* Ametlik * Kodanlik * Seos antiigiga * Inimene on oluline (inimene õpib tegema * Jumal on oluline (käitumisjuhend/ õigeid valikuid) moraaliõpetus) * M.Koperniku õpetus Maa ei ole * 1517. Luther (usupuhastus) keskpunkt heliotsentrilisus. * Mikro- ja makrokosmos kattuvad (M.Kopernik oli poola teadlane, astronoom) * Katoliiklus vs luterlus ususõjad * G.Bruno (itaalia astronoom, sügavalt * 30-aastane sõda: 1618-1648 (väga verine) usklik); jumal=inimene. : leiti, et ta on katoliku usule ohtlik PARADOKS kuulutati ketserik (põletati) * Mikro- (inimene) ja makrokosmos kattuvad * utoopia * Itaallane Galileo Galilei : maa-keskne süsteem..
saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. · Stoikud väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud. Mõisted: Polis - linnriik Aristokraatia valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile Oligarhia võim on koonudnud väikese rühma kätte Spartiaadid sparta elanikud Türann - hirmuvalitsus Demokraatia rahvavõim Bulee - nõukogu vana-kreekas Faalanks; hopliit kreeka lahingurivi Agoraa linna keskel olev väljak, kus peeti koosolekuid Hetäär kaaslanna, ehk sõbratar, tihti armukesestaatuses
Interpertatsioon teise muusiku ettekanne. TV Rütm: loodusrahvaste muusika; samaanlus Meloodia: laulev meloodia Tempo: rütmikiirus; (ühes taktis mitu lööki/mitmendik noot on üks löök) Dünaamika: mezzoforte; pianissimo Muusika: tämber; traditsioonid (rituaalid); instrumendid; voolavus; sõnad -> sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia
Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc) Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks -- on korrapäraste tühikute süsteem. Nagu mesilaskärg. Universum (lad. 'kõiksus'), makrokosmos, maailmakõiksus. Universumi ehitust ja arengut kirjeldatakse teoreetiliselt aegruumi mõiste ning selle meetriliste ja topoloogiliste omaduste najal, sh lõpmatuse kujutelma kaudu. Aja ja ruumi lõpmatus on matemaatiliselt igast esemest kaugemal on näha galaktikaid; igast sündmusest on varem toimunud sündmusi. Printsiibi mõte on kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis, kui eeldada, et meile kättesaamatu osa on kättesaadavaga sarnane
BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see maailm, milles tavaliselt inimesed liiguvad, 2)kättesaamatu, 3)vormitu, kujutu makrokosmos, inimene mikrokosmoses mikrokosmos jaguneb 7-ks kestmeks, mis aitavad inimesel end tundma õppida. 1)aju-kroonkese 2)kolmas silm 3)kõri 4)süda 5)naba 6)kõht - eesmärgiks vabaneda sugutungist. 7)sabaroots sabarootsu otsas elab madu, kui madu läheb ära, muutub inimene hulluks. Hinnang maailmast Tegelikult 1)Väga ilus Budismi 1)Inetu 2)Püsiv suurimad 2)muutuv 3)Tõeline eksimused 3)olemus puudub
2013.a, allikas http://hum.ttu.ee/indrek/e_raamat/Meos_I_Uusajafilosoofia.pdf Kull, A. (1997). Filosoof, kes uskus surematust, KIRJANDUS. Kasutamise kuupäev: 21.22.2013.a, allikas http://www.postimees.ee/2510589/filosoof-kes-uskus- surematust-kirjandus Meos,. I. (2013). Filosoofia sõnaraamat. Kasutamise kuupäev: 20.11.2013.a, allikas http://setcom.ee/tanno/info/is/teave/ained/fil/fil_alu_ttu_meos_filosoofia_sona raamat_2013.pdf Jakapi, R., Kasak. E. (s.a). Makrokosmos II. Kasutamise kuupäev: 22.11.2013.a, allikas http://www.folklore.ee/tagused/nr26/makro.pdf Kristelle,. P. O. (2011). Eight Philosophers of the italian renaissance. Kasutamise kuupäev: 22.11.2013.a, allikas http://www.waggish.org/2011/paul-oskar- kristeller-eight-philosophers-of-the- italian-renaissance/ Kvell, A. (s.a). Filosoofia ajaloo põhijooned ja põhiprobleemid. Kasutamise kuupäev: 13.11.2013.a, allikas: alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/filosoofia-
arendas Aristoteles geotsentrilist maailmapilti. Bioloogias lõi võrdleva meetodi alused. Süstematiseeris, eraldas nt selgroogsed omaette rühmaks. 5. Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad Sangviinikud - veri, koleerikud - kollane sapp, flegmaatikud - lümf, melanhoolikud - must sapp. 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg, aga ka algebra Indiast). (Makrokosmos) · Araabia arstid tegid juba ka eksperimente (+ katsepäevik). · Keemia (destilleerimine, alkeemia) · Optika · Rakendusbotaanika (lõhnaained, vürtsid jne) 7. Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid? Sest oli tugev kiriku mõju. Teadusloomes tähendas see eeskätt toetumist klassikute ja kirikuisade töödele, st uue kogemuse hankimine tagasihoidlik. 8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut
kultuurikontekstist. Kool kui pedagoogiline institutsioon. Koolil on täita spetsiifiline kasvatusfunktsioon. Koolis omandab õpilane teatud käitumismudelid, samuti teadmised, oskused ja valmisoleku neid tulevikus täiendada ja rakendada. Esimesed koolid Loodi Vana-Idamaade (Mesopotaamia, Egiptus) templite juurde kolmandal aastatuhandel enne Kristust. KOOL JA HARIDUS ANTIIGIS. KREEKA (ATEENA, SPARTA) HARIDUS ANTIIKAEGNE kultuuriparadigma. MAAILM kui makrokosmos, mis on loodud harmoonia ja ilu seaduspärasuste järgi INIMENE - kui mikrokosmos, kelle põhieesmärk on kosmoloogilise harmoonia tunnetamine HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele
tähena? Kirjeldage galaktikate ruumijaotust. Ühtlane; galaktikate piiri ei ole,. Galaktikad, galaktikaparved ja nendevahelised tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks -- on korrapäraste tühikute süsteem. UNIVERSUM 1. Mis on universum? Universum (lad. 'kõiksus'), makrokosmos, maailmakõiksus. Universumi ehitust ja arengut kirjeldatakse teoreetiliselt aegruumi mõiste ning selle meetriliste ja topoloogiliste omaduste najal, sh lõpmatuse kujutelma kaudu. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Aja ja ruumi lõpmatus on matemaatiliselt igast esemest kaugemal on näha galaktikaid; igast sündmusest on varem toimunud sündmusi. 3. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)?
ideedevaldkonna ja jagatavuse kaudu määratletud meeltega tajutava maailma vahel. Alles kosmose hinge valmistamise järel lõi demiourgos viimase sisse kosmose keha. Kuna hing on juhtiv alge, siis luuakse kõigepealt hing, ja seejärel hinge poolt valitsetav keha. Sellega algab järgnevalt kosmose mittekunagi lakkav elu. (36e) Kuna kosmose hing on osavõtus nii meeltega tajutavast maailmast kui ka ideedemaailmast suudab ta mõlemat tunnetada. Inimhinge struktuur; mikro- ja makrokosmos. Loonud kosmose hinge, valmistab demiourgos sellestsamast materjalist ka jumalate hinged. Jumalate mõiste on antud juhul rakendatud astronoomiliste nähtuste seletamise teenistusse – erinevad jumalad valitsevad erinevate teavakehade üle ja jälgivad, et need oma “seaduspärastelt” liikumistrajektooridelt kõrvale ei kalduks. Mis puutub aga surelike olendite loomisse, siis ei võta demiourgos seda tööd enam enda peale, vaid “delegeerib” selle enda poolt loodud jumalatele.
a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.)
Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc) ≈ Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. ≈ Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks -- on korrapäraste tühikute süsteem. Nagu mesilaskärg. ≈ Universum (lad. 'kõiksus'), makrokosmos, maailmakõiksus. Universumi ehitust ja arengut kirjeldatakse teoreetiliselt aegruumi mõiste ning selle meetriliste ja topoloogiliste omaduste najal, sh lõpmatuse kujutelma kaudu. ≈ Aja ja ruumi lõpmatus on matemaatiliselt igast esemest kaugemal on näha galaktikaid; igast sündmusest on varem toimunud sündmusi. ≈ Printsiibi mõte on kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis, kui eeldada, et meile kättesaamatu osa on kättesaadavaga sarnane
Sellel perioodil hinduism vastandus teravalt inglastele ja kristlusele. Otsiti võimalust taastada hinduismi iidne hiilgus. Reformistlikud hinduismi liikumised ühinesid rahvusliku liikumisega ja India taastas iseseisvuse 1947. Hinduistlik mõtteviis tugineb kolmele põhialusele: Aeg kulgeb tsükliliselt universumil ei ole algust ega lõppu; elule järgneb surm ja surmale elu; ka loodust jälgides märkab taassündi kõikjal Mikrokosmos (elud, aastaajad, põlvkonnad) ja makrokosmos (kosmose loomine ja lagunemine, aeg) on seotud kõik universumis on omavahel seoses Põhjuslikkuse printsiip ehk karma seob iga sündmust sansaaraga; tsükli sündmused mõjutavad järgnevaid; igaühe tegudel on mingi mõju kogu universumile Tänapäeva hindud võivad olla monoteistid (Brahma, kes avaldub eri kujuna), polüteistid või monistid( kogu reaalsus on üks). Mõnikord usutakse jumalate kolmainsusesse:
kasutati nn ,,õilist valet", mille kohaselt jumalad olevat loonud nelja sorti inimesi - kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid (vt edaspidi juttu tulevat kehamahlade teooriast.) Platon küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide kontekstist selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja vastupidi. (Teda on selliste mõtete eest ka eugeenika ,,isaks" nimetatud.) Platon väitis, et taevas on täiuslik (makrokosmos!), toetas geotsentrilist maailmapilti, ühendas matemaatika astronoomiaga. Lõi Akadeemia, mis kestis 1000 aastat (keiser Justinianus I sulges Ateena filosoofiakoolid aastal 529). Platonism toetab varast kristlust, matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Atomistlik (materialistlik) teooria (Demokritos) on olemas väga väikesed muutumatud osakesed aatomid ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid
annaabi.ee 
