aastal Eesti Eesti NSV liideti Petserimaa ja Narva-tagune taasiseseisvumisega 1944-1991 ala Vene ,NFSV-ga; 1950 maakondade asemel rajoonid (39) ja valdade asemel külanõukogud; 1952-1952 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit, rajoonid, külanõukogud); rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni; 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks(15) Eesti Vabariik Maakond - vald 1992 rahareform, uus põhiseadus, alates 20. au- Riigikogu j a presidendi valimised; 1994 gustist 1991 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine Eestist
1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu 1959 rajoonid reorganiseeriti 1961, 1962 uued reorganiseerimised 1991 Eesti Vabariigi taastamine 1992 uus põhiseadus, uus haldusjaotus (15 maakonda) Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: * kirjakeele ühtlustumine * eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik
Anneksioon teise riigi territooriumi vägivaldne liitmine oma riigiga 3. Inkorporeerimine oma koosseis lülitamine 4. Agressioon ühe või mitme riigi relvastatud kallaletung teisele riigile eesmärgiga see vallutada 5. Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine ebaseaduslikult, piinamine ülekuulamisel. 6. Rajoniseerimine - selle käigus kaotati maakonnad ja moodustati 39 maarajooni. 7. Metsavendlus 1944-1953 a. otsene relvavõitlus. 8. Amnestia Enne tähtaega vabastamine. Kuulutati välja metsasolijate väljameelitamiseks võimuorganite poolt. 9. Sundvõõrandamine ehk riigistamine. Karotamm EKP eeotsas. Parteisse kuulusid juunikommunistid, laskurkorpuse veteranid ning venemaa eestlased. Käbin pärast karotamme EKP juht. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. J. Pitka vägede juht
liikumise maha suruda 1950.21-26.märts-Toimub EKP Keskkomitee VIII pleenum, millele jä stalinismi kõrgperiood eestis. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsonalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. N.Karotamm vabastati parteijuhi kohalt 1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees" 1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised
Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid u 5% Eesti territooriumist, seal elasid valdavalt venelased. Jäädi ilma olulistest sõjalis- strateegilistest piirialadest. 1945. aastal jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Lisaks loodi valdades võimuorganitena külanõukogud. 1950 viidi läbu rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati, moodustati 39 maarajooni. Relvastatud vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu keskmes metsavendlus. Samal ajal loodeti, et Lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust. Metsavendade hulgas oli erinevate ühiskonnakihtide esindajaid: kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni. Kohalikud elanikud varustasid metsavendi toiduga, andsid vajadusel peavarju ja jagasid informatsiooni. Metsavennad ründasid
26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust. 3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit: Pärnu, Tallinna, Tartu oblast 1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes:
1944. a piiriõgvendused toimusid Moskva sunnil ainult kaarti aluseks võttes, siis rajoonide loomisel hakati läbi töötama võimalikke erinevaid variante rajoonide rajamiseks. 26. september 1950 – ENSV ÜP seadus „Maarajoonide moodustamise kohta ENSV-s“, millega: Likvideeriti maakonnad ja vallad; Teostati rajoniseerimine; Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks (varasem kolmikjaotus asendus kaksikjaotusega: külanõukogu – rajoon) Maksimaalselt joonistati paberile 43 maarajooni. Lõplikult moodustati 39 rajooni. Reformi järgselt: 5 vabariiklikku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu; 39 maarajooni, 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit, 641 külanõukogu. Uute rajoonikeskuste paikapanemisel arvestati ühelt poolt teadlaste soovitustega, kuid samas ei olnud paljud rajoonikeskused loomulikud piirkonnakeskused. Lisaks tõi reform kaasa ka kultuurilist kahju, sest loobuti ajaloolistest kohanimedest
maakonnad. Eestis oli 11 maakonda ja 233 ja vallad ning viidi läbi rajoniseerimine 13 valda. Liiduvabariigi jaotus maakondadeks ja maakonna ja 233 valla asemele loodi 39 valdadeks oli tollases NSV Liidus erandlik. maarajooni. Külanõukogude piire Maakond haldusüksusena oli üleliidulisse põhimõtteliselt ei muudetud. 1950. aasta haldusstruktuuri tekkinud uuesti 1940. aastal haldusreformi järel kuulusid Eesti NSV Baltikumi inkorporeerimisega. Suure
Kevad/1949 Eestis teostub sundkollektiviseerimine Valdadesse loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati ja 21-26/03/1950 EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum külanõukogudest said ainsad kohalikeks võimuorganiteks. 1950 Maakondade asemele luuakse rajoonid sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigu maakonnad kaotati ja 1951 asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia nende asemele loodi 39 maarajooni. 1952-53 oli ENSV jagatud ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadetega kolmeks oblastiks. 1952 asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1934-53 pidasid otsest relvavõitlust metsavennad, metsas oli u 1952-1953 Eesti NSV jaguneb kolmeks oblastiks 30 000 inimest, kuid puudusid metsavendade organisatsioonid. 1954 moodustatakse pagulusvalitsus
26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.. 1952-1953 jagati Eesti kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva ) ja 30 rajooni. Rajoonide arvu ja piire muudeti veel 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni
maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad oli Eesti endale saanud Tartu rahuga. ENSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. *1945. a. jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Valdades loodi külanõukogud. *1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud said ainsateks kohalikeks võimuorganiteks. *Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine ning maakonnad kaotati ja nende asemel moodustati 39 maarajooni. *1952-1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. *Vägivallapoliitika oli suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu, eesmärgiga allutada kõik oma kontrollile. *Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja täideviijaks julgeolekuorganid: nii sise- kui riikliku julgeoleku ministeerium. *Palju eestlasi suhtus NSV võimu taastamisse negatiivselt. 1944-1953 toimus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikidele. *Pärast sõda jäi metsadesse veel palju Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa
1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad. b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks. Pärast haldusreformi: 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid.
kuid rajooni nimest hoolimata olid need rohkem külanõukogu õigustega. 1952. aastal krooniti süsteem maarajoonide ja suurte linnade allutamisega kolmele oblastile. Uus haldusjaotus aga ei kõlvanud ja seda hakati peaaegu kohe parandama. Juba 1953. aastal kaotati oblastid. Maarajoone hakati omavahel liitma. Eriti palju liitmisi võeti ette 1959. ja 1962. aastal. Liideti ka külanõukogusid. Umbes 1970. aastaks olid suuremad muudatused tehtud. Eestisse jäi 15 maarajooni ja 6 rajooniõigustega, nn. vabariikliku linna. Maarajoonid jagunesid 194 külanõukoguks, 26 aleviks ja 27 väiksemaks linnaks. Kõik need olid omavalitsusüksused (iseasi, kui palju omavalitsus Nõukogude võimu all tegelikult tähendas!). Uus jaotus meenutas suuresti 1940. aastaks kujunenut, kuid arvestas lisaks ka tol ajal veel tegemata parandusi ja vahepealseid muutusi Eesti elus. Sellepärast võttis taasiseseisvunud Eesti Vabariik 1991. aastal selle põhijoontes üle.
Seega 13 maakonda kuni rajoniseerimiseni. 1950 rajoonid (39) ja külanõukogud (rajoniseerimine) 1952-52 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit Tallinn, Pärnu, Tartu; rajoonid; külanõukogud), rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni, 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks (15) Eesti Vabariik Maakond (15)-vald (193) + 1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja alates 20. linn (33) presidendi valimised, 1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine augustist 1991 Eestist 2 1
sept 1950. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", mis tõi kaasa maakondade ja valdade likvideerimise, loodi nende asemele maarajoonid, valdade kaotamisega muutus esimese astme haldusüksuseks külanõukogu. See reform nõukogustas Eesti NSV halduse. Pärast haldusreformi oli Eesti NSV-s halduslikus mõttes olemas 5. vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu). Maakondande asemel loodi 39 maarajooni, lisaks oli olemas 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit ja 641 külanõukogu - väikesaarte vallad muutusid nüüd külanõukogudeks. Esialgu, kui vaadata neid varasemaid haldusreformi kavasid, siis tegelikult olid olemas ka kava, et neid maarajoone oleks rohkem olnud. Nii suure arvu maarajoonide loomine mitte mingil moel ennast ei õigustanud. Oblastieksperiment 1952-1953. NSV Liidu tasandil jagunes NSV Liit obalastiteks ja kraideks. Oli vaja ka
annaabi.ee 
