See viis piiskop Alberti ebakindlasse seisu ning otsustas tungida Läänemaale ja korraldada seal tapatalgud. (öeldi, et Kõik osapooled polnud esindatud) o Eestlastele oli kahjulik kuna läänest sai tuua uusi mehi juurde aga eestlastel polnud mehi kusagilt võtta Kes olid huvitatud siinsete alade vallutamisest? o Rooma katoliku kiri, eesotsas paavst o Taani, Rootsi, Venemaa, Saksamaa o Feodaalid tahtsid maavalduseid o Kaupmehed Lahingud Aastad Kelle vahel? Tulemus Vabadusvõitlus 1208-1227 Saksa VS eesti Otepää linnuse põlema panemine, eestlased alistatakse Ümera lahing 1210 Eesti VS saksa Eesti võit Toreida (Turaida) 1212-1215 Saksa liitlaste ja Eestlased taandusid
ning lõunaosas hakkas valdusi laiendama Itaalia kungingriik. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid kahe inimese vahelistel nn. Vasalliteedisidemetel, mis tekkisid, kuna tekkis uut laadi sõjaväeorganisatsioon ning vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tänu vasalliteedisidemetele tekkis läänipüramiis, mille tipuks olid kuningas ja aluseks väikevasallid. Maavalduseid nimetati benefiitsiks,feoodiks,domeeniks,alloodiks.Talupoegadele kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi: mõisahärrus ja rendihärrus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Viikingid rüüstasid ja vallutasid maid , rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume mitme sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed. Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all.
Seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest.Karistused polnud väga karmid. Kujunes juriidiline teminoloogia ja kerkisid esile seadusetundjad- juristid. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. 9. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid probleeme üritati lahendada reformidega. Viidi läbi sõjaväereform, väepealikud hakkasid taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni, mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada, Kodusõdade tulemusena koondus kogu võimutäius aastaks Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 10
sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane - klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase - patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus:
plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater – isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3
plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3
Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid
enamik teisigi kõrgemaid ohvitsere, vangistati ja tema elupäevad lõppesid Saraatovi vanglas nr 1. 1940. aasta 7. septembril anti Eesti, Läti ja Leedu kodanikele Nõukogude kodakondsus ja nõnda likvideeriti NSVL-i poolt ühepoolselt ka seniste Balti riikide kodakondsused. Enamik välismaale lahkunud eestlasi seda mõistagi aga ei tunnistanud ning ka Eestisse jäänud kodanikes tekitas see tõsist protesti. Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid, ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Sügisel moodustati ENSV-s riiklik maafond, kuhu arvati äralõiked "suurtaludelt" (üle 30 hektari), kirikumaad ja Eestist lahkunute valdused, kokku üle 750 000 hektari. Maa jaotati 26 000 maatu ja 25 000 vähese maaga talupoja vahel, kuid üldiselt said nood liialt vähe maad, et võimaldada edukad talupidamist. Samas ruineeriti ka suur osa suuremates talupidamistest. Maade
vasalliks. Kujuneb välja Lääne- ja Põhja-Euroopat hõlmav tsentraliseeritud katoliku kiriku korraldus. Ristisõjad 1096-1270 · 8 ristisõda (nendeks loetakse vaid Lähis-Itta korraldatuid) · Põhjused: a) paavsti soov laiendada oma mõjualuseid valduseid b) Bütsantsi keisri palve aidata võitluses türklaste vastu c) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere kaubandust d) vaesunud rüütlite soov saada juurde maavalduseid · Ajend: Jeesus Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas türklaste käest. · I RISTISÕDA: 1096-1099. Edukaim. Sõja kuulutab välja paavst Urbanus II. · IV RISTISÕDA: 1202-1204. Kutsuti sõtta Kreeka-Katoliku kiriku vastu. · Ristisõdade tagajärjed: a) Jeruusalemm jääb türklastele. b) Ei kujunenud ühtset ristiusu kirikut. c) Süveneb kristluse ja islami vastasseis. d) Avardub Eurooplaste maailmapilt, uued arusaamad ja kultuurid. (nt
Templiordu moodustas peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas palveränduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel. Lisaks füüsilisele kaitsele võtsid templirüütlid hoiule ka palverändurite raha ja andis välja esimesi ametlikke tšekke e paberraha, mille eest maksti rändurile mündid välja ordu kindluses, mis asus ränduri sihtkohas. Templiordu sai feodaalidelt ja kirikult kingituseks ohtralt maavalduseid (n Malta saar), mis pandi tulu tooma või anti rendile. Tahtes vabaneda templirüütlite käest võetud võlgadest ning soovides üle võtta nende vara, keelustas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus paavsti nõusolekul reedel, 13.oktoobril 1307 (kolmeteistkümnenda kuupäeva reedet on tõenäoliselt selle sündmuse tõttu peetud õnnetu päeva fenomeni alguseks) Templiordu tegevuse, süüdistades neid nõiduses ja ketserluses
Sellele aitasid kaasa tööliste olukorra parandamine (nt vabrikutes üleminek 10-tunnilisele tööle) ning ametühingute moodustamise lubamine. Hilisemate valimisreformidega 1867 ja 1884 suurendati valijaskonda, andes valimisõiguse ka väikekodanlusele, oskustöölistele ja maal elavatele majaomanikele. · Iirimaa küsimus: 17.saj Inglise kodusõja ajal ja järel toimus Iirimaa vallutamise lõpuleviimine. Katoliiklastest iirlastelt konfiskeeriti suurem osa maavalduseid ja jagati see protestantidest inglise ohvitseridele ning mõisnikele. Iirlased sattusid tugeva inglise majandusliku-, poliitilise- ja kultuurilise rõhumise alla. Kui Iirimaa 1801 ametlikult liideti Ühendatud Kuningriigiga, said esindatuse Suurbritannia parlamendis ainult protestantidest inglased. Lisaks sellele tabas Iirimaad 1840.aastate keskpaiku kartuliikaldus, mille tõttu u 1.milj inimest suri nälga ja algas iirlaste massiline väljaränne (eriti USA-sse)
tunnilisele tööle) ning ametühingute moodustamise lubamine. Hilisemate valimisreformidega 1867 ja 1884 suurendati valijaskonda, andes valimisõiguse ka väikekodanlusele, oskustöölistele ja maal elavatele majaomanikele. 5.4. Iirimaa küsimus: 17. saj Inglise kodusõja ajal ja järel toimus Iirimaa vallutamise lõpuleviimine. Katoliiklastest iirlastelt konfiskeeriti suurem osa maavalduseid ja jagati see protestantidest inglise ohvitseridele ning mõisnikele. Iirlased sattusid tugeva inglise majandusliku-, poliitilise- ja kultuurilise rõhumise alla. Kui Iirimaa 1801 ametlikult liideti Ühendatud Kuningriigiga, said esindatuse Suurbritannia parlamendis ainult protestantidest inglased. Lisaks sellele tabas Iirimaad 1840. aastate keskpaiku kartuliikaldus, mille tõttu u 1.milj inimest suri nälga ja algas iirlaste massiline väljaränne (eriti USA-sse)
· Sveitsi täielik sõltumatus Saksa-Rooma keisririigist · Prantsusmaa laiendas oma valdusi Saksamaa arvel 45.Vene riik 17. ja 18. sajandil Segaduste aja lõpetas Mihhail Romanov 1613-1645, ühendas vürstiriigid ühtseks Venemaaks, parandas suhteid Rootsi ja Poolaga, tal oli poeg Aleksei I 1645-1676. Maakogu seisuslik esinduskogu; arutas reformide läbiviimist, tsaari ametisse kinnitamine, välispoliitika Maakogu seadustik 1649 laiendati aadlike maavalduseid ja pärimisõigust; sätestati pärisorjus ja sunnismaisus Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus: tsaar keiser, Bojaaride Duuma Senat, prikaasid kolleegiumid · Uus seisuste süsteem võitlus pärusaadli vastu · Uus halduskorraldus: kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim · Uus sõjaväekorraldus nekrutid · Uus elulaad euroopalikkus, Peterburg 1703 · Pearahasüsteem · Kiriku allutamine riigile
ja rajasid 1098. aastal Citeaux'i kloostri. Eesmärgiks oli järgida täpselt Bendictuse algseid eeskirju. Kuna ordu pooldas ranget askeetliku eluviisi, siis ei levinud see väga lihtsasti alguses. Kuid pärast seda kui silmapaistev rüütlisuguvõsa esindaja Fontains Bernard liitus orduga 1113. aastal, siis hakkas pihta selle laienemine. Kuna ordu kasvas plahvatuslikult, siis hakati üha rohkem kaugenema ka algsetest ideaalidest. Nad olid saavutanud endale suured maavalduseid, mida esialgu hariti küll ise erinevalt teistet ordudest, kuid lõpuks hakati palkama sulaseidja relvatatud teenijaid jms. Kirikud, mis pidi alguses lihtsad olema said üha rohkem endale seinamaalingud, kirevad vitraazid ja isegi väikesed tornid. Umbes aastal 1125. rajati esimene nunnaklooster. Õed rajasid oma põlde osaliselt ise. Naisbenediktlased usaldasid ennast 12. sajandil meestistertslaste kaitse alla, et viimased neid vaimulikult hooldaksid
Parema õla pealt kinnitati erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vööga kokku. Hiljem olid õmblused külgedel ja õlgadel. Mehed kandsid kitooni ka kahe vööga, sel juhul jäi teine vöö nähtavale, kahe vöö vahele moodustus kangavolt. Meeste kitoon ulatus tavaliselt põlveni, naistel aga maani. (Kõiv, 1994, 145) Klient – vaene roomlane, kes andis end rikka roomlase ehk patrooni eeskoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni avalikes kohtades, sõjaretkedel, oli vajadusel tema ihukaitsja ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul. Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. (Kõiv, 1994, 205) Kodanik – vaba mees, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Isik ( muistes ühiskondades tavaliselt meessoost) , kel on linnas valimisõigus. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus
lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit. Senine kohalik omavalitsussüsteem lammutati 31. juuli otsusega, mil vabastati ametist kõik vallavanemad ja nende abid. Esialgu selle asemele aga midagi uut ei tekkinud, sest kohalike kommunistlike organisatsioonide rajamine läks EKP liikmete vähese arvu tõttu äärmiselt vaevaliselt. Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid, ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Üksikud siiski rajati ning nendest esimene oli 1940. aasta 23. septembril loodud "Krasnaja Niva" kolhoos Narva-taguses Dolgaja Niva külas. 1941. aasta 15. mail alustasid nõukogude võimud Eesti passide väljavahetamist Nõukogude omade vastu. Eesti kodakondsus oli kaotatud küll juba 1940. aasta septembris, kuid vanad isikutunnistused jäid siis veel kehtima. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine
annaabi.ee 
