Austria köök oli kuulus juba 15. sajandil kui üks toitvamaid ning maitsvamaid Euroopas Eriti palju maitsvaid toite on pärit Viinist, kust need on levinud üle maailma. Teraviljadest kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera Palju kasvatatakse kartuleid ning umbes samu köögivilju, mis meilgi on tuntud. Soojema kliima tõttu kasvatatakse Austrias rohkesti viinamarju ja puuvilju. Toite valmistatakse rikkalikult või, koore ja suhkruga maitsestatult. Kuulsad on paljud tordid, magusad saiad ja koogid. VIINI SAI VIINI ŠNITSEL VIINI LOOTSIKUD KLASSIKALINE VIINI ÕUNASTRUUDEL Õunastruudli koostiosad 3 suurt õuna(võib asendada pirniga) 1 apelsini riivitud koor või 1 sl kaneeli 2,5sl suhkrut+ 1sl suhkrut 1 muna 1,5dl peeneks hakitud pähkleid või mandlilaaste 50g võid (20.min asetada sügavkülma) 1sl sulavõid 1 lehtlavaš
Vein Maailma suurim veinitootja Suurepärane kvaliteet Rioja vein Väga head viinamarjakasvatuspiirkonnad Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha Jerezi vein ehk sherri Ribera del Duero Penedes La Mancha Õlut tarbitakse palju, eriti baaris tapasdega. Õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse väga külmalt. Liköörid Galiitsia queimadad Erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult) aniisiliköörid Pacharan Puuviljaliköörid Pacharan Söögiajad Hommikust süüakse tavaliselt kohvikus ja see koosneb "churrosest" ja suurest kruusitaiest kuumast kakaost. Teiseks hommikusöögiks on kohv magusa küpsetisega või mõni muu kerge suupiste. Lõuna on kella 2 paiku päeval, sageli eelneb sellele oode (erinevad suupisted), mida reeglina süüakse koduteele jäävas baaris või restoranis.
Teraviljadest kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera. Palju kasvatatakse kartuleid ning umbes samu köögivilju, mis meilgi on tuntud. Liha valik on viimasel ajal kaldunud suuresti sealiha kasuks, veise ning lambaliha kasutamine on vähenenud. Soojema kliima tõttu kasvatatakse Austrias rohkesti viinamarju ja puuvilju. Toiduvalmistamisel on tunda tugevat saksa mõju. Toite valmistatakse rikkalikult või, koore ja suhkruga maitsestatult. Väga levinud on rammusad, sageli täidetud klimbid (Nockerln, Knödel, Spatzen) ja küpsised. Kuulsad on paljud tordid, magusad saiad ja koogid.Lihatoitudele lisatakse hästi mitmekesiselt köögivilju ja maitseaineid, sageli serveeritakse neid puuviljadega, eriti sidruniga. Austerlased võidavad toiduauhind oma valgete veinide ja kõrvitsaseemneõlidega. Mõlemat saab nautida Austria rahvusköögiga söögikohas, kuid tüüpiline kohalik rahvusroog
populaarsete tapasdega. Hispaania õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse üldjuhul väga külmalt. Tasub mainida ka paljusid Hispaania likööre. Brändit toodetakse peamiselt Andaluusias. Kanged alkohoolsed joogid ja orujod (viinamarjanahkadest ja seemnetest destilleeritud piiritus) on levinud kõikjal Hispaanias. Neist tuntumad on Galiitsia queimadad ja erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult). Populaarsed on ka aniisiliköörid, Navarrast pärit pacharan ja puuviljaliköörid. Tuntumad hispaania toidud 5 Tuntumad toidud on paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), küüslaugusupp, sobrasada (pikantne vorst), sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad), cocamallorquina (pitsasarnane suupiste), tortilla (omlett)
sisalduvate toitainete ja kosutava toime pärast. Tee on väga mitmekülgne, ta ei ole ainult janu leevendamiseks vaid temas on tohutu ravimise jõud. Puhtad ja lihtsat joogid annavad tõhusat taimset kaitset haiguste vastu. On olemas immuunsust suurendavaid, stressi vähendavaid, seedimist soodustavaid jne teesid. Tee võib anda ka suurepärase maitseelamuse, kui erinevaid taimi üksteisega sobitada. Teed võib juua nii nagu soov on: kuumalt või külmalt, maitsestamata või maitsestatult. Liis Kambek Tee Kasutatud kirjandus 1. http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10.10) 2. Gööck, R. 20 000 saladust tee kohta. Tallinn: AS Bit. 3. Zak, V. Raamat heast teest. Tallinn: Ersen, 2004.
eraldub peaaegu värvitu vadak. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda. Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine. Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, mõnel pooll valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi. 10. Pett Pett (võipiim) on või valmistamise kõrvalsaadus, mis võib olla kas rõõsk või hapendatud. Pett on piimatoodete seas teenimatult tagaplaanile jäänud, kuigi
vitamiini B5, vitamiini B6 ja vitamiini E. Väikses koguses magneesiumi, mangaani, vaske, rauda, tsinki, fosforit, vitamiine A, B1, B2 ja B3. Avokaados on keskmiselt 160 kalorit, 2 grammi proteiini ja 15 grammi kasulikke rasvu. Avokaado on kõrge rasvasisaldusega puuvili – 77% kaloritest tulebki sisalduvast rasvast. Seetõttu on tegu ühe rasvarikkama taimtoiduga. Avokaado on väga kiudaineterikas ja alandab ka kolesterooli. Kasutamine: Teda võib süüa maitsestatult soola ja pipraga ning segatult vähese majoneesi, veiniäädika või sidrunimahlaga võileivakattena või panna salatitesse. Püreestatud viljaliha lisatakse külmadele või kuumadele suppidele, mereandidele, kanalihale. Avokaado lisatakse vahetult enne toiduvalmistamise lõppu, kuna keemine rikub vilja maitset. Avokaadot kasutatakse ka magustoitude valmistamisel lisatuna puuviljasalatitele, jäätisele, vahukoorele.
peale Ameerika avastamist. Kõrvitsa valminud viljad sisaldavad rohkesti süsivesikuid, esmajoones suhkrut ja tärklist. Kõrvitsa kuivainesisaldus on keskmiselt 6 8% (üksikutel sortidel kuni 17%). Rohkesti leidub pektiinaineid. C-vitamiini sisaldub kõrvitsas 15 20mg%. Karotiini on mõne sordi viljades isegi rohkem kui porgandis. Mineraalainetest leidub valminud viljades enam kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda. Toorelt on kõrvitsa viljaliha peaaegu maitsetu. Maitseainetega maitsestatult või koos teiste toiduainetega saab sellest aga valmistada väga mitmesuguseid toite, salateid, äädikahoidiseid jne. Soodsa biokeemilise koostise ja suhteliselt madala kalorsuse tõttu on kõrvitsad väga 54 sobivad dieettoiduks. Toiduks tarvitatakse ka õlirikkaid kõrvitsa seemneid, mis röstitult on väga maitsvad. Neid lisatakse ka sepikute ja leibade taignatesse toiteväärtuse tõstmiseks. Allikas www.eestitoit.ee Kabatsokk e tsukliini Kabatsokk on kõrvitsa lähedane sugulane
Mida suurem on kohupiima rasvasisaldus, seda väiksem on happesus. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda. Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine. Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk- ja Ida- Euroopas, mõnel pooll valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi. 10.KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Juust http://et.wikipedia.org/wiki/Kohupiim http://nammy.pbworks.com/w/page/6183294/Sinihallitusjuust http://nammy.pbworks.com/w/page/6184696/Valgehallitusjuust http://www.estover.eu/ http://www.neljas.ee/est/
kanakoivavorm, seenetaskud, samuti kondiitritoodetes. Pähklite õrn röstimine teeb maitse väga meeldivaks, üleröstimine rikub seda. Makadaamiapähkel Kreemja ja kergelt vahaja tekstuuriga, maheda ja magusa maitsega. Hästi kõva koorega – seetõttu müüakse enamasti juba puhastatult. Pärit Austraaliast, tänapäeval kasvatatakse ka Hawail. Hinna poolest üsna kallid, süüakse toorelt või soolaga maitsestatult kokteilikõrvasena. Väga maitsvad ka magusates küpsetistes, eriti hea kaaslane karamelliga, ananassiga, jäätisega ja šokolaadiga. Makadaamiapähklitest valmistatakse kvaliteetset õli ning pähklivõideid. Peenestatult sobivad kana ja kala paneerimiseks. Makadaamiad võib kasutada kookides pekaanpähklite asemel. Säilitada õhukindlas karbis, nt külmkapis (st jahedas kuivas kohas).
süüakse lusikaga. Lõikepinnad tuleb kohe sidrunimahlaga üle piserdada, muidu läheb viljaliha tumedaks. Küps vili on pehme rohekaskollase sisuga ja sees on tal suur luuseeme. Küpset vilja saab hoida külmas vaid mõne päeva. Avokaado maitse meenutab pähklit, koostis aga võid. Tarvitatakse põhiliselt dieettoiduna, süüakse toorelt või salatina soola, pipra, sibula vm. lisandiga. Eriti hästi maitseb avokaadoviil sidrunipipraga maitsestatult. Avokaado e. dunglivõi on väga kõrge toiteväärtusega, sisaldades kuni 27% oliiviõlile sarnast avo-kaadoõli. Sellele vaatamata on ta kolesteroolialandaja, kõrge E- ja C-vitamiini, kaaliumi, kiudainete ja monoküllastamata rasvade tõttu. Greipfruut Pehmet mahlast greipi on kõige mugavam süüa lusikaga otse koorest. Selleks lõigatakse kõigepealt vili risti pooleks ja spetsiaalse greibinoaga eemaldatakse viljaliha paksust koorest.
Jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Säilitatakse jahutatult või külmutatult. 27. Eesti rahvusroad. Suupisted Täidetud munad, kartulisalat, sõir, Supid Kalasupp, lihaklimbisupp, hernesupp Põhiroad Mulgi puder, sült, verivorst Magustoidud karamellkissell, kamavaht jõhvikatega, leivasupp 28. Kohupiima kasutamine? Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk ja IdaEuroopas, mõnel pool valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi. Kohupiimast tehakse erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasid, täidiseks pannkookides, taignatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Vormitoitudes koos köögiviljade, tangainete ja makaronitoodetega, puuviljade ja marjadega. 29
Internetilehekülje aadress on www.eestitoit.ee. http://www.etk.ee/index.php?id=132 kama, vana Ida-Euroopa jahutoit. Kamajahu tehakse mitme tera- (nisu, rukki, odra) ja kaunvilja (herne, oa) segust või kaerast. Terad keedetakse soolakas vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahust segatakse hapu- või petipiimaga püdel kama (külm kört) või tehakse kamakäkke. Tegelikult võib kamajahu segada ka värske piima või lausa veega ning soolaga maitsestatult saame tõeliselt isase kareda smugri roka. Teine äärmus on segada kamajahu hapukoore ja suhkruga, tulemust on suutelised sööma isegi õrnakõrilised neiud. Eestis tehti segajahust kama algselt peamiselt Lõuna-Eestis, Setumaal valmistati ka kaerakama. Nüüdisajal toodetakse Eestis segakamajahu (näiteks as CIBUS, Pärnu, Vanapargi 2, toote kood kaubastatuna 500 g kilepakendis 4 740126080017). Esineb ka sõna kama kasutust muis tähendusis ENE, 4. kd
läbimõõduga 3...8 mm, rohekaskollase, helepruuni, punase või kirju värvusega. Valgusisaldus on eelmiste kaunviljadega võrreldes suurem. 5.11. Suhkrumais Suhkrumais on teraviljaline. Ta on üks maisi tüüpidest, mis piimküpses staadiumis on suhkrurikas. Toiduks tarvitatakse noori tõlvikuid, mis sisaldavad 75% vett, 5% valku, 18% süsivesikuid, 1% rasva, mineraalaineid, vitamiinidest eriti B-rühma ja E- vitamiini. Tõlvikuid kasutatakse keedetult ja soolaga maitsestatult ning konserveeritakse ja külmutatakse. 5.12. Oliivid Oliivid on õlipuu viljad. Vili on ploomi- või kerakujuline luuvili. Majanduslikult suurema tähtsusega on harilik õlipuu. Vilja värvus on algul roheline, seejärel kollane, lilla ja valminult must. Sisaldab kuni 70% rasva. Rohelisi vilju tarvitatakse toiduks soolatult, musti peamiselt marineeritult ning küpsetest viljadest saadakse pressimisel väärtuslikku oliivõli. 5.13. Seened Seened on alamad taimed
lammas, kalkun, kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel. · Kala ja mereannid on külluslikud rannikupiirkonnas. · Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. Suupistetena eelistatakse soolatud, röstitud ja vürtsika tsilliga puuderdatuna. Maapähkleid on ohtralt, samuti kreeka pähkleid, kasupähkleid ja pistaatsiaid. Kõrvitsa ja kabatsoki seemneid kasutatakse küpsetamisel röstitud ja maitsestatult. · Leib ja teravilja tooted. Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla'd on samuti väga populaarsed need on ovaalsed valged batoonid krõbeda koorega nisujahust. Piiratud hulgal kasutatakse hommikuhelbeid. · Rasvained. Searasv on kõige levinum küpsetamisel, toidu valmistamisel ja friteerimisel