Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(753-510 ekr) o Prinstipaatide aeg(27ekr-284pkr) o Dominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) (keiser=dominus) Kuningate e rexide aeg(753-510ekr) o Rooma oli väheste elanikega linnriik o Talupoegade ühisk o Rahvakoosolekul valitaval kunindal po, reg, lilitaarne võim o Tavaõigus(mos maiorum) o Õigus oli salajane ja osa religioonist Vabariigi aeg(510ekr-27pkr) o kuninga senine võim, v-a religioosne konsulitel ning senatil o Rahvakoosolekud andsid välja seadusi o 12 tahvli seadused (451-450 ekr) o Tekkis preetoriamet(367 ekr) o Rooma laienes vallutuste tulemusena o Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad
Juristid: Gaius Octavianus: 63 eKr – 14 pKr Marcus Aurelius ja Lucius Verus: 161 -169 Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud Periodiseering riigivõimu vormide alusel 1) Kuningate ehk rex’ide aeg (753 – 510 eKr): Rooma oli väheste elanikega linnriik Talupoegade ühiskond Rahakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim Tavaõigus (mos maiorum) Õigus oli salajane ja osa religioonist 2) Vabariigi aeg (510 – 27 eKr): Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil Rahvakoosolekud andsid välja seadusi XII tahvli seadused (451 / 450 eKr) Tekkis preetoriamet (367 eKr) Rooma laienes vallutuste tulemusena Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused.
Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist.
a. Kuningate ehk rex'ide aeg (753-510 eKr) - enamus teadlasi pärinevad legendidest, roomlased olid eelkõige maahaldjad; õigus oli tavaõigus,kirjallike allikad pm pole, v.a must kivi, kus peal on tekst. i. Rooma oli väheste elanikega linnriik ii. Talupoegade ühiskond iii. Rahvakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim iv. Tavaõigus (mos maiorum) v. Õigus oli salajane ja osa religioonist b. Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele i. Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil ii. Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi
templisse viima. VENUS Keeleliselt on venus kesksoost sõna, mis tähendab jumaluse soosingut, armu, kuid seda sõna hakati kasutama selle jumalanna nimena, kelle soosing oli eriti ihaldusväärne. Nimelt tähistas see armastusjumalannat, kes aegamööda võrdsustati kreeka Aphroditega. Venus on looduses kõige liikuva jumalanna ning mõistagi ka mehe ja naise seksuaalsuse jumalanna, ent tuleb meeles pidada, et see on seks more maiorum kombekas, vanaaegne. Kombetus polnud tema valdus. Teise Pruunia sõja ajal sai Venus Sitsiilia Eryxi mäe kaudu tuntuks Roomas ja sai templi otse Kapitooliumil. Teise templi sai 181 Porta Collinaette ning selle pühamu asustamis päev (23.aprill) oli ka Rooma prostituutide pidupäev. Neljas või viies Venuse tempel asus Cloaca Maxima ääres, kus Venust kummardati lisanime Loacina all kristlike kirikuisade suureks, ent tarbetuks
praegu kõigega hakkama. Rooma õigusliku meelsuse põhimõtteks jäi see, kuidas Romulus ja Remus kainelt arutasid oma ettevõtmise väljavaateid edule. Kõigepealt korraldas Romulus jumalateenistuse, siis andis ta oma uuele linnale seadused. Algusest peale kujundas linna palet mitmekesisus. Roomlased ei saanud tugineda ühisele päritolule. Põhjapanevat ühtsust ei loodud mitte bioloogiliselt, vaid õigusega. See, kui jumalk, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma ei olnud kaupmeeste linn nagu Efesos, filosoofia ja kunstnike linna nagu Ateena, ka mitte sõjameeste linn nagu Sparta. Kõigepealt oli ta maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Ent roomalsed olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Sajanditeks jäi poliitilise vooruse mõõdupuuks see, et kõrgematesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. 1
Si plus minusve secuerunt, se fraude esto. 8 23. seadus, mis sätestab, et ,,kes on süüdi valetunnistuse andmises, visatakse Tarpei kaljult alla." Hammurabi koodeksi ja kaheteist tahvli seaduste erinevus on asjaolu, et Hammurabi koodeks on palju detailsem kui kaheteist tahvli seadused. Hammurabi koodeksit ei saa seega nimetada põhiseaduseks (Horne 2007, lk 1) Allika ajalooline käekäik ja kehtivusaeg Rooma vanim tavaõigus ,,mos maiorum oli läbi põimunud usuga." Sellel ajal ei pandud tavaõigust kirja ning mos maiorum'it võib nimetada arhailiseks õiguseks (Ilus 2007, lk 28) Uuema tavaõiguse ajal hakati vahet tegema jumalikul õigusel (fas) ja ilmalikul õigusel (ius). Seega eristati Rooma õiguses religiooni ja ilmalikku õigust suhteliselt varakult võrreldes teiste kultuuridega. See peegeldub ka kaheteistkümne tahvli seaduses, kus ei ole peaaegu üldse religioossete talitustega seotud norme
1453. aastal. Esimesel perioodil enne riigi tekkimist, millal ei esinenud veel Rooma ühiskonna klassideks jaotamist. Sellel perioodil käitumisnormid ei omanud õiguslikku jõudu tänapäeva mõistes vaid olid tavapärasteks käitumisnormideks tolleaegses ühiskonnas. Teine õiguse arengu etapp algas rooma ühiskonna klassideks jagunemisega ja Rooma riigi tekkega. Seda etappi loetakse ka Rooma tavaõiguse tekkeks.Rooma põhilisteks käitumisnormideks olid mos (traditsioonid), mores maiorum (esivanemate traditsioonid). Sellel perioodil kui veel tollases Roomas ei esinenud ühiskonna sugukondlikku ülesehitust, tekkisid avalikud käitumisnormid, mis kinnistusid nende korduvas täitmises ja millele allusid kõik antud ühiskonna (klanni) liikmed. Neid käitumisnorme mittetäitnud isikute suhtes rakendati mitmesuguseid karistusi, millest rängeim oli antud ühiskonnast (klannist) väljaheitmisega ja mis lõppes selle ühiskonna liikme jaoks tavaliselt surmaga.
22. Vis absoluta- kehaline sundus; vis compulsiva – psüühiline sundus 23. Iudicium privatum – privaatne kohtuprotsess; iudicium publicum – avalik kohtuprotsess 24. Corpus iuris civilis – tsiviilõiguse kogumik; Corpus iuris canonici – kanoonilise õiguse kogu 25. Minor aetas - alaealisus puberes maiores – täisealised ehk teovõimelised isikud (üle 25-aastased isikud) infantiae maiores – suuremad lapsed (7-14a) 26. mos maiorum – esivanemate komme; inventerata consuetudo – juurdunud harjumus 27. pontifex maximus – suurim preester 28. Capitis deminutio maxima – elu suurim kaotus capitis deminutio media – elu keskmine kaotus capitis deminutio minima – elu väikseim kaotus 29. Culpa lata – raske või jäme hooletus culpa levis – kerge, tähtsusetu hooletus culpa levissima – kergeim hooletus 6 VIII 1
Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused. Ühtsusts loodi Roomas õigusega- jumalik, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma oli maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. Ainulaadseks õigusmoraaliks seati põlvkondade tegevuses korjunud kogemus. Kui asi puudutas
Miski pole vabariigist vanem – Nulla umquam res publica maior Euroopa õiguse ajalugu on Põhjamaade arhailiste kultuuride kokkupuutumise lugu Roomaga- Rooma kui impeeriumi ja kirikuga. Rooma muutus talupoegade asulast maailma keskpunktiks, kuid jäi nii samasuguseks. Rooma asutati Romuluse ja Remuluse poolt, asutamismuistend. Romulus korraldas jumalateenistuse ja andis uuele linnale seadused. Ühtsusts loodi Roomas õigusega- jumalik, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma oli maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. Ainulaadseks õigusmoraaliks seati põlvkondade tegevuses korjunud kogemus
peab kehtima kõikjal (näiteks ostmine raha eest, laenamine, asjade omandamine). See on üldine tsivilisatsiooniõigus ja koos sotsiaalbioloogilise ius naturale’ga korrastavad nad ius commune nime all kõiki olulisemaid inimestevahelisi suhteid. Selle kõrval eksisteerib õigus, mis on iseloomulik ainult ühele kindlale kogukonnale (ius proprium civile). Selle õiguskorra aluseks on kas avalik seadus (lex publica) või tavaõigus (mos maiorum). Õigusteadusesse tõigi selle õpetuse Servius Sulpicius. Tema leidis, et õigus koosneb vaid inimliku mõistuse loodud instituutidest (institutio), mis loob sidemed inimeste ja asjade vahel ning seega käsitsetava ja teaduse reeglitele alluva korra. Sellised instituudid on õigusteaduse enda loodud. Instituudi kohaldamise üle kindlal juhtumil on võimalik otsustada selgete, seaduses sätestatud või õigusteaduses määratletud tunnuste järgi
Tunnused: Rooma asutati (mitte ei tekkinud) Eneseteadvustamise juurde ei kutsuta jumalat, eeskujuks on kõlbeliselt põhjendatud toimimine. Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees. Tavad ja kultus seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis andis oma linnale seadused). Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava Maaharijate ja kodanike linn omandiõigus 8. Kreeka Vana-Kreeka Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon) o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes
annaabi.ee 
