse (Θ = (n,p)) parameetritele. (Iga jaotus on eri piletis, st. ühes piletis on üks neist 4 jaotusest) Suurima tõepära meetodi eesmärk: koostada tõepära funktsioon ja maksimiseerida see parameetrite järgi. Diskreetsel juhul: ( , ) = ∏ ( = ) Pideval juhul: ( , ) = ∏ ( , , , ) a. xi ~ N(μ,σ2) ( ) L(μ,σ2,x) = ∏ √ ( ) ( )
); 3)ekstreempunkti meetod(graafiline); 4)simpleksmeetod; 5)transpordikulu meetod; suhteliselt lihtne. Need on ehitusprojektid, firma investeerimisprojektid laiendamise 7.3.Optimeerimismudelite kasutamise tüüpülesanded. *ressursside parem kasutamine mõttes, järelvalve projektid. Tellimusprojektid :firma tellib projekti projekteerimisbüroost. toodete(teenuste) vahel(minimiseerida kilusid, maksimiseerida kasumit); *optimaalse Lähtuvalt sellest, kas projekti teostajaks on üksikisik, riik, ettevõte, võib projekte liigitada tootmisprogrammi koostamine(max kasumit, max toodangut, kitsendus-kulud, seisakud min); *isiklikuks(remontimine, raamatu kirjutamine, puhkureisi korraldamine), *tootmisprogrammi jaotus allüksuste vahel(max kasumit, max toodangut, min kulusid);
3. Suurima tõepära meetod. Tõepärafunktsiooni struktuur. Rakendada tõepärafunktsiooni leidmaks parimat hinnangut a) Normaaljaotuse (Θ = (μ,σ)); b) Poissoni jaotuse (Θ = λ); c) Eksponentjaotuse (Θ = ν); d) geomeetrilise jaotuse (Θ = (n,p)) parameetritele. (Iga jaotus on eri piletis, st. ühes piletis on üks neist 4 jaotusest) Suurima tõepära meetodi eesmärk: koostada tõepära funktsioon ja maksimiseerida see parameetrite järgi. n Diskreetsel juhul: L ( θ , x )=∏ P( X =xi ) i =1 n Pideval juhul: L ( θ , x )=∏ f ( x i , θ1 ,… , θk ) i =1 a. xi ~ N(μ,σ2) 2
25. SÕLTUVUSSÜSTEEMID Kolme erinevat tüüpi sõltuvussüsteeme on välja toonud majandusteadlane Kenneth Boulding. Neid määratlevad ära esiteks indiviidide poolsed orientatsioonid ja iseloomulikud sotsiaalsed väärtused. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. Vahetussüsteemid: selline, kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit. Need süsteemid ei pruugi olla ilmtingimata negatiivsed. Nad vahetavad neid ressursse, mis neil endil on, nendega, mis on teistel ja mida nad kõrgelt hindavad. Selline sotsiaalne vahetus toimub väga paljudes situatsioonides ja siin on tegemist väga mitmesuguste ressurssidega, mida jaotatakse. Foa and Foa pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse, mida me võime omada - kaubad, teenused,
väärtused; kindlad reeglid ja normid mis puudutavad resursside jagamist; ja erinevad strateegiad, mida kasutatakse nende resursside saamiseks ja jaotamiseks iga süsteemi sees. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. a)vahetussüsteemid: Vahetussüsteem on selline, kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit. Ehkki siin ollakse motiveeritud egoistlikest soovidest, ei pruugi sellised vahetussüsteemid olla ilmtingimata negatiivsed. Nad vahetavad neid ressursse, mis neil endil on, nendega, mis on teistel ja mida nad kõrgelt hinbdavad. Selline sotsiaalne vahetus toimub väga paljudes situatsioonides ja siin on tegemist väga mitmesuguste ressurssidega, mida jaotatakse. Foa and Foa (1980) pakkusid välja, et põhimõtteliselt on
väärtused; kindlad reeglid ja normid mis puudutavad resursside jagamist; ja erinevad strateegiad, mida kasutatakse nende resursside saamiseks ja jaotamiseks iga süsteemi sees. Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. Vahetussüsteemid: Vahetussüsteem on selline, kus sõltuvussuhtes domineerivad egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit. Ehkki siin ollakse motiveeritud egoistlikest soovidest, ei pruugi sellised vahetussüsteemid olla ilmtingimata negatiivsed. Nad vahetavad neid ressursse, mis neil endil on, nendega, mis on teistel ja mida nad kõrgelt hindavad. Selline sotsiaalne vahetus toimub väga paljudes situatsioonides ja siin on tegemist väga mitmesuguste ressurssidega, mida jaotatakse. Foa and Foa (1980) pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse,
vahendina raha. Kui pakkumine ületab nõudmise hind langeb ja vasupidi. Kui firma suudab müüa toodet kallimalt, kui tootmiskulud, saab ta kasumit, vastasel korral kahjumit. Tegemist on ringsüsteemiga majapidamised ostavad oma sissetuleku eest firmadelt kaupu ja firmad maksavad majapidamistele viivmaste käsutuses olevate tootmisressursside (töö, maa, kapital) eest. Iga majapidamise eesmärk kaupade muretsemisel on parandada oma elukvaliteeti. Igaüks tahab maksimiseerida (saada endale rohkem) oma eelistustele vastavate (mina näiteks tahan autot aga keegi teine tahab sama raha eest midagi muud väärtuste (kaubad, ressursid) hulka. Igaüks muidugi ei saa ja see põhjustab ebavõrdsust. Nüüd segab vahele riik... Eelnev lihtsustatud mudel ei sisaldanud endas poliitilise süsteemi olemasolu. Riik (keerukas süsteem, paljude inimeste tegevus moodustab riigi "käitumise") võib mõjutada poliitilist majandust 6-el peamisel viisil: 1
kogukonna) oli otsene ja sekkuv, aga toimis ainult siis, kui midagi läks valesti (enamasti: varastati, tapeti). Alates 17 sajandist aga hakkas võim tegelema igapäevaste asjadega - masside ja vagabondidega. Põhjuseks: keskvõimuga riik, mille tõttu kogukonna tähtsus kadus; demograafiline laienemine, millega senine võim hakkama ei saanud. Traditsioonilistes ühiskondades ainult kooriti, poohhui mis inimesed teevad. Nüüd oli vaja igapäevaelu kontrollide distsipliini abil, et maksimiseerida tööstust (töö+ostmine), tekkis klassikäitumine ja -huvid. Tehased olid kui vaeste hoolekandeasutused, kus neid allutati distsipliinile. Ehk siis: tööstussüsteemi tekkimine ei põhinenud tehnoloogialoogikale, vaid poliitilisele (ehk võimu) loogikale. Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi
Sotsiaalne võrdlemine- Sotsiaalse identiteedi teooria lähtub sellest, et meie grupi liikmed erinevad oluliselt (Tajfel 1978) teistest mingite hinnanguliste tunnuste alusel. Teooria pakub välja et üheks oluliseks eristumise põhjuseks on positiivsete joonte poolest eristumine, mis annab võimaluse grupi liikmetel oma enesehinnangut tõsta. Iga grupi liige, kes tahab säilitada positiivset sotsiaalset identiteeti ja positiivset enesehinnangut üritab maksimiseerida erinevust oma kuuluvusgrupi ja teiste gruppide vahel mingite võrdlusdimensioonide alusel. Positiivse sotsiaalse identiteedi konstrueerimine ei eelda mitte ainult seda, et hinnatakse oma kuuluvusgruppi positiivselt, vaid oluline on siin ka see, et hinnatakse oma gruppi positiivselt antud grupile oluliste (relevantsete) gruppide suhtes (Tajfel and Turner 1979). Lisaks sellele kui grupid võrdlevad end mingite dimensioonide abil ja see võrdlus ei tule
annaabi.ee 
