jne. Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad). Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur 3. Ärikultuur. Erinevus teistest kultuuridest: · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum.
Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 1 Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital
kiirusega – muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus- ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon – praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad SOTSIAALNE STRUKTUUR – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus;
Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega. Formaalsetega: majandus- ja sotsiaalpoliitika jne. Informaalsetega: jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Ühiskond – sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide ühise kultuuriga ja neid, kes sellega samastuvad Sotsiaalne struktuur – Sots. Tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis
- Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute,
samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; -väärtushierarhiad -suhteliselt kestvad -tugevalt seotud kindla kultuuriga Normid- -käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi;
Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja 4. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur
valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad.
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad.
ja sissetulekute järgi jne. Leiti, et kõige tähtsam on info omamine koha kohta, kui seda ei ole otsustab inimene subjektiivselt (kõik inimesed on erinevad). Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur. 4. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum.
oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundadakeskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt) Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust • Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil,
oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt) Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust • Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus
informatsiooni; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. o Stabiilsus ja muutumine: formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega; formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi; muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 2) Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim o Ühiskond: sotsiaasete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad. o Sotsiaalne struktuur: sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi staatust sotsiaalses süsteemis.
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid.
kohane tüdrukule ja mis poisile, juba varases eas) Sekundaarsed/teisesed identiteedivomid omandatakse elujooksul, identiteed elujooksul muutub, sest muutuvad indiviidi rolled Võim võim kellegi üle (tööalane suhe alluv ja töötaja), võim millekski (individuaalne võimekus midagi teha ja saavutada). Erinevad vormid: otsene (formaliseeritud nt alluvussuge, omand või kaudne nt võime kujundada keskkonda). Majanduskultuur veendumused, hoiakud, väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust Üksikisiku tasand seotus sotsiaalsete suhetega, individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine. Identiteet (sisemine/omistatud kaupade ja teenuste tarbijana, aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina, tööandjana). Pere/leibkonna tasand Tööjaotus ja soorollid, pere eelarve
indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab) dünaamiline, ajas muutuv KULTUUR - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega edastatakse järeltulevatele põlvkondadele muutuv sotsiaalses aeg-ruumis sisemine heterogeensus: sotsiaalsete gruppide eristumine hoiakute, uskumuste, kommete, maitsete jne baasil Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija,
annaabi.ee 
