Mahtra sõda Mõisasundijad: Kupja-Prits, Vinter, rehepapp Kupja-Prits Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale
Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja.
Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja.
Võllamäe Päärn Võllamäe Päärn oli antud teose üks tähtsaimaid tegelaskujusid. Autor kujutab teda üldiselt positiivses valguses. Võllamäe Päärn elas oma vana emaga ühes saunahurtsikus. Oma talu tal ei olnud, see oli talt mõisaga tülitsemise tõttu ära võetud. Päärn oli teomees ja seetõttu puutus ta teoorjusega eriti rängalt kokku. Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi. Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa o...
E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde. Ka teised katsed Miinat endale saada läksid Prits...
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud
Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp. 8. Selle aasta 23. juunil möödub võnnu lahingust 93 aastat. 9. Linnakodanikel paluti võidupüha tähistamiseks paraadi vaatama tulla. 10. Spordimuuseumis sai uudistada suusatamise mm-võistlustel võidetud medaleid. 11. Gerd Kanter tahab kindlasti võistelda londoni olümpiamängudel. 12
Marchandil hakkas pea valutama ja ta läks oma tuppa. Viimane abinõu Opmann kutsus Huntaugu Mihkli enda juurde külla. Alguses arvas, et opmann räägib talle häid uudiseid, kuid ei. Opmann tahtis mõisa Miinat teenijaks. Mihkel heameelega ei tahtnud anda, kuid siis oleks ta opmanni välja vihastanud, kui ta ei oleks andnud. Järgmine päev läkski Miina mõisa tööle. Opmann tundus talle väga sõbralikuna. Tihti käis Miinat külastamas Kupja-Prits. Hiljem hakkas ka Miinal külas käima Päärn. Esimene kord, kui Päärn teda külastamas käis, siis oli Päärn natuke pahane, et Miina talle mõisa tulekutest ei rääkinud, kuid järgnevatel kordadel oli ta juba rahulik. Ühhel korrale sattusid Prits ja Päärn korraga Miina juurde. Prits tahtis Päärnale kallale hüpata, kuid Miina takistas teda. Siis jooksis kubjas opmanni juurde kituma. Kui opmann kohale jõudis, siis ajas ta nii Pritsu kui ka Päärna köögist
Marchandil hakkas pea valutama ja ta läks oma tuppa. Viimane abinõu Opmann kutsus Huntaugu Mihkli enda juurde külla. Alguses arvas, et opmann räägib talle häid uudiseid, kuid ei. Opmann tahtis mõisa Miinat teenijaks. Mihkel heameelega ei tahtnud anda, kuid siis oleks ta opmanni välja vihastanud, kui ta ei oleks andnud. Järgmine päev läkski Miina mõisa tööle. Opmann tundus talle väga sõbralikuna. Tihti käis Miinat külastamas Kupja-Prits. Hiljem hakkas ka Miinal külas käima Päärn. Esimene kord, kui Päärn teda külastamas käis, siis oli Päärn natuke pahane, et Miina talle mõisa tulekutest ei rääkinud, kuid järgnevatel kordadel oli ta juba rahulik. Ühhel korrale sattusid Prits ja Päärn korraga Miina juurde. Prits tahtis Päärnale kallale hüpata, kuid Miina takistas teda. Siis jooksis kubjas opmanni juurde kituma. Kui opmann kohale jõudis, siis ajas ta nii Pritsu kui ka Päärna köögist
4. Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Nt · isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval-Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun; · personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane; · Jumal (kristlaste ainujumala nimi), Püha Vaim, Allah. Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink.
keeled, slaavi hõimud, Tartu murre, Austraalia dollar, Rootsi laud, Türgi saun, Maroko apelsinid, Mahtra sõda, paapua hõimud, Altai keelkond, aktsiaselt Hiiu Vill, restoran Kullasepa Kelder, kauplus Hea Tuju, Märjamaa vallavalitsus, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Matemaatika teaduskond, AS Eesti Raudtee, kõrts Hell Hunt, Estonia teater, kohvik Kirju Kukk, kauplus Minsk, Kose loomakliinik, Eesti Üliõpilaste Selts, Statistikaamet, Eesti Pank, Eesti Teaduste Akadeemia, Monako Vürstiriik, Kupja-Prits, Suur Tundmatu, Saatus või Surm, Andresed ja Pearud, Karja-Eedi, film ,,Suurlinna tuled", Suure Vankri auhind, maal ,,Tütarlaps allikal", mäng Kull ja kanad, Ita Everi show ,,Igihaljas vaatemäng", Ema Au Orden, Friedebert Tuglase novelli auhind, Punane Reede, Rahvusvaheline konverents. Neitsitorni kohvik Tallinnas, Eesti Kunstimuuseum, Niguliste kirik, artikkel ,,Lastekaitsjad astuvad võitlusse inimäriga", riigikogu kultuurikomisjon, AS Riigi Kinnisvara, teater
vabariik ehk Eesti. Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Nt · isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Sidorov, Madelaine Renaud, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I, paavst Johannes Paulus II; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval- Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; 18 · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun; · personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane; Jumal (kristlaste ainujumalana), Püha Vaim, Allah.
annaabi.ee 
