Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid.
I S Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. Magnetväli on füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad. Magnetvälja jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja tugevuse vektor on puutujaks. Pöörisväljaks nim kinniste induktsioonijoontega välja. Püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Voolude vastastikmõju paralleelsed samasuunalised voolud tõmbuvad, paralleelsed vastassuunalised voolud tõukuvad. Elektromagnetism Elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni emj on võrdeline kontuuriga ümbritsetud pinda i = - läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. t i = Bvl sin
Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid.
B>B0 >1 (alumiinium, volfram) Ferromagneetik tugevdab magnetvälja mitu tuhat korda. = 102-104 (raud, koobalt, nikkel) Domeenid on iseenesliku magneetumise piirkonnad. Ferromagneetikud, mille domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi, on magnetiliselt kõvad. Magneetiliselt pehme aine on kergesti ümbermagneetuv. Kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetite või trafode südamikes. Spinn näitab algosakese impulsimomenti Kord magneetunud ferromagneetik suudab iseseisvalt magnetvälja tekitada. Tugev magnetiline välismõju võib muuta domeenide välja eelissuunda. Selline muutus on ümbermagneetumine. Demagneetimine on ferromagneetiku viimine oma magnetvälja täieliku puudumise seisundisse. Magnetiline mälu- ferromagneetik säilitab endas infot talle kuulunud magnetväljade kohta. Magnetväli on pöörisväli, sest jõujoon on kinnine. Kõik joone punktid on samaväärsed.
nimetatakse domeenideks. Doomen ongi saanud oma nime selle järgi, et temas domineerib üks kindel aineosakeste magnetvälja suund. Doomenide kõige olulisem omadus on säilitada vähemalt osaliselt oma magnetvälja kord juba omandatud suunda ka välise magnetvälja mõjuta. See omadus võib avalduda eri ainetes erineval määral. 3. Ferromagneetikud jagatakse : 1) magnetiliselt kõvad- kord magneetunud kõva ferromagneetik suudab tekitada magnetvälja iseseisvalt. Kõva ferromagneetik säilitab endas infot talle kunagi mõjunud magnetvälja kohta. Ferromagneetiku niisugust omadust nimetatakse magnetvmäluks. Sellel põhineb magnetiline infosalvestus. 2) Magnetiliselt pehmed- neid kasutatakse megnetvälja tugevdamisel. Neid kasutatakse näiteks elektromagnetite või trafode südamikes.
The only thing that heats tungsten volfram- in a light bulb is electric current flowing through it. a tungsten filament is overloaded with current in the first few seconds after being turned on. The heat causes it to expand, and the filament experiences thermal stress, the strain of the material trying to expand due to sudden changes in temperature. Unless it is in good condition, it snaps. Ülesanded 1 On kaks raudpulka, millest üks on magneetunud. Kuidas kindlaks teha, kumb? Magneetunud raudpulk peaks magneetumata raudpulka ligi tõmbama. 2 Osutub, et keskkütte radiaatorid ja terasuksed on magneetunud, kusjuures lõunapoolus asub neil alati ülaservas ja põhjapoolus alaservas. Seda on kerge kontrollida kompassiga. Miks see nii on? Kas see on igas kohas Maakeral nii? 3 Magnetnõela põhjapoolus on suunatud Põhjanaba suunas. Kuid tõmbuvad ju erinimelised magnetpoolused. Kas siin pole vastuolu?
vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. * olemasolu suhteline * elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja * paigal seisev laeng (laetud keha) -> elektrivälja * liikuv laeng (elektrivool) -> täiendavalt ka magnetvälja Püsimagnet- keha, mida alati ümbritseb magnetväli. -keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Püsimagnetil põhjustab magnetvälja -> magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb Püsimagneti osade vahel ei saa põhimõttelist erinevust olla- kõik püsimagneti piirkonnad koosnevad samadest osakestest. Poolitamine: tulemuseks kaks uut püsimagnetit. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja.
A = Idm A = Id m = I ( m 2 - m1 ) = I m ´ 1 2. Magnetväli aines 2.1. Aine magneetumine. Magneeumusvektor. Magneetumusvool. B = B0 + B Paramagneetikud omavad nn omamagnetmomenti. Elektroni orbitaalne liikumine aatomis kujutab endast ringvoolu I = e Diamagneetikutel omamagnetmoment puudub. Ferromagneetikud võivad olla magneetunud ka ilma välise väljata. 1 n Magneetuvusvektor J = pmi (kõikide magneetikute kohta) V i =1 Magneetuvusvool aine magneetuvusega seotud makroskoopilised voolud. Need voolud kulgevad aine pinna peal. I B Magneetuvusvoolu tsirkulatsiooniteoreem J dl
...................................5 2 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on uurida välja, milleks on püsimagnet vajalik ja kuidas see tekib. Tahaks teada saada selle referaadi käigus ka, kuidas püsimagnetit ära tunda ja millega see täpsemalt tõmbub. Loodan, et saan targemaks. Püsimagneti omadused Püsimagneti kõige tähtsam on see, et magneetunud rauast esemed säilitavad magneti omadused peale sellega kokku puutumist. Püsimagnetit ümbritseb alati elektriväli. Samuti on selle omaduseks tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagneti omadusi määrab elektroonide olemuslik magnetväli. Igal püsimagnetil on kaks poolust: põhjapoolus ja lõunapoolus. Poolustes on magneti mõju raudesemetele kõige suurem. See osa, kui puudub mõju on neutraalne. Neid
http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja säilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const
0ni. Magnetiline induktsioon väljaspool lõpmata pikka solenoidi on null ja seespool kõikjal ühesugune. Magnetväli on homogeenne ja täielikult suletud solenoidi sisemusse. 14. Magnetväli aines. Kui vooluga juhid asetsevad mingis keskkonnas, siis magnetväli muutub oluliselt. Põhjuseks on see, et iga aine on magneetik, st võimeline magnetvälja toimel omandama magnetmomenti (magneetuma). Magneetunud aine tekitab magnetvälja B', mis liitub vooludest tingitud magnetväljale B 0. Koos annavad nad resultantvälja B= B0+B'. Magneetumist selgitas Ampere nii: oletas, et aine molekulides tsirkuleerivad ringvoolud. Igal sellisel voolul on magnetmoment ja ta tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja. Välise välja puudumisel on molekulaarsed voolud korrapäraselt orienteeritud, mistõttu nende resultantväli on võrdne nulliga.
• Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli.
Kokkuvõttes väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinduktsiooniga Diamagnetiline effekt on omane kõikidele aatomitele. Siiski jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. Paramagneetikud ( > 0, µ > 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne · Väljad on samasuunalised VB!!!! Feromagneetik on aine, mis tahkes olekus võib välise välja puudumisel olla magneetunud § Nad on püsimagnetid. · Raud, nikkel, koobalt, gadoliinium , nende sulamid ja ühendid § Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav § Ferromagneetiku magneetumust annab väga hästi kirjeldada hüstereesisilmusega § Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. HÜSTEEREESILMUS 9) ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist
keskkonna magnetiline läbitavus). Vektori H tsirkulatsiooniteoreem: H dl = I , kus I on kontuuri poolt hõlmatud juhtivusvoolude algebraline summa. Homogeenses r r magneetikus B = µ B0 , kusjuures diamagneetikutes µ < 1 (magnetväli nõrgeneb) ja paramagneetikutes µ > 1 (magnetväli tugevneb). Ferromagneetikud on aga sellised ained, mis võivad olla magneetunud ka välise magnetvälja puudumisel. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille korral kinnist juhtivat kontuuri läbiva magnetvoo m muutus põhjustab seal induktsioonivoolu tekke. Induktsioonivool on suunatud nii, et selle magnetväli takistab voolu esilekutsunud magnetvoo muutust (Lenzi d m reegel). Elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud E i = - . Liikuva
XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kuu siseehitus Kuu koor on paksem kui Maa koor(70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel.) Kuu tihedus on suhteliselt väike (3340 kg/m3). Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini Arvatakse koosnevat rauast Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, küll aga on kunagi olnud.(vanemad kivimid on magneetunud) Seismiliselt vaikne. Kuuvärinad peamiselt Maa mõjul (looded) XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kuu tekkimine 1. "Apollo"-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: Kaksik-planeedi ("õe") hüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmu pilvest. Lõhenemise ("tütre") hüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.
Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on Im= WCUm ja efektiivväärtus on I= U /Xc ÜLESANNE: P=150 U=220V I ja R=? I=150/220 =0,7A R=220/0,7= 3,14 11.1 Kontuurvoolumeetod Kirchhoffi teine seadus See on ka kontuurvoolumeetod- võte nende voolude leidmiseks: E1= I1*R1 + I2*R2 2.Magnetväli Magnetväli on suuremal või väiksemal määral omane kõigile kehadele. Magnetvälja kujutatakse jõujoontega. Magnetvälja saab nähtavaks teha magnetnõela või rauapuru abil, sest magneetunud rauaosakesed asetuvad piki jõujooni. Jõujoonte tihedusega iseloomustatakse magnetväljatugevust. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja määratakse kruvireegliga. 3.Pooli ja kondensaatori jada ühendus; Pingeresonants Pooli pingekomponente Ua ja Ul otseselt mõõta ei saa, sest r ja xL on tegelikult ühtelangevad suurused. Pooli klemmidele A ja B ühendatud voltmeeter näitaks pooli
II omadus: Kui juhe liigub magnetvaljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjoud. Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil: Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud poidla suunas, siis juhtmes indutseeritud elektromotoorjou suund uhtib valjasirutatud sormede suunaga. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid. Püsimagnet on keha, mis on pusivalt magneetunud ka siis, kui valine magnetvali puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Ferromagnetilise sudamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse · elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks (joutrafod); · vahelduvpinge- ja voolude mootmisel (mootetrafod);
mehaaniliselt. Omadus II Kui juhe liigub magnetväljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjõudu. Elektromagnetiline induktsioon kui nähtus seisneb selles, et magnetvälja muutumine juhtme ümber või juhtme ümberpaiknemine magnetväljas kutsub esile elektromotoorjõudu. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid Püsimagnetid on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui magnetväli puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Elektromagnetiteks nimetatakse ferromagnetilise (pehme magnetmaterjali) südamikuga pooli. Sellise südamiku magneetuvust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Nad magneetuvad võrdlemisi väikese vooluga, kuid peale
I= (NB! Valemis on E, tegelikult peab olema E) R+r Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Voolutugevus I A Pinge U V Takistus R Vooluallika sisetakistus r Võimsus N W Magnetväli Püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Magnetinduktsioon vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga. Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor selle joone puutuja sihiline. Kokkuleppeliselt kulgevad jõujooned väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ( N S ) ning olles kinnised jooned, jätkuvad magneti sees vastupidi ( S N ) .
Paramagneetikud magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja väike ja konstantne, väljad on samasuunalised. Aatomite magnetmoment on nullist erinev. Hapnik, liitium, alumiinium jpm Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga (summeerimine käib miinuse poole) · Ferromagneetikud, Hüstereesisilmus (+ graafik ja selle seletus) Ferromagneetik aine, mis tahkes olekus võib välise välja puudumisel olla magneetunud. Magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Raud, nikkel, koobalt jpm Hüstereesisilmus 9. Elektromagnetism · Elektromagnetiline induktsioon ja induktsiooni vool (+ tekitamise viisid) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetilise induktsiooni poolt põhjustatud elektrivoolu nimetatakse
Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. Magnetväli on füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad. Magnetvälja jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja tugevuse vektor on puutujaks. Pöörisväljaks nim kinniste induktsioonijoontega välja. Püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Voolude vastastikmõju paralleelsed samasuunalised voolud tõmbuvad, paralleelsed vastassuunalised voolud tõukuvad. 13 Elektromagnetism Elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni emj on võrdeline kontuuriga ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega.
37. Ainete magneetumine. Magneetumus. Magneetumine - nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Magneetumus - magneetiku magneetumist on loomulik iseloomustada ruumalaühiku magnetmomendiga. Seda suurust nimetatakse magneetumuseks (magneetumusvektoriks) ja tähistatakse J (A/m). Kui magneetik pole ühtlaselt magneetunud (Suurvariku konspektis just ühtlaselt magneetinud aine, mitte ebaühtlaselt), määrab magneetumuse vaadeldavas punktis avaldis J= pm(summa)/deltaV , kus deltaV on vaadeldava punkti ümbruses võetud füüsikaliselt lõpmata väike ruumala, pm on üksiku molekuli magnetmoment. Summeeritakse üle kõigi ruumalas deltaV olevate molekulide. (Füüsika üldkursus 2) 20 38. Magnetvälja tugevus
väljendab ahelale rakendatud pinget U . Lõik 1-2 väljendab voolu I 1 ja lõik 1-4 üldvoolu I . Just samamoodi tuleb toimida, kui mittelineaarse elemendiga rööbiti on ühendatud lineaarne element. 40 3. Elektromagnetism 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi Magnetism on nähtuste kogum, mis avaldub kehade magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu. Magnetväli on suuremal või väiksemal määral omane kõigile kehadele. Vardakujulisele magneetunud kehale välises magnetväljas mõjuvad jõud püüavad keha orienteerida piki välja. Seetõttu pöördub magneetunud varras püsimagnet Maa magnetväljas ühe otsaga põhja- ja teisega lõuna poole. Esimest nimetatakse põhja- (N, saksa keeles Nord, inglise keeles North -- põhi) ja teist lõunapooluseks (S, saksa keeles Süd, inglise keeles South -- lõuna). Ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui niisugune püsimagnet
dipoolid" piki magnetvälja suunda. See tähendab välja tugevnemist -- väli koondub magnetpulga sisse. 72 Ferromagnetism, kuigi rakenduslikult tähtis nähtus, on seletatav vaid empiirilisel tasemel. Et ta on omane vaid kristalsetele ainetele suhteliselt madalal temperatuuril, oletatakse eelnevalt magneetunud kristallikeste, nn. doomenite, olemasolu. Välises väljas magneetuvad doomenid ümber, kutsudes esile tugeva indutseeritud välja. See väli on püsiv, st. ei kao välise välja puudumisel. Temperatuuri tõustes teatud kriitilise väärtuseni (nn. Curie' punkt) aine ferromagneetilised omadused kaovad -- aine hakkab käituma kui paramagneetik. Rauaga juhtub see temperatuuril 768° C, niklil juba 365° C juures. Elektromagnetism.
sem tõmbetugevus. Kõval alumiiniumil on see kuni magnetmomente. 2 2 180 N/mm , pehmel 75...90 N/mm . Õhuhapnikuga Praktikas kasutatakse magnetmaterjalidena kokku puutudes oksüdeerub alumiinium inten- ferro- ja ferrimagneetikuid (ferriite), mis koosnevad siivselt, tekitades suure elektritakistusega oksiidi spontaanselt magneetunud piirkondadest domee- kihi, võib esineda ka galvaaniline korrosioon, nidest, kus kõik magnetmomendid on orienteerunud seetõttu on alumiiniumjuhtmete ühendamisel teisest paralleelselt. Kuid välise magnetvälja puudumise metallist juhtmetega vaja kasutada spetsiaalseid korral on need domeenid orienteerunud kaootiliselt. üleminekuklemme, keevisliidet või ühenduskohtade Välise magnetvälja rakendamisel need materjalid ülejootmist
annaabi.ee 
