rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Umbes 5000-1800 eKr. oli noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikumi perioodil hakati rajama kalmistuid, mis asusid asulatest väljaspool, natuke kõgematel küngastel. Surnud asetati haudadesse, mis olid kaevatud maasse. Nad asetati külili ja kägarasendisse ja käed sätiti pea alla. Arvatakse ka, et surnu oli kinni seotud
Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pro nksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal
novellis ,,Inimese vari". Sealses loos ema Maret ootab koju oma poega sõjast. Sõda ja sellega kaasnevat painet ja muret on Tuglas kirjeldanud läbi Mareti unenägude, kus reaalsus vaheldub sõjakoleduste fantaasiaga. Traagika tuleb välja selles, et arvatav poeg saabub koju haigena ning ei jaksa emaga peaaegu rääkidagi. Sündmused toimuvad peamiselt öösiti, viirastuslikus kuuvalguses. Jubedam tragöödia tuleb, siis kui Maret enda poega matab ja saab tuttavalt teada, et maetu polnud avatavasti tema poeg, vaid tolle mõrvar. Samas jääb naisele mõistatuseks, kes oli ikkagi see mees, keda ta südamest põetas. Traagika ja fantaasia tuleb välja ka Tuglase novellis ,,Maailma lõpus". Merehädaline, kes seilab läbi pimedusemüüri ning satub muinasjutulisele ja romantilisele saarele, kus elavad targad lambad, sinised linnud, kes ei laula ning hiiglased. Kuigi tegemist on armastuslooga hiiglasneiu ja üksikule saarele sattuja vahel, lõpeb lugu kurvalt
käigus. Süda, mida peeti olemise aluseks, mis kaasas ka intelligentsuse ja mälu, oli samuti loitsudega kaitstud ja juhul kui midagi juhtus füüsilise südamega, oli tavaline matta kalliskividega kaunistatud skarabeusekujuline ripats koos laibaga, et pakkuda asendust. Ka, elujõud, jäi koos surnukehaga hauakambrisse ja nõudis ülalpidamist toidu, vee ja viirukite näol. Kui preestrid ja sugulased ei suutnud neid ohvreid tuua, sisaldas Surnuteraamat loitsu ka rahuldamiseks. Maetu nimi, mis moodustas nende isikupära, oli kirjutatud paljudesse kohtadesse ning oli samuti enda loitsuga kaitstud. Ba, keda kujutatakse kui inimese peaga lindu, oli see, kes suutis päevaga liikuda edasi hauakambrist maailma. Kui kõik need inimese aspektid olid säilitatud, mäletatud ja küllastunud, siis elas surnud inimmene edasi akh'i vormis. Akh oli maagiliste võimetega õnnistatud hing, kes elas jumalate seas.
I love your smile 122. Olen ülitäpne. Alati kui viskan kivi vette, taban täpselt rõngaste keskele 123. I'm a piece of fucking white trash and I say it proudly 124. We both know I'm the best, that's why you never tell me 125. Sa oled parem kui paar kindaid sest ma ei pea sind kunagi kaasas kandma, et sa mind soojendaksid 126. Ma naudin seda planeeti. See on ainus koht, kus ma elada saan. 127. silmadest väljub isik, tema mõttestiil, peidetu ja maetu, õnn ja õnnetus, rahu ja meeleheide, armastus ja viha, hingesuurus ja väiklus, tarkus ja rumalus, rikkus ja tühjus, keskpärasuse hallus ja südameavaruse ilu. On silmi, mida tahaks uuesti näha ja silmi, mida ei suuda vaadata. On hurmavaid silmi, milles peegeldub valgus, naer ja rõõm. Aga on ka selliseid, mille pilk paneb nutma, kaasa tundma, osa saama. Silmades on elulugu, silmades on hingeteadmik, isiksuse sõnadeta infoväljund, hinge suhtluslävi südamekood. 128
selle kinnituseks vastu risti, võisid kaubelda vabalt kristlastega, ütlemata sealjuures lahti oma paganlikust ühiskonnast ja selle tõekspidamistest. Ristiga märkimise majanduslik kasu ilmneb selgesti kiriku poolt tehtud jõupingutustes lõpetamaks kaubanduslikku läbikäimist mittekristlastega. Ristripatseid leitakse enamasti matustest, mis kõigi muude näitajate poolest on paganlikud, osutades seega, et maetu oli jäänud siiski seotuks oma ühiskonnas valitsevate 1 Laar, M. 2005, Tallinn. Linnulennul Eesti ajaloost. 2Mägi, M. 2003, Tallinn. Eesti aastal 1200. 3Mäesalu, A. Lukas, T. Laur, M. Tannberg, T. 1997, Tallinn. Eesti ajalugu I. 4Vahtre, L. 2000, Tallinn. Eesti kultuuri ajalugu. tõekspidamistega. "Täielikult" ristitud inimeste jaoks oli ülimalt oluline saada maetud kristlikul moel, kuna üksnes see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on
Peenemate kaunistustega savinõusid meisterdati aga linna töökodades (McIntosh ja Twist 2001: 60-62). Kõrvaloleval pildil on värvitud matmisanumad Harappast, kaks suuremat on leitud ühest kohast ja esindavad ühte ajastut, väiksemad on pärit veel varasemast ajastust. Kõik anumad on põletatud savist. Suur piklik anum on 62,8 cm kõrgune ja 32,4 cm diameetriga. Mustrid on mustaga punase peale maalitud. Suur ümar anum asetses samas matmispaigas kus eelminegi, ainult maetu pea juures. Anum on tehtud mitmes osas, kuid siiski kasutades potiketra (mõõtmed: 44,4 cm kõrgune, maksimaalne diameeter 43,8 cm). Potil on ka kaas (mõõtmed: 6,6 cm kõrge ja 22,5 cm diameetriga), mis on sammuti kedral tehtud ning seejärel on sellele nupp kinnitatud. Mõlemal anumal oli ringikujuline alus (keraanuma aluse mõõtmed: 12 cm kõrgune ja 20,2 cm diameetriga), et anum püsti seisaks. www.harappa.com/indus/69.html Terava põhjaga peekrid
(Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid- staadione. Mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga- õuede seinu katsid samuti reljeefid. Maajade keraamika oli värviline. Nagu olmeegidki, oskasid nad nefriiti töödelda. Palenque'is avastatud kuningahauas oli maetu näol nefriitmask, kätel, jalgadel ja rinnal samast materjalist hulgaliselt ehteid. Maajade kunsti hilisemad saavutused on küll nii reljeefkaunistuste, kui ka arhitektuurivormide poolest rikkamad ja mitmekesisemad, kuid neis puudub vanema kunsti lihtsus ja peensus. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999
läheduses. Eesti ohvrikivid · Kivisid austatakse vastavalt rahvakalendri tähtpäevale · Tuuakse ande ning isegi riietatakse · Kiviringid-labürindid kannavad endas maagilist väge Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine · Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm(istu), mis asub teispool vett · Kalmistu kui surnute ,,küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi- esimesena maetu Kalmed ja surnutekultus · Kommunikatsioonifunktsioon · Surnuu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus · Nn axis mundi pidepunkt ümbritsevas kaootilises keskkonnas · Ohvririituse paik · Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis · Surnud- moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas · Surnud- esiisade ja jumalate vahendajad · Samaani surm- ajastu vahetumine 02.11 Jaan Lahe
kägarasse. Vaatamata oma tohutule pindadele oli Egiptus lämbumas surnute hulga kätte, sest laipu maeti ainult kitsastele kultiveeritud maaribadele Niiluse läänekaldal ja deltas (aga varem, peamiselt vaesed inimesed, maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad). Kui jälgida varaste egiptuse haudade arengut, siis täheldame, et need tehti aja jooksul üha sügavamad, et öösiti ringihulkuvatele saakalitele mitte pakkuda saagivõimalust. Maetu põlved puudutasid lõuga ja käed olid näo ees. Pea oli pööratud lääne poole. Sellel, et surnud alati läänesuunas viimsele puhkepaigale sängitati, oli oma põhjus, sest läänes, kus päike kadus igal õhtul lubjakiviplatoode või kõrbeluidete taha, oletati sissekäiku allilma. Hilisemal esiajaloolisel perioodil oli surnukeha tihti nii kõvast sisse mähitud, et kõik luud asetsesid üksteise suhtes paralleelselt
anumaga vee võtmine jms. nt. Kuremäe allikal kümblemine (õigeusu püha allikas) Pühaduse erinev mõistmine on ka religioosse konflikti allikas Usk vee tervendavasse võimesse 5. Sünni ja surmaga seotud uskumused: Surnuteriik ja selle asukad mandala, põhjala, kalm(istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute 'küla' ning elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik; kalmon kirdi on esimesena maetu ning tema tagab rahu ning suhtluse surnute ja elavate vahel Esialgu oli hiis surnute austamise koht Kalmistul käimise funktsioon on kommunikatsioon surnutega (kommunikatsiooni funktsioon) Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust Kalmistu kui axis mundi, muutumatu pidepunkt ümbritsevas katoliiklus keskkonnas Kalmistu kui ohvririituste paik Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad
kirik juba algusest peale üpriski rikas. Kümnendik kirikule Vene valdustest, kloostrid kasvama, mõlemate rikkus kasvas, sest Venemaal komme, et surmajärgne elu ei sõltunud vaid käitumisest elu ajal. Surmajärgselt oli vaja elavate palvet tema eest, kõige paremini võttis jumal kuulda munkade palveid, seetõttu rikkamad andsid kloostritele suuri varandusi, et mungad loeks nende eest palvet. Ka mitmed Vene valitsejad lasid end enne surma mungaks pühitseda, sest kloostrisse maetu surmajärgset elu peeti väga heaks. Ja pärandas varanduse selle eest kloostrile. Ka vürstid lasid end enne surma mungaks pühitseda. Munkadel hariduse andmiseks koolide ja kultuurile suur roll. Õpetasid kloostri koolides kirjutamis ja lugemist. Kloostris kirjutati ümber raamatuid ja seal peeti kroonikaid. Venemaal olevast Jeesuse apostel Andreas käinud ristiusku kuulutamas ja rajanud Dnepri juurde kiriku, kuhu olevat kerkinud Kiiev. Andrease lugu juba oma ajal täiesti välja mõeldud
peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb hingeolend"; soome-ugri rahvaste erineva tähendusega ohvrihiied Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute "küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi esimesena maetu Soome-Ugri usundid II : Ab ovo - kõik sai alguse munast Maailma algus ja selle loomine: maailm/päike/tähed/kuu, maa inimesed on sündinud linnumunast Tsirgupäev 9.märts õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude
Vigu oleks lihtne parandada, kui inimesed neid ei armastaks. Maohaavad ei tule sellest, mida sööme, vaid sellest, mis meid sööb. Puhas süda pole pärandus, seda peab hankima. Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob.. Kes tahab mune saada, peab õppima kaagutamist taluma. Alati pole tarvis oma tegusid põhjendada, neid ei mõista ju isegi. Tõde on nende tarvis, kes seda taluvad. Silmadest väljub isik, tema mõttestiil, peidetu ja maetu, õnn ja õnnetus, rahu ja meeleheide, armastus ja viha, hingesuurus ja väiklus, tarkus ja rumalus, rikkus ja tühjus, keskpärasuse hallus ja südame-avaruse ilu. On silmi, mida tahaks uuesti näha, ja silmi, mida ei suuda vaadata. On hurmavaid silmi, milles peegeldub valgus, naer ja rõõm. Aga on ka selliseid, mille pilk paneb nutma, kaasa tundma, osa saama. Silmades on elulugu, silmad on hingeteatmik, isiksuse sõnadeta infoväljund, hinge suhtluslävi, südame kood.
Kuigi meeste puhul on majanduslikud ja sotsiaalsed põhjused sellise sammu astumiseks ehk silmnähtavamad, leitakse üksikuid ristripatseid siiski ka naiste haudadest. Viikingiaegses Rootsis seostuvadki ristikujulised ripatsid ülekaalukalt naiste matustega, mistõttu on oletatud naiste olulist rolli sealse ühiskonna järk-järgulises kristianiseerumises. Kristlik matmisviis Ristripatseid leitakse enamasti matustest, mis kõigi muude näitajate poolest on paganlikud, osutades seega, et maetu oli jäänud siiski seotuks oma ühiskonnas valitsevate tõekspidamistega. "Täielikult" ristitud inimeste jaoks oli ülimalt oluline saada maetud kristlikul moel, kuna üksnes see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut
muldasängitamist kägarasse. Vaatamata oma tohutule pindalele oli Egiptus lämbumas surnute hulga kätte, sest laipu maeti ainult kitsastele kultiveeritud maaribadele Niiluse läänekaldal ja deltas (aga varem, peamiselt vaesed inimesed, maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad). Kui jälgida varaste egiptuse haudade arengut, siis täheldame, et need tehti aja jooksul üha sügavamad, et öösiti ringihulkuvatele saakalitele mitte pakkuda saagivõimalust. Maetu põlved puudutasid lõuga ja käed olid näo ees. Pea oli pööratud lääne poole. Sellel, et surnud alati läänesuunas viimsele puhkepaigale sängitati, oli oma põhjus, sest läänes, kus päike kadus igal õhtul lubjakiviplatoode või kõrbeluidete taha, oletati sissekäiku allilma. Hilisemal esiajaloolisel perioodil oli surnukeha tihti nii kõvast sisse mähitud, et kõik luud asetsesid üksteise suhtes paralleelselt. Veel hiljem muututi
1000. Honey, even if its fake... I love your smile 1001. Olen ülitäpne. Alati kui viskan kivi vette, taban täpselt rõngaste keskele 1002. I'm a piece of fucking white trash and I say it proudly 1003. We both know I'm the best, that's why you never tell me 1004. Sa oled parem kui paar kindaid sest ma ei pea sind kunagi kaasas kandma, et sa mind soojendaksid 1005. Ma naudin seda planeeti. See on ainus koht, kus ma elada saan. 1006. silmadest väljub isik, tema mõttestiil, peidetu ja maetu, õnn ja õnnetus, rahu ja meeleheide, armastus ja viha, hingesuurus ja väiklus, tarkus ja rumalus, rikkus ja tühjus, keskpärasuse hallus ja südameavaruse ilu. On silmi, mida tahaks uuesti näha ja silmi, mida ei suuda vaadata. On hurmavaid silmi, milles peegeldub valgus, naer ja rõõm. Aga on ka selliseid, mille pilk paneb nutma, kaasa tundma, osa saama. Silmades on elulugu, silmades on hingeteadmik, isiksuse sõnadeta infoväljund, hinge suhtluslävi südamekood.
Vigu oleks lihtne parandada, kui inimesed neid ei armastaks. Maohaavad ei tule sellest, mida sööme, vaid sellest, mis meid sööb. Puhas süda pole pärandus, seda peab hankima. Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob.. Kes tahab mune saada, peab õppima kaagutamist taluma. Alati pole tarvis oma tegusid põhjendada, neid ei mõista ju isegi. Tõde on nende tarvis, kes seda taluvad. Silmadest väljub isik, tema mõttestiil, peidetu ja maetu, õnn ja õnnetus, rahu ja meeleheide, armastus ja viha, hingesuurus ja väiklus, tarkus ja rumalus, rikkus ja tühjus, keskpärasuse hallus ja südame-avaruse ilu. On silmi, mida tahaks uuesti näha, ja silmi, mida ei suuda vaadata. On hurmavaid silmi, milles peegeldub valgus, naer ja rõõm. Aga on ka selliseid, mille pilk paneb nutma, kaasa tundma, osa saama. Silmades on elulugu, silmad on hingeteatmik, isiksuse sõnadeta infoväljund, hinge suhtluslävi, südame kood.
Usklikuna omandas see küsimus tema jaoks kuju: "Mida tähendab olla kristlane?" Tema veendumuseks sai, et religioon nõuab inimeselt absoluutset usku ja kuuletumist. Just absurd ongi usu objekt absurd, mis ületab mõistuse võimeid. Siin ta käis varakristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160220) jälgedes, kes kirjutas: "Jumala poeg on risti löödud see on häbiväärne, sest sunnib häbenema. Jumala poeg on surnud sellepärast vääribki uskumist, et on absurd. Maetu tõusis üles see on tõsi, sest see on võimatu." Tertullianusele omistatakse aforism Credo, quia absurdum (ld 'usun, sest see on absurd') ning Kierkegaard sisuliselt nõustus sellega aforismiga. Inimene ei pea otsima teadmisi vaid usku, sest teadmine on patt. Pärispatt ju selles seisneski, et esimesed inimesed (Piibli järgi Aadam ja Eeva) inimene tahtis saada "teadjaks". Inimene ehmus mitte millegagi piiratud
annaabi.ee 
