Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
*Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma 17
Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 5) Posti teenistus 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid · 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 · 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike
valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. ·
Absolutism Kolmekümneaastane sõja ja Roskilde rahu tõi Taanile kahju. Olid suured territoriaalsed kaotused. Skåne, Halland ja Bohuslän läksid Rootsi valdusse. Kristian IV ajal tugevnes absolutism. 1665. aastal oli valitsemisseadus Taanis kõige absolutislikum Euroopas. 1660. aastal müüs Taani maid ja varasid, mistõttu tekkisid uued suurmaavaldajad. XVII sajandil oli Taanis suur bürokraatia. Suur osa riigiametnikest olid lihtsate maavaldajate hulgast. 1660. aastal määrati kindlaks Rootsi ja Norra vaheline piir, mis kehtib tänaseni. Norra kuberneriks sai Ulrik Frederik Gyldenlöve, kes arendas meresõit Norras. Ida-Norra talupojad kauplesid metsaga ja ranna läheduses tegutsesid kalurid. Suuri linnu polnud, rahvas oli vaene ja abielluti hilja.
Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linnade esmane eliit koosnes maavaldajatest – kellele kuulus linnaalune maa ja kes said selle pealt maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud. Linnaelanikud olid maahärrast sõltuvad, tihti ei olnud nad isegi vabad. Itaalia linnades elasid aadlikud, kellele kuulusid linna ümbritsevad maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval
Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linnade esmane eliit koosnes maavaldajatest kellele kuulus linnaalune maa ja kes said selle pealt maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud. Linnaelanikud olid maahärrast sõltuvad, tihti ei olnud nad isegi vabad. Itaalia linnades elasid aadlikud, kellele kuulusid linna ümbritsevad maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval
Inimeste linna minekuga kohvi tootmine hetkeks vähenes. Valitsuse edukas reageering tõi edu. Peagi pöörduti linnast tagasi maale (Sierra Maestria mägedesse) kohvi koristama. Peamine osa kohvist eksporditakse, jättes natuke ka koduseks kasutamiseks. Tubaka tootmine on Kuuba jätkuvalt samal tasemel, millel ta oli juba 1990.aastal. Kuuba sigarid on kõige nõutavamad ja tuntumad maailmas. Neid eksporditakse üle kogu Maa. Peale revolutsiooni jagunesid farmid kolmeks. Suurte maavaldajate talud muudeti riiklikeks. Kogu nende vara riigistati ning töötama hakkasid riigitöölised. Natuke väiksemad talud ühendati ning muudeti kolhoosideks. Viljale, väetisele ja varustusele pääsesid ligi vaid need, kelle maa kuulus sinna. Seejuures pidid nad riigile loovutama mingi protsendi oma saagist. Väikeseid talusid ei kõrvaldatud mitte kunagi. Need jäid edadi erakasutusse. Kevandamine Kuuba ekspordib kõige rohkem niklit. Riigi niklivarad asuvad Holguini provintis.
· Oli palju adrministratiiv- ja usukeskustest linnu, vähe kaubandus- ja käsitöölinnu · Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik valmistati ise Feodaalkorra kujunemine · Senjööri ja vasalli suhe · Lääni ehk feoodi omanik on kas läänimees v feodaal · Feodaalidele anti rohkem õigusi, neist said kohalikud asebvalitsejad. · Läänidest said perekona pärusvaldused. Pärisorjuse kujunemine · Talupojad sõltusid suurmaavaldajatest; nad andsid end maavaldajate kaitse alla, kohustades selle eest maatüki oma kaitsjale loovutama. · Feodaalkorra kujunemise eeldus oli sõltuva talupoegkonna kujunemine · Talupoegadel keelati maalt lahkuda- sunnismaisus Keskaja kujutelmade järgi jagunes ühiskond kolmeks seisuseks- vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu · Katoliku kiriku pea on Rooma paavst · Esimene Rooma paavst- apostel Peetrus · 756
Ka vabatalupojad, rentnikud ning rendihinnad pärisorjadele olid kõrgemad kui vabatalupoegadele. Vabatalupoegadel rendikohti sai üles öelda aga villaanidel (pärisorjadel) oli nende koht tagatud. Külas polnud päriorjad vaeseimad vaid need, kellel polnud maad. Taodeldi lausa villaanikohta, et saada maavaldust. Baltimaadel kirjanduses pärisorjuse kohta öeldud, et vabatalupojad on ka võtnud pärisorja kohti üles. Registrid maavalduste kohta lubavad maavaldajate kohta öelda, et pärisorje 2/3 ehk u 60% ja vabu talupoegi 1/3. Piirkondade vahel valdamiste protsent varieerub. Vabade elanike hulk üsna suur. Villanud (villaan) servi pärisori (lotaari). Üldise õiguse järgi maavaldajal oli täielik võimutäius pärisorja üle va elu ja vigaseks peksmine. Mõisnikul õigus kasutada võimutäiust, orjal polnud õigust minna kuninglikku kohtusse. Pärisori kuulus mõisniku kohtuvõimu alla. Sunnismaisus
* Madalsoode kaitse. Kui varasematel aastakümnetel oli peamiseks ohuks soode kuivendamine, siis viimasel ajal on üha olulisem tegur sooalade kinnikasvamine suur hulk madalsoid on pikemat aega püsinud lagedana nõrga kuni mõõduka karjatamise tõttu. Võsastumine on toimunud aeglaselt ja seepärast pole madalsoode kinnikasvamisega kaasnevad ohud siiani vajalikku tähelepanu pälvinud. * Niidukoosluste kadumine. Niidutaimestiku kaitset raskendab paljude maavaldajate suhtumine niitudesse kui inimtekkelistesse lühiajalistesse kooslustesse, mida võib soovi kohaselt kergesti põlluks künda või metsastada. Taimkatte arengulugu Biostratigraafia meetodeist tuntuim on palünoloogia, mis põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate).
ida- kui ka lääne-Rooma aladel. Hilisemal ajal põllutöö tehti suuremas osas ära just koloonide poolt. 4 sajandist on koloone hakatud nim ka adscripticiteks. Olenes kelle alla nad on sisse kirj. Koloonid ei maksnud ise makse, maksud kogus kokku maavaldaja, kui koloonid jäid võlgu, oli maavaldajal huvi hoida koloone oma maavaldustes, nende pealt arvestati riigimakse. Kui koloonid pagesid siis kaot tulud nii rendi kui ka riigimaksude eest-> otsene huvi sunnismaistada renditalunike nii maavaldajate kui ka riigi poolt 4 saj( 332 Constantinus Suure Korraldus) on juba selge, et nadd on sisuliselt orjad. Varasemad allikad rõhutavad, et nad on vabad. Kui koloonid olid sunnismaised on sünnikoha järgsed, oli selge, et nende seisund oli päritav ( ema järgi). Kui tp tuli ja võttis rendikoha, siis ta võis 30 aastat seal olla, kuui enne seda ära ei läinud , siis muutus kolooniks.Juhul kui maavaldaja ei olnud nõudnud
Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid? Looduskaitse usaldusmehed olid kohalikud loodushuvilised, õpetajad, metsaametnikud ja teised, kes olid huvitatud loodushoiust. Ülesanded: Jägivad maavaldajate tegevust vastutajatena looduskaitseobjektide säilitamise eest, jälgivad looduskaitseobjektide seisundit, täiendavad nende andmestikku, selgitavad uusi looduskaitset väärivaid objekte ja esitavad andmed looduskaitse valitsusele, looduskaitse ohustatuse korral peavad käituma looduskaitseinspektorina, teostavad looduskaitsepropagandat. Millal tähistati esimest looduskaitsepäeva Eestis? Millal tähistatakse looduskitsepäeva praegu?
uus planeering ning tänavad tehti sirgemaks, millega tulid tänavanimed käibele. Vähe esineb mugandnimesid, kõige sümpaatsemad eestikeelse nime mugandused. Iseseisvad nimed. Iga keel pani nime iseseisvalt. XIX tänavanimistu. On nimesid, mida võib leida igast keskaegsest linnast. Nt Rüütli tänav. Üks põhjendusi, miks nimetus tekkinud: ,,Riter" tähendab ratsanikku tähtsamad läbisõidutänavad. Elukutsete nimetused, tähtsamate hoonete, objektide järgi. Ka majaomanike ja maavaldajate nimed. XIX-XX vahetus. 19. Sajandil hakkas domineerima poliitiline lähenemine, võivad kajastada ideoloogiat. Esimene Vladimiri tänav suurvürsti auks nimetatud. Hiljem Troonipärija puiestee. Aleksandri tänav Tartus pühendusnimi. Sarnased tänavanimed koondati ühte kanti, kasulik idee. Kolmekeelsus iseseisvas Eestis taandus. Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed. Tõlkeid teistesse keeltesse kasutati 1930ndan. Tõlkenimesid hakati riiklikul tasandil tõrjuma isiku- ja
Paavst pani vastukäiguna kuninga kirikuvande alla. Novembris 1534 vastu võetud supremaadiaktiga kinnitas parlament kuninga kirikupeaks (supreme head in earth of the Church of England). Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kiriku maavaldus, mis moodustas pea veerandi kogu maaomandist, langes nüüd uusaadli ja kodanluse kätte, luues Inglismaal tugeva roomavastase maavaldajate kihi, kes ei soovinud enam endise olukorra taastamist. Paraku ei aidanud ka uus abielu meessoost troonipärijat ilmale tuua. Ainsa ellujäänud lapsena sündis abielust Anne Boleyniga tütar Elisabeth. 1536 saatis kuningas oma teise abikaasa fabritseeritud abielurikkumise süüdistusel tapalavale. Kuninga kolmas abikaasa Jane Seymour suri 1537 pärast kauaoodatud poja Edwardi sünnitamist. Vaid kuus kuud (1540) kestnud abielu Kleve
Kultuurmaastikel liikudes tuleb enda järel sulgeda karjaväravad, seda ka talvel. Looduskaitsealadel ja kaitsejõudude maadel liikumiseks võib kehtida erikord. Liikumine võib olla suletud kaitsejõudude polügoonidel õppuste ajal, millest teavitatakse kaaskodanikke tähistega looduses. Igaüheõigus ei puuduta spordi- ja muude massiürituste korraldamist maastikul. Nende organiseerimiseks tuleb taotleda maaomanike või muude maavaldajate, vajadusel ka kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Loodusandide korjamine Metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitseall, on lubatud korjata kõigil, kõikjal ja alati eeldusel, et korjamiskohas on viibimine lubatud. Eramaal ja -metsas, kui need on piiratud ja tähistatud, on loodusandide korjamiseks vajalik maaomaniku või muu maavaldaja luba. Eramaa omanikul või muul maavaldajal on õigus
annaabi.ee 
