Eda-Ines Etti Ksenia Heinsoo 12. klass Eda-Ines Etti on Eesti laulja ja näitleja. Elulugu Sündinud 1981. aastal Haapsalus. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Muusikaline karjäär "Kaks takti ette" Soolokarjäär Märkimisväärne edu Ines sai esineda mitmel pool Euroopas "Kolme lillekese juubel" Televisioon ja raadio "Eurolaul", "Laulud tähtedega", "Usu või ära usu!" ja "Eesti talent".
Hariduse sai ta vallakoolis ja kihelkonnakoolis, kuid peamiseks vaimseks kujundajaks osutusid õpinguaastad 1874-77 Valgas kuulsas Cimze seminaris, kus küpses tõelisekt tegutsemistahteline ärkamisaja vaimukandja. Algul töötas ta 1877-79 Maarja- Magdaleena kihelkonnakoolis, seejärel 14 aastat Laiuse kihelkonnakoolis, tuues oma algatusel sisse uusi õppeaineid ja organiseerides seltsielu. Venestusaja reformide tõttu pidi Johan Kotli loobuma koolmeistri ametist ja asus 1893. aastast Väike-Maarjasse köstriks. J. Kotlist sai üks kesksemaid avaliku elu tegelasi kohapeal. Tema eestvõttel loodi 1896. aastal Väike-Maarja Põllumeeste Selts, asutati Tuletõrje Selts, sageli tegi ta kaastööd ajalehtedele. Alar kotli ema Elsa Kotli (1873-1959) pärines jõukast puusmetsa talust Vana- Antsla vallas. Hariduse omandas ta Uudi külakoolis ja Lilly Suburgi tütarlastekoolis Viljandis. Aastatel 1900-02 oli kauni välimusega noor daam Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks
jäämise. Kirikujuhid ei tahtnud esialgu Maarjale ruumi anda, kuid tänu tema populaarusele olid nad sunnitud seda tegema. Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse usulise austamise tonaalsust: Maarjasse võidi suhtuda jumladava armastusega nagu väidab Päivi Setälä on raamatus ,,Keskaja naine´´(lk 39). Iga naise jaoks on tema laps kõige tähtsam. Keskaja naised hoolisid oma tütardest sama palju kui poegadest. Samas isad olid veidi rohkem omakasupüüdlikud, kuna mida rohkem lapsi, seda rohkem tööjõudu majas oli. Ämmaemandad olid sünnitavatele emadele abiks, kuid nad ei suutnud pakkuda märkimisväärselt suurt toetust. Laste kasvatamisel pidid naised rõhku panema
Georg Lurich (1876-1920) Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmehe peres. Tema vanemad olid Väike-Maarjasse tulnud Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise valla samanimelisest külast. Georg oli juba lapsena hästi tugev poiss ja väga jõuhimuline. Liigagaruses pingutas ta aga end üle, külmetas seejuures ja haigestus raskelt kopsupõletikku, mis tollal oli üsna eluohtlik haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati kehalise kasvatuse tundidest), kuigi tema tahe tugevaks saada oli säilinud. Mõte spordile
13.5.13 Newcastle'i tõbi Talleggi linnufarmis · Talleggi Tellivere-Kulli farmis hakati kanade tervist uurima munasaagi vähenemise tõttu. Linde kontrolliti mitme haiguse suhtes, kuni leiti, et tegu on Newcastle'i tõvega. Kuigi algul loodeti, et avastatud viirus on niivõrd leebe, et linde hukkama ei pea, sai see 237 000-le kanale saatuslikuks. 13.5.13 Newcastle'i tõbi Talleggi linnufarmis (2) · Hukatud linnud viidi Väike Maarjasse loomsete jäätmete hävitamise tehasesse ja osa maeti Lagedil asuvasse vanasse prügilasse. Kogu see protsess ning uute kanade vaktsineerimine läheb riigile esialgsete arvutuste kohaselt maksma 22 miljonit krooni. 13.5.13 Artikli mõju hinnale · Artikli väitel lindude hukkamine olulist hinnatõusu ei tähenda, sest linnuliha ja munade hind on viimasel poolaastal kiiresti kasvanud. 13.5.13 Sündmuse mõju toodetele
tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Tuntud isikud Väike-Maarjast Peeter Jakobson (27. dets. 1854 - 23. juuli 1899) tuli Rakverest Väike-Maarjasse 1884.a, tegutsedes algul kingsepa ja veidi aega raamatukaupmehena, olles sel alal siin esimene. Alates 1887. a-st oli Põdrangu, Koonu ja Ärina valla kirjutaja. 1892. a-st sai P.Jakobsonist Väike-Maarja fotograaf- taas esimene selle alal. P.Jakobson kuulus parnassi ridadesse. Trükis on ilmunud luulekogud "Õilme nupukesed" ja "P.Jakobsoni luuletused" I ja II ning mitmed luuletused ajakirjanduses. P.Jakobson kirjutas näidendid "Koit ja Hämarik" ning Ebavere ainetel "Udumäe kuningas"
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu
Koolipõlveski jäi Liiv erakuks. Ta seltsis vähe kaasõpilastega ega võtnud nende vallatustest osa. Hiljem jätkas Liiv õpinguid Kodavere kihelkonnakoolis. Ta jõudis kõigis õppeainetes rahuldavalt edasi, ainult matemaatikas oli ta nõrk, nagu ta ise avameelselt tunnistab. Liivi õppimise edukust takistas ta hädine tervis. Haiguse tõttu pidi ta sageli koolitundidest puuduma ega saanud korralikult õppida. Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike-Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. 2 ELUAASTAD Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes
tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Kiltsi hakkas arenema koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega (avati 1877. a). Esialgu oli vaid jaamahoone, millele aasta-aastalt lisandus teisi vajalikke raudtee- ehitisi. Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba Esimese maailmasõja ajal ning postkontori, lihakarni, piimavabriku jne avamisel. Kiltsi muutus ümbruskonna rahva jaoks kaubanduslikuks ja tööstuslikuks keskuseks. Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20. sajandi lõpuaastakümnenditel vähenes raudtee olulisus ümbruskonna majandusele. Simuna sai oma nime kiriku järgi, mida kutsuti Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Koos Tallinna Toomkirikuga kuulub Simuna kirik Eesti vanimate hulka. Katkuküla oli 1219.
aastal lõpetas. Kooliajal jäid uued teadmised hästi külge, kuid õppimisest rohkem meeldis talle joonistamine ja puuvestmine. Aastal 1922 asus ta õppima kunstiühingu „Pallas“ kunstikoolis skulptuuri. Kuna isa oli vastu Kotli kunstiõpingutele, asus ta õppima neljaks aastaks Danzigi Vabalinna Tehnikaülikooli. Pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani Danzigi ülikoolis professor Otto Kloeppeli assistent. Danzigist saabus Alar Kotli sünnikohta Väike-Maarjasse ja kohe telliti temalt juba esimene projekt, milleks oli Simuna seltsimaja. Pärast Simuna seltsimaja projekteerimist pidi Kotli minema sõjaväkke kuni 1930. aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused, sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja
4 Eda-Ines Etti Eda-Ines Etti (artistinimega Ines; sündinud 26. mail 1981 Haapsalus) on eesti laulja ja telesaatejuht.Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Elulugu Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad vend Ivo ja poolõde Kristel. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse, kus Ines hakkas osa võtma kohalikelt lauluvõistlustelt, saavutades tihti auhinnalisi kohti. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Muusikaline karjäär Inese muusikaline karjäär algas pärast osalemist laulukonkursil "Kaks takti ette", mil lauljatar Maiken teda 2 QS Productioni projekti Class Act soovitas ning koos salvestati 2 lugu, millest esimene "Lift Me Higher" suhteliselt edukaks osutus.
Esivanemad Minu esivanemad on maetud Sillaotsa kalmistule ja Koeru kalmistule. Sillaotsa on maetud minu isapoolt vanaisa, Koeru on aga maetud mu ema poolt vanaisa. Viimati käisin Koeru kalmistul talvel, käisime panemas küünlaid põlema, tavaliselt suvel me käime ikka tihedamini, kuna siis on vaja seal lehti riisuda, ning saab panna ka uued lilled vanade asemele, mis muudavad haua ilusamaks. Sillaotsas käisin aga viimati eelmine aasta, hauda korda tegemas. Väike Maarjasse on maetud minu isa poolt ta vanaema ja vanaisa, aga Järva-Jaani ema poolt vanaema ja vanaisa. Ema poolsed vanaemad ja vanaisad on mõlemad maetud Koeru kalmistule. 4 Minu pere sugupuu Vilma August Galina Endel Oskar ? Vello Riina
.........................9 3 BIOGRAAFIA Eda-Ines Etti artisinimega Ines Sündinud 26. mail 1981. aastal Haapsalus, muidu pärit Väike-Maarjast. Stiililt pop/rock muusik Aktiivne alates 1999 aastast kuni tänapäevani ELULUGU Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad vend Ivo ja poolõde Kristel. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike- Maarjasse, kus Ines hakkas osa võtma kohalikelt lauluvõistlustelt, saavutades tihti auhinnalisi kohti. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Ines on ka õppinud Eesti Humanitaarinstituudis anglistikat. Ines on olnud suhtes laulja Tanel Padariga. Hiljem oli tema väljavalitu USAs elav kunstnik Martin Saar. 2008 aasta suvel leidis Ines endale uue armastuse- portugallasest modelli Francisco d"Orey. MUUSIKALINE KARJÄÄR
Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirjanik kindlasti. Juhan Liivist saigi kirjanik, ta on tuntud nii luuletaja kui proosakirjanikuna.
Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas, Virumaal. Lapsena oli ta tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastaselt Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur. Georg Lurichi vanemad olid pärit Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise vallast. Täpsemalt Sillaotsa Talumuuseumi andmeil Keskküla Küüra talust. Nad kolisid Väike-Maarjasse, kus tema isa hakkas kaupmeheks. Mõte elukutseliseks atleediks hakata tuli talle pähe nähtavasti Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Ta hakkas harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15- aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega 2-naelaseid hantleid 4000 korda järjest. Koolivaheajal olevat ta maksnud tugevamatele maapoistele selle eest, et need temaga maadleksid. Peatselt hakkas ta käima raskejõustikuklubis "Linda" aidas Maneezi tänavas.
võitlustest erinevate hõimudega. ,,Aeneisega" pandi pandi alus nn rahvuseepostele. Anton Hansen Tammsaare lapsepõlv on ,,Tõe ja õigusega" väga sarnane. Temagi isa ostis Järvamaale abielludes talu ning perre sündis 12 last. Talu ümbruskondki ühtis teoste kirjeldustega. Perekond oli suur ja majanduslikud võimalused piiratud, mistõttu oli Antoni haridustee sarnaselt Indrekuga heitlik. Kuid koolis oli poiss usin ning andekas. Astus Väike- Maarjasse kihelkonnakooli, kus oli toona paar ärksamat vaimuinimest, nagu Jakob Liiv (Juhan Liivi vend) ning tollane silmapaistev luuletaja Jakob Tamm. Sellest tulenevalt korjas Anton üles luuletamise. Enne gümnaasiumit pidi Anton paar aastat õppimisega vahet pidama ning raha koguma. Vanuse tõttu ta kroonugümnaasiumisse ei sobinud ning sellest tingituna astus Hugo Treffneri eragümnaasiumi. Ka õppeperioodil pidi ta kõrvalt tegema abitöid. Õppur juhendas ka nooremaid
Vanemad olid usklikud, kuulusid vennastekogukonda ja kultuuri lembelised, majandus seis oli kehv. Peres oli 8 last, neist ellu jäid 5. Juhan oli neist noorim, lapsest saadik nõrga tervisega. Kirjutas palju luulet oma kodu kohta, meeldis metsas üksinda seigelda. Esimese kirja tarkuse saab vanemalt vennalt ja pärast 3 talve külakonna koolis, kool jäi pooleli haiguse tõttu, pärast kihelkonna kooli tagi seal oma esimesi luule katsetusi. Venna kutsel läheb Väike-Maarjasse. Sellel ajal omandas saksa keele. Sel ajal ka Liisa Goldinguga. Ta on armunud Liisasse. Esimene ametlik töö saab olema alalehe "Virulane" toimetuses. Seal töötab ka Vilde, kellega tekkib konflikt ühe artikli sisu pärast. Ta õpib mõned kuud Tartu Trehtneri gümnaasiumis, jäi pooleli ka tervise tõttu, selle korvas lugemis huvi. Töötas ka "Sakala" ja "Oleviku tähetund". Juhan Luiga paneb Liivi hullumajja, lootes sellega Liivi olukorda parandada, aga Liivi haigus oli parandamatu.
Tema juured ulatuvad ka Saaremaale: orja ajal viidi Saaremaalt inimesi Lõuna-Eestisse Peipsi-äärset asustama. Pere majanduslik seis on halb. Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline. Lastele püüti anda võimaikult head haridust. Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. 1882 satub Väike- Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob oli kooliõpetaja, ta oli ka omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. Tähtsaks saavad ka kohtumised Liisa Goldinguga. Nende vahel sügavad tunded, aga Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda, seetõttu ei abielluta. Tihe sõprus säilib siiski. See on Liivi armastusluule olulisim inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses
· Oli eesti luule ja proosakirjanik. Jutustus ,,Vari" · Sündis 30. aprill Alatskivil. · Pere majanduslik seis on halb. · Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. · Ta oli nõrga tervisega, närviline. · Lastele püüti anda võimaikult head haridust. Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. · Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. · 1882 satub Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob oli kooliõpetaja, ta oli ka omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. See oli Liivi elus oluline periood. Seal tekkis tal huvi lugemise vastu. · Ta kohtas seal Liisa Goldingut. Nende vahel olid sügavad tunded, aga nad ei abiellunud, sest Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda. Tihe sõprus säilib siiski