õnneks suutsin põgeneda. Olin suurepärane arst ja illegaalsuse tõttu ka hea sissetulekuallikas mõnele kehkatsile. Siiski oli üks suur pahe, mis koonduslaagripiinad lõpetas, nimelt nikotiinisõltuvus. Ja nii juhtuski, nagu ei suutnud ma kord päästa noort ameeriklannat, ei saanud mind aidata ka keegi teine. Vahe oli vaid selles, et ma teadsin, mis oli tulemas, olin neid eluröövijaid varemgi kohanud, ja olin isegi õnnelik, et saabus minu tund. Joan Madou Kohtusin oma kangelasega väga traagilisel päeval. Tema suutis mind panna unustama. Olin õnnelik, kuni ta minema saadeti. Ei jäänud mul muud üle, kui ekselda üksi, ahvatledes tundmatuid mehi, kuid jäädes ise õnnetuks. Ja siis ta naasis, mu süda peksis rõõmust. Kuid millegipärast oli mehel raske mind enam uskuda. Rumal näitlejahakatis, ei suutnud siis täpselt tabada! Samas pean olema tänulik, sest tänu temale leidsime taas teineteist, kallima eneseehitatud barjäär langes
teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ra Saksa kodakondsus. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses tlkes romaan "Arc de Triomphe". Ka selle romaani phjal vntas Lewis Milestone 1946. aastal filmi. Filmis tegid kaasa Ingrid Bergman ja Charles Boyer. Tema viimane romaan "Varjud paradiisis" ilmus aasta hiljem postuumselt. 2.)Teose pealkiri "Triumfikaar". Zanr:Armastus romaan. 3.)Tegelased: Ravic- saksa pagulane Joan Madou- nitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sber Sndmuskoht: Pariis. 4.)Selles raamatus ksitletakse armastust, inimsuhete olemust ja armastuse vmaikkust sellisel ajal.. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see vimaldanud nha pikest ja kogu ilu enda mber. esile tstetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest vljaspool ja hoolimata kigest - oludest, inimeste ebatiuslikkusest ja sellest, kuidas
Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine võitlus südame ja mõistuse vahel. Ja lõpuks see rikkuski ära nende suhte. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Teiseks peategelaseks on Joan Madou. Joan ja Ravic ei mõista teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicilt täielikku tähelepanu. Võrreldes Raviciga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida. See sai talle ka saatuslikuks: sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti, leidis Joan endale uue tasakaalutu mehe, kes ühes vihahoos ka Joani tulistas. Teoses oli neli tegevus liini
" 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab
olemas oleks ja tema eest hoolitseks, kuid mina seda teha ei suutnud. Tema mees tulistas teda vihahoos ühel ööl, ma küll opereerisin teda ning üritasin päästa, kuid see ei õnnestunud. Pärast tema surma, otsustasin ennast üles anda, kuigi mulle pakuti võimalust põgenemiseks. Läksin tagasi oma hotelli, kus politsei juba ees ootas ning teisi vahistas. Mind saadeti pagulusse, teel sinna leidsin oma õnne, nüüd saan taas olla koos oma armastatuga. Joan Madou. Pärast oma mehe surma, olin muserdatud, hulkusin tänaval, teadmata mida teha. Sattusin kokku meeldiva noormehega, kes mind ööseks enda juurde hotelli viis, ning mind ka edaspidi aitama hakkas. Ma armusin temasse üsna kohe, ma ei tea mis, aga miski lausa tõmbas mind tema poole. Ma tegin kõik ,et temaga võimalikult palju aega koos veeta. Aegajalt ta tõrjus mind, kuna ta polevat minujaoks see õige, kuid arvasin teisiti. ta oli
" 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab
,,Arc de Triomphe" Ravic- kirurg 15 aastat, ise 40 aastane Boris Morozov- Ravici üks paremaid sõpru, keda sai usaldada. Haake- mees, kes piinas Ravici Saksamaal ning keda ta kohtas lõpuks Pariisis ning kelle ta kättemaksuks külmavereliselt tappis. Veber Eugenie- õde haiglas Proffessor Perrier- ajuoperatsioonide spetsialist Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta eest opereerinud pimesoole. See oli ta esimene operatsioon Pariisis
Ta vehib püstoliga ja Joan saab kaelast haavata. Ravic üritab naise elu päästa, opereerides teda, aga see ei õnnestu. Joan avaldab Ravicile armastust ja sureb. Raamatu lõpus on kõik juba kindlad, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel puhkeb sõda. Kõik, kes saavad, üritavad põgeneda, aga Ravic läheb hotelli. Juba ette teades, et politsei on seal ja laseb end kinni võtta. Ravic saadetakse maalt välja. 5. Tegelased Ravic- saksa pagulane Joan Madou- näitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sõber 6. ,,Tuult ei saa luku ja riivi taha panna." ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." ,,Tõde tundub sageli ebatõena." ,,Mees ei ole mees, kui raha on naise käes." 7. Teose põhiideeks on inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. 8
Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Paljudel on probleeme, et üldse tööd leida ning elatist teenida. Siiski tundub ta elu olevat end ammendanud ja ta isegi ei oota elult midagi enamat. Suhtest Joaniga leiab ta nagu uut elujõudu, kuid ta siiski kahtleb oma tunnetes naise vastu. Alles siis, kui Ravic uuesti riigist välja saadetakse ja ta peab Joanist lahus olema, mõistab ta oma tundeid naise vastu. Teiseks peategelaseks on Joan Madou. Joan ja Ravic ei mõita teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicult täielikku tähelepanu. Siin kohal saab teda võrrelda ka Kariniga, kes ,,Tõe ja õiguse" IV osas Indreku tähelepanu saamiseks isegi petab teda, arvates, et mehe vihane reaktsioon näitab talle, et Inderk tõesti armastab teda. Võrreldes Ravicuga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida
järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud silmadega itaalia päritolu ja vaba eluviisiga naist Joan Madou`d, kes sihitult ringi käib ja on liialt väsinud, et magama heita. Ravicil hakkab temast kahju, ta pakub naisele sigaretti, teeb talle välja paar jooki ning annab ka öömaja Internatsionalis- pagulaste hotellis, kus ta ka ise peatub. Veedetakse ühine öö kitsukeses hotellistoas. Järgmisel hommikul helistatakse Ravicile ning kutsutakse ta opereerima naist, kes on lasknud endale nurgatorhtri juures aborti teha. Ravic töötab illegaalselt Veber`i
tõlkijad Tarvi Talv ja Tiiu Kokla) "Lissaboni öö" (1962, "Die Nacht von Lissabon"; eesti keeles 1964, kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg; 2000) ISBN 9985-62-415-7 "Das gelobte Land" (1970) "Varjud paradiisis" (ilmus postuumselt 1971, "Schatten im Paradies"; eesti keeles 1993; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Uno Liivaku) Raamatust Tegelased: Ravic(Ludwig Fresenburg), Joan Madou, dr.Veber, dr. Durant, Boris Morozov, Haake. Ravic oli Saksamaalt välja saadetud arst, kes elas juba mitmendat aastat Prantsusmaal, Pariisis rahulikult oma pagulaselu. Pariisis elatub ta dr. Veberi ja dr. Duranti abistamisest. Ta aitas neil opereerida. Ühel õhtul kohtub ta sillal Joaniga. Ravicul tekib hiljem Joaniga suhe. Kord kui Ravic oli teel kliinikusse nägi ta pealt õnnetust. Ta läks appi. Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad
kodanikud. On langenud vere hind. Poliitiline mõrv ei olegi kuritegu - alanda ja tapa juute, palju jaksad... Pisike paberitükk tähendab tervet elu.Sul kas on pass ja sa oled õnnega koos, või sul ei ole. See tähendab ka elamis-, töötamisloa puudumist, pidevat põgenemist. Leidub mitmeid paralleele Triumfikaarega - Pariis kui tegevuspaik, kus võib suhteliselt kindel olla, esinevad samad hotellid, sarnased motiivid (näitlejannade Barbara Kleini ja Joan Madou lugu, osaliselt). Kaks tasandit - üks telg - peategelase üldine elu, kus ta on ja kuidas end tunneb - teine on kui väikesed klotsid mis võivad seal olla, aga ei pruugi. Pisistseenid tolliametnike, kaasemigrantide ja muude tegelastega moodustavad mingi omapärase mosaiigi, nagu väites, et just detailid on need, millest meie mälestused koosnevad... Lõputu kindlusetus - sa ei tea kunagi, kus ja kuidas sa homme oled.
30 miljoni eksemplariga. See teos ei meeldinud võimukandjatele, kirjanikule heideti ette, et ta ei tunne sõda ja teda süüdistati koguni kommunistlikus propagandas. 1931.a. lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Sveitsi. Ilmusid uued romaanid ,,Tagasitee" ja ,,Kolm sõpra". Talt võeti 1938.a. saksa kodakondsus ja ta emigreerus USA-sse. Suurt menu saavutas ka tema teos ,,Arc de Triomphe", mille sisuks gestaapo vanglast põgenenud saksa kirurgi Ravici ja näitlejanna Joan Madou armastuse lugu. Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole soosikuid" (1961), milles teeb kokkuvõtte varasemas loomingus korduvalt väljendatud filosoofilistest seisukohtadest. Remarque´i karakterid on loodud nappide, kuid täpsete joontega, on väga iseseisvad. Kirjanik püüab rääkida tunnetest, armastusest,sõprusest otsekui väljaspool aega ja ruumi.
Tegevus toimub 1930ndatel Pariisis, pärast I maailmasõda. Peategelaseks on kirurg Ravic, kes on vahetult enne II ilmasõda illegaalselt Pariisi emigreerunud, kus ta töötab ebaseaduslikult arstina. Ravic püüab oma endist elu edasi elada, üritades samal ajal unustada koonduslaagri õudusi. Ravic tunneb igavust ja rutiini ning elu tundub olevat end ammendanud. Ühel õhtul juhtub ta kokku hirmunud naisega, keda Ravic elementaarsest kaastundest aitab. Naine, nimega Joan Madou, ei leia enam oma elu eesmärki ning vajab tuge. Ravic otsib naisele elukoha ning unustab juhtunu koos naisega. Kui Joan võltskirurgiga uuesti ühendust võtab taaskord abi vajades Ravic ei pelga, vaid otsib neiule töökoha ööklubis. Juhuslikust tutvusest sünnib suhe, mis mõlemaid pooli elule tagasi toob. Ravicile jääb Joan lõpuni müstiliseks. Mees ei mõista oma tundeid-- kord leegitseb armastus ja kirg, teisalt tundub naine talle tühine.
Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha
ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei
ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam
ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam
Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi
ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi
ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle
annaabi.ee 
