Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks. Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga. 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist riigikorda ning põlastasid rahvuslikku liikumist. 19.
vannitoad,WC,teatrid,raamatukogud PROLETARIAAT JA KODANLUS Tekkisid uued sots.kihid proletariaat ja kodanlus Tööstuslikult arenenud riikides oli töölist osakaal 50-70% Kujunes töölisaristrokraatia Kujunes töölisliikumine, kes võitles tööliste olukorra parandamise eest Ühiskonna mõtestamine Rev lammutas senise süst Tähtsaks hakkati pidama alalhoidlukust Säilitada kõike mis on mõistlik J.de Maistre- konservantismi isa, Õigel teel aitab püsida usk, see on K-> nurgakivi Edmund Burke vastu kajad Pr rev-ile-> rev uuendustele võib järgneda majanduslik krahh, terror Konservantismi põhitõed Ühiskonna struktuur on pühenenud pika aja jooksul Valitsevaks 19 saj sai K, erakonnad= konservatiivne partei tekkis inglismaal 1830 aastal Kõigil inimestel ei ole õigust osaleda poliitikas, ei ole vaja üldist valimis õigust, naistel ei ole vaja meestga võrdsaid võimalusi
12.Konservatism- poliitiline õpetus, mis kasvas välja Inglismaa konservatiividest. Konservatiiivd olid vastu igasugustele muudatustele, tähtsaks peeti traditisoone ja alalhoidlikkust. Ühiskond peab arenema evolutsiooniliselt. Konservatiivid pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Konservatiivid arvasid, et sugugi mitte kõik ei tohiks osaleda poliitikas, tuleks piirata valimisõigusi. Majandus merkantilistlik. Esindajad: prantslane Joseph Marie de Maistre; Edmund Burke Liberalism- poliitiline õpetus, mis nõudis sõna-,koosoleku ja ühinemisvabaduse tagamist, usu- trükivabadust. Liberaalid arvasid, et kõik kodanikud peavad olema seaduse ees võrdsed. Libraalid olid uuenduste ja üksikisuku vabaduse pooldajad. Pooldati konstiutsioonilist monarhiat või vabariiki, valimisõiguste laiendamist, eraomandit. Esindajad: John Stewart Mill, John Locke, Constant de Rebecque 13.Sotsialism- poliitiline õpetus, mis seisis sotsiaalse võrdsuse eest
· 1900.a sõukruvi kasutusele võtt ja raudlaevade ehitamine · Võimalus hakata pidama ühendust peaaegu iga maailma piirkonnaga · Ulatuslik kanalite ehitamine Põllumjandus: 9. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) Konservatism: Toetajaid leidus kõigis ühiskonna kihtides Prantsusmaal eeskõnelejaks oli Joseph de Maistre Üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele Inimest aitab õigel teel püsida usk Idee süsteemse esituse andis ingliseiiri filosoof Edmund Burke, ühiskond on tervik, mis on kujunenud inimpõlvede pikkuse arengu jooksul Kaitse välisturu eest Mitte ainult aristokraatide pärusmaa 1830.a alguse saanud partei (tänaseni alles) Üldise valimisõiguse vastu Liberalism:
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790)
3. Edmund Burke kritiseeris Prantsuse Revolutsiooni, ta rõhutas, et rahva vanu tavasid ja väljakujunenud poliitilist korda tuleb austada. Ta küsis, kas tõesti võiks keegi „langeda nii räigesse jultumusse, et näeb oma riiki kõigest tüki valge paberina, millele ta võib kritseldada kõike, mis talle ainult pähe tuleb“. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. 4. Joseph de Maistre nimetas kuninga kukutamist ja kiriku eesõiguste kaotamist saatana sepitsetud katastroofiks, millele ei leidu mingit õigustust. 5. Maistre’i kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakati nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks. 6. Konservatiivid rõhutasid, et inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid; et ühiskonnas toimuvad muutused saavad tuleneda vaid ülevalt, sest kõigi
teostamiseks küll vaja mehelikku tahet, kuid selleks, et tal üldse oleks poeetilist meelt, peab ta olema üles kasvanud läbinisti naiselikus õhustikus, olema teatavat sorti androgüün. Aristokratism Kattub osaliselt dändismiga.. Baudelaire arvates on ,,rahvahulkade poeesiaks" vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid. Dändism (anglitism, dandy keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on
1899-1902 Teine Buuri sõda- riigid likvideeriti. Euroopa elus kaasa pigem buuridele kui brittidele. Cecil John Rhodes (Rodeesia). juhtuv briti kolonisaator, plaanis ehitada raudtee ka telegraafi liini Kairost Kaplinnani. Üks juhtivaid teemanti kaevandajaid. Poliitiliste ideoloogiate peavoolud ja uusaegne riik 19. sajandi poliitilise mõtlemise peavoolud. konservatism, liberalism, anarhism, sotsialism, natsionalism Konservatism: esimese faasi 1789-1848 iseloomustus, Edmund Burke, Joseph de Maistre ja kontrrevolutsioon, nimetus ”Le Conservateur” - Fr.-R. de Chateaubriand (romantika). Kujunes välja vastureasktsioonina Pr.revile, hakkas kaitsma vana korra väärtusi, ajaloolisi traditsioone, inmeste ebavõrdsust(hierarhiline ühiskondlike strukuur on loomulik), religioosne printsiip, kuninga isiku väärtustamine. Edmund Bruke, 1729-1797 Joseph de Maistre- tõeline kontrevolutsionäär Chateaubriand hakkab väljaandma ajalehte Le Conservateur, millest saabki kon
Üks tuntumaid konservatismi teoreetikuid oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke (peateos 1790.a. ilmunud “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”). Burke kritiseeris valgustajaid, kuna need olid püüdnud ühiskonda reformida puhta mõistuse ja väljamõeldud ideede abil. Burke’i järgi pidi iga rahva areng lähtuma tema ajaloolisest omapärast ja toimuma evolutsiooniliselt, seaduslikkuse ja korra raamides. Ühiskonna arengus rõhutasid konservatiivid tugeva riigi ja usu (Joseph de Maistre) tähtsust (vt. õpik III, lk.178). Poliitiliseks parteiks kujunesid konservatiivid Inglismaal 1830.aastal tooride erakonna põhjal. Silmapaistvaim poliitik 19.sajandil Benjamin Disraeli, briti riigimees kuninganna Victoria ajal. ebavõrdsus on loomulik eitavad üldist valimisõigust ideaal tugev riik majanduspoliitikas omamaise tootja kaitsemine Konservatiividele on suurt mõju avaldanud Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831), eriti tema ajaloofilosoofia
vaenutegevuseks. Inglasi huvitasid sealsed teemandi- ja kullamaardlad. Inglise-Buuri sõda (1899-1902) likvideeris buuride iseseisvuse. 1910. a. ühinesid nad koos Kapimaa ja Nataliga Lõuna-Aafrika Uniooniks, millest sai Suurbritannia dominioon. Poliitiliste ideoloogiate peavoolud ja uusaegne riik 19. sajandi poliitilise mõtlemise peavoolud. Konservatism: esimese faasi 1789-1848 iseloomustus, Edmund Burke, Joseph de Maistre ja kontrrevolutsioon, nimetus "Le Conservateur" - Fr.-R. de Chateaubriand (romantika). Liberalism: tunnused, nimetus (liberales), poliitised (demokraatia?) ja majanduslikud taotlused, Adam Smith ja laissez faire. Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. Pierre Joseph Proudhon. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. Bürokraatliku
Aadel kaotas oma eesõigused. Pr revolutsioon oli murranguline, sest kodanlus pääses võimule. Monarhia eesõigused ja privileegid jäid püsima enamik euroopa riikidest olid konstitutsioonilised monarhiad. Aadlikud püüdsid oma seisust hoida, hakati naeruvääristama mitteaadlikke. Koos aadliga toimus ka kiriku allakäik. Jumal tapeti juba 18. saj, religioon ja kirik 19ndal. Kiriku ilmalikustamine pole aga siiamaani jõudnud lõpuni. De Maistre revolutsioonikriitik nimetas pr revolutsiooni satanistlikuks ürituseks. 1801 Napoleoni kokkulepe paavstiga, kui ta lubas katoliikluse prml põhiusuks see muutis kiriku riigist sõltuvaks. 19. saj oli sekulariseerimisajastu. Enamik kirikumaid läksid ilmaliku võimu alla, religioossed mõjud jäid tagaplaanile ning individuaalne huvi langus kiriklike usutalituste vastu. See tõi kaasa, et kirik hakkas rohkem vaeva nägema, et hingekarjaseid leida
õhustikus, olema teatavat sorti androgüün. Aristokratism- kattub osaliselt dändismiga. Juba Poe leidis, et rahvahulk on demokraatlikus Ameerikas suurim türann. B arvates on ,,rahvahulkade poeesiaks" vein ja nussimine: seepärast ei tohi ükski valitsus piirata alkoholi müüki. Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid. Dändism (anglitism, dandy keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool
· Suur kirikulõhe-lääne kirik karoliku kirik e Rooma katoliku kirik-ida kirik õigeusu e Kreeka katoliku kirik · 962 pandi alus põha Rooma keisririigile- keiser nimetas ametiise paavsti · Kestab aastani 1054 hakkasid paavsti ametisse nimetama kardinalid · 1077. Canossa teekond- Heinrich IV tunnistas paavsti ülimlikkust · Puuria- paavsti õukond · Paavsti seisukohad on bullad 3.Üh. mõtestamine Rev lammutab senise süsteemi Joseph de Maistre konservatismi isa, rev algab üksikisikust õigel teel aitab püsida usk, see on K nurgakivi Edmund Burke vastukajad Pr revile Revile võib järgneda majanduslik krahh ja pol terror, ühiskond on tervik ja see on kujunenud 1000dete aastadega K põhitõed: Ühiskond on kujunenud pika aja jooksul 19. saj sai valitsevaks K erakonnad K partei tekkis Inglismaal 1830. aastail kõigil inimestel pole õigust osaleda poliitikas, ei ole vaja üldist valimisõigust
Samas tähendab, et ühiskonnas maksvad soovid ei saa tulla kunagi altpoolt, konservatism rõhutab monarhiat(kuningas kõrgeim võimukandja). Konservatiivsus pooldas kindlat usku: usk ja Piibel legitiimsuse allikaks. Burke polnud kõige radikaalsem konservatism. Pärast revolutsiooni puhkemist oli rida selliseid autoreid, kes nõudsid täielikku tagasipöördumist revolutsioonieelsesseaega kontrrevolutsioon. Kõige kuulsam kontrrevolutsionäär oli Joseph de Maistre(reaktsiooniline konservatiiv). Ta oli üles kasvanud jesuiitlikus vaimus ja rõhutas ennekõike kiriklikku poolt. Ta nimetas Prantsuse revolutsiooni satanistlikuks katastroofiks, mis lõhkus kogu senise heaolu ja stabiilsuse taganud korra. Teisalt toetas ta selgelt seda, et riik peab alluma kirikule ja kuningale. Kolmas autir on F.-R. De Chateubriand(tegutses pärast Napoleonit), kes on Prantsusmaal tuntud ennekõike romantika kirjandussuuna rajajana ja seoses romantika
annaabi.ee 
