sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Bensiin kui ka diisel on nahka ärritavad, kuivad ja lõhestavad nahka ning võivad absorbeeruda läbi naha. Aurud ärritavad hingamisteede limaskesti, võivad põhjustada uimasust või lämmatada, tekitada peavalu, peapööritust ja iiveldust. Võib põhjustada pärilikke geneetilisi muutusi. Põhjustajaks välised tegurid. Näiteks tugev tuul, mis viib mürgised aurud Viljandi kesklinna kohale. Keskkonnaoht: Mahavalgunud vedelik võib sattuda veekogudesse ja kanalisatsiooni. Diisel on ohtlik veeorganismidele. Imendub kergesti pinnasesse. Bensiin võib põhjustada pöördumatuid muutusi veekooslustes. Pinnavette sattudes tekitab selle pinnale õlikelme, mis võib põhjustada organismides füüsilisi kahjustusi ja takistada hapnikuülekannet õhu ja vee piiril. Samuti võib keskkonda saastata tulekustutusvesi. Põhjustajaks võivad olla hooletus, nõuete eiramine ja tehnilised rikked. Lekke tõenäosus on
9 ÜLESANNE 17 (8 punkti) 2008. a. oktoobri lõpus valgus Paide linna servas asuva tööstushoone territooriumil maha 900 liitrit 58%-list lämmastikhappe lahust ( = 1,36 g/cm3). Happe neutraliseerimiseks kasutati ühe vahendina ka kustutatud lubja suspensiooni. A. Arvutage, mitu kg kustutatud lupja [Ca(OH)2] oleks kulunud kogu mahavalgunud happe täielikuks neutraliseerimiseks. B. Arvutage, mitu kg kustutamata lupja (CaO) oleks vaja võtta sellise koguse kustutatud lubja saamiseks, kui kaod protsessil on kokku 10% (kaod esinevad nii lubja kustutamisel kui ka mahavalgunud happe neutraliseerimisel). Vastus: A. Kustutatud lupja oleks kulunud kg. B. Kustutamata lupja oleks vaja võtta kg. 10
Kui aine satub juhuslikult keskkonda, tuleks evakueerida õnnetuspiirkonnast asjassepuutumatud ja mittevajalikud inimesed. Peab vältima sissehingamist, hoiduda pealetuulest, vältida süttimisohtu, eemaldada õnnetuspiirkonnast võimalikud süüteallikkad, õhutada ja kindlasti mitte suitsetada. Keskkonna kaitsemiseks tuleks vältida aine sattumist kanalisatsiooni, sest see tekitab peale reostumise ka plahvatusohtu, pinnasesse (pinna- ja põhjavette). Mahavalgunud aine tuleks koguda kokku mittepõleva absorbendi (näiteks liiva) abil kokku kasutades sädet mitteandvat abivahendit ja ladustada vastavalt märgistatud mahutites. Tegemist on ohtlikke jäätmetega. Pärast aine käitlemist tuleks end põhjalikult pesta ja eemaldada saastanud riided ning need pesta enne järgmist kasutamist. Ainet peab käsitlema ventileeritavas ruumis ja peab kasutama kaitsevahendeid. Lähedused ei tohi kindlasti suitsetada ja peab üldse vältima lahtist leeki,
põleva koha pinnale. Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. * Lahtiste madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti vastaspoolset siseseina. Selliselt kasutades valgub tulekustutusaine ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise. * Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind. * Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tulebkustutit hoida võimalikult vertikaalses asendis, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. *Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimese katmata kehaosale.
6. Õnnetuse vältimise abinõud: Isikukaitse: Ventileerida töökeskkonda. Eemaldada süttimisallikad. Kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid. Vt. pt.8 Vältida kontakti ainega. Keskkonnakaitse: Vältida aine sattumist keskkonda ja kanalisatsiooni. Koristuse meetodid: Peatada leke vältides tolmu teket. Mahavalgunud aine koguda kokku kuiva konteinerisse taaskasutuseks või hävitamiseks lähtuvalt kehtestatud seadusandlusest. Jäägid uhtuda suure koguse veega. 7. Käitlemine ja hoiustamine: Käitlemine: Kasutada isikukaitsevahendeid. Ventileerida tööruume. Vältida kemikaali sattumist organismi. Kasutada
11.3 Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti sisesina. Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise. Allikas: Riigi Teataja "Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus" www.riigiteataja.ee 11.4 Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind. 11.5 Kui vahtkustutiga tulekahju kustutades pihusti ava ummistub, on vaja tulekustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja tulekahju kustutamist jätkata. 11.6 Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustuti hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. 11
17 ÜLESANNE 33. (8 punkti) 2008. a. oktoobri lõpus valgus Paide linna servas asuva tööstushoone territooriumil maha 900 liitrit 58%-list lämmastikhappe lahust ( = 1,36 g/cm3). Happe neutraliseerimiseks kasutati ühe vahendina ka kustutatud lubja suspensiooni. A. Arvutage, mitu kg kustutatud lupja [Ca(OH)2] oleks kulunud kogu mahavalgunud happe täielikuks neutraliseerimiseks. B. Arvutage, mitu kg kustutamata lupja (CaO) oleks vaja võtta sellise koguse kustutatud lubja saamiseks, kui kaod protsessil on kokku 10% (kaod esinevad nii lubja kustutamisel kui ka mahavalgunud happe neutraliseerimisel). Vastus: A. Kustutatud lupja oleks kulunud kg. B. Kustutamata lupja oleks vaja võtta kg. 18 ÜLESANNE 34. (7 punkti)
tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; 2) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. 3) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind; 4) Kui vahtkustutiga kustutades pihusti ava ummistub, on vaja kustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja kustutamist jätkata; 5) Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist;
põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; b) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. c) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind; d) Kui vahtkustutiga kustutades pihusti ava ummistub, on vaja kustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja kustutamist jätkata; e) Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist;
põlemise kohta, kustutades tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega. Lahtistes nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind. Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti süsihappejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi seda juga suunata inimestele.
rasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda vee sattumisest rasva. 2.4. Kuuma toiduga keedukatla, kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale. 2.5. Kuuma toiduga nõude kandmisel ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 2.6. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 2.7. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 2.8. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 2.9. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 2.10. Töötamisel kõrgel tuleb kasutada treppredelit või libisemist vältivate otsakutega redelit. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud. 2.11
tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta, alustada enese eest ja liikudes edasi vastavalt tule kustumise kiirusele, ülalt alla nö pühkivate liigutustega kattes eseme pinna kustutusainega ; lahtises ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti siseseina ; mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk- järgult katta kustutusainega kogu põlev pind ; süsihappegaaskustutiga tuleb kustuti hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist ; külmetushaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti happejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimesele. Tuletõrjevoolikukapiga töötades tuleb:
4.9. Pliidil olevaid nõusid ei tohi liigutada järsu tõmbega. 4.10. Kotletid, pirukad ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks rasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda vee sattumisest rasva. 4.11. Kuuma toiduga nõude kandmisel ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 4.12. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 4.13. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 4.14. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 4.15. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 4.16. Töötamisel kõrgel (seinte, lagede, akende jms. puhastamisel) tuleb kasutada libisemisvastaste (kummi)otsakutega treppredeleid või redeleid. Juhuslikel alustel (tünnid,
kontsentreeritud kujul, st pakendi transportimine, hoiustamine, avamine, töölahuse valmistamine ja pakendi hävitamine. Seepärast peab töölahuse valmistamine ja paagi täitmine toimuma võimalikult ohutute võtete ja abiseadmetega. Tühjad taimekaitsevahendi pakendid tuleb hoolikalt vähemalt kolm korda puhta veega läbi loputada, loputusvesi aga valada pritsi paaki. Tühja taarat ei tohi muuks otstarbeks või korduvalt kasutada, vaid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta. Mahavalgunud taimekaitsevahend kogutakse kokku spetsiaalsesse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. Töölahuse valmistamiseks tuleb kasutada selleks otstarbeks mõeldud ning märgistatud mõõteanumaid ja seadmeid. Pritsimislahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke. Pritsimisest ülejäänud lahust on keelatud jätta pritsi paaki, see tuleb mitmekordselt veega lahjendada ja pritsida hajutatult töödeldud alale.
intensiivsema põlemise koha pinnale. Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. 3. Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti vastaspoolset siseseina. Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise. 4. Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind. 5. Kehtetu 6. Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. 7. Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimese katmata kehaosale. 8
Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. 3. Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti siseseina. Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise. 4. Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind. 5. Kui vahtkustutiga tulekahju kustutades pihusti ava ummistub, on vaja tulekustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja tulekahju kustutamist jätkata. 6. Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult
kas õnnetus on seotud ohtlike veostega. Kui rongimeeskonna asukohta ei õnnestu kindlaks teha, siis helistage raudtee juhtimiskeskusesse (AS Eesti Raudtee, tel 615 8778), et saada täiendavat teavet ja juhiseid meeskonna asukoha kindlaksmääramiseks. NB! Kui päästetööde käigus vedurile lähenemine on ohutu/vajalik, siis veenduge sellest hoolimata, et ei eksisteeriks muid ohuallikaid, nagu liikuvad masinad, allakukkunud elektriliinid, mahavalgunud kütus, väändunud rööpad, ebastabiilsed vagunid või veduri kõrgepinge all olevad elektrisüsteemid. Määratlege liikluspiirangute ja territooriumi piiramise vajadus. 629 Vajaduse korral peab päästetöödel osaleja oskama vastata häirekeskuse järgmistele küsimustele. o Mitu vagunit on maha läinud? o Kas maha on läinud ka tsisternvaguneid? o Kas on tekkinud leke: aur, vedel või tahke materjal või mõlemad?
annaabi.ee 
