Sandro Botticelli 1445-1510 Kunstniku õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi. Botticelli oli Firenze peamisi kunstnikke. Ta hakkas rakendama perspektiivi ja oskas tasapinnalisel pildil jätta ruumilisuse muljet. Tema maalilaadi eripäraks on võluv graatsiline kontuur, omapärane detailirohkus, temperavärvide kasutamine. Botticelli maalis eelkõige Medicite perekonnale portreid, altarimaale, allegooriaid ja vimpleid. Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis. 1490. a valmistas ta rea illustratsioone Dante "Jumaliku komöödia" jaoks. Tema üheks kuulsaimaks teoseks on ,,Veenuse sünd" (1482), mille Lorenzo de Medici kunstnikult oma maamaja tarvis tellis. Maali suurus: 172.5 x 278.5 cm
· 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis. Looming · Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. · Maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid · Portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. · 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. Seltskonnaelu · seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena
SIMIRNOVI ASUTATUD JOONISTAMISÕPETAJATE KURSUSTEL. • RAUD VÕTTIS TUNED KA 1918. AASTAL TÖÖD ALUSTANUD TALLINNA TEHNIKUMIS LOOMING • TEMA TÖÖD OLID VABAD, INTENSIIVSE LAADI NING HEA KARAKTERITUNNUSEGA • KUNSTIVOOLUD: IMPRESSIONISM JA REALISM • MAALIS PÕHILISELT UEXKÜLLI PEREKONNA PORTREID • PORTREED JÄLGIVAD PARIMAT AKADEMISTLIKKU TRADITSIOONI, KUJUTAVAID ON STILISEERITUD JA IDEALISEERITUD. • 1890. AASTATE LÕPUPOOLE ISELOOMUSTAB PAUL PAUA MAALILAADI IMPRESSIONISTLIK MULJEVÄRSKUS JA TUNDLIKKUS VALGUSE SUHTES. „DAAM PUNASES KÜBARAS“ „POOLAKT“ „PARGITEE“ „MAGAV KASS“ „MUHU RAUK“ „ LORIE TALMAN“ „ RAKVERE KALMISTU“ • MAALIL ON KUJUTATUD RAKVERE KLAMISTUT • KUNSTNIK ON KASUTANUD KÜLMATOONILISI VÄRVE • KALMISTU ÜMBER ON KA NÄHA PUID JA KUI VÄGA LÄHEDALT VAADATA ON KALMISTU EES TOIMUMAS MATUSED, ÜKS MEES HOIAB UST JA TEISED KANNAVAD KIRSTU.
saj. II poolel. Tüüpiline on vabaõhumaal, jäädvustamaks lühikest meeleoluhetke Hetkelised muljed ümbritsevast elust ja loodusest Maalisid esemeid, maastikke, linnadest inimesi. Eduard Monet- "Eine rohelisuses", Edgar Degas- "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas". Renessanss: Itaalias 1400, 15saj. Vararenessanss Itaalias 1400-1500. Teised Euroopa maad 1500. Kõrgrenesanss 1500-1530 Eestis 1600. Uuekunsti voolud Fovoism - 20 saj. Pariir 1905. Kasutati erksaid värve ja hoogsat maalilaadi. Dekoratiivset laadi kunst. Assju ei maalitud tõelistes toonides. Pildid värvirohked ja elujaatavad Vincet van Gogh Abstarktsionism 20 saj.Esemete kunst. Kasutatakse punkte, jooni ja pindu. Püüti tundeid edasi anda rahutute rütmide, värviakordide jms. kaudu. Juhuslike värvilaikude mõtlematu pratsimine lõuendile) Ekspressionism I ms ajal Saksamaal Kunstniku tugeva pinge ja tundemaailma väljunduse soov. Maalilaad- väga jõulised värvikõlad raskepärased. Kubism 20 saj
FOVISM Aeg:1901 Pariis Nimetus:kriitikutelt maalilaadi 2.analüütiline kubism.objekt on jagatud geom.kujunditeks ja kohta,pr.k Fouve-kiskja Põhjus:1901.a toimunud Goghi segi paisatud;võeti kasutusele kollaaztehnika (Pablo Picasso) mälestusnäitus,mille eredad värvid andsin tõuke uue suuna 3.sünteetiline kubism-suured erksad värvilised tekkele Tunnused:võtsid eeskuju Goghi töödestpuhtad pinnad,millele kuj sooviti lihtsustatult *eestis ado erksad värvid,mis olid vastupidised looduseleerineva vabbe,eduard ole,märt laarmaa,arnold akberg FUTURISM suurusega värvilaigudhooletud pintslilöögidtinglik Aeg:1909 itaalia nimetus:it.k futoro-tulevik eesmärk:luua joonistusjulged moonutusedkindlapiiriline kunstmis katkestab sidemed minevikuga tunnused: rühmitusenamasti kuj. loodusvaateidruumilisusest vaimustus tehnika(eriti masinate)arengu vastukuj ...
Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. Kuna tal oli suur ateljee, juhtus tihti, et Rubens tegi ainult visandid, viimased viimistlevad pintslitõmbed ja kirjutas alla enda nime, tema abilised tegid ülejäänu. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Tema maalilaadi iseloomustavad lopsakate figuuridega jutustava sisuga suurkompositsioonid. Värvid on säravad, kujutatud tegelaste poosid dünaamilised. Eriti armastas Rubens kujutada täidlasi alasti naisfiguure. Tema maalid olid: "Kristuse ristilt mahavõtmine", 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 16211625 naise elu kujutavad pildid on barokk-kunsti suurimad meistriteosed, "Jeesuslapse kummardamine",
nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui rääkida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi eripäraks. Ta võiab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada, kraabib mittevajaliku välja, katab uuesti värviga, kordab kõike visalt veel mitmeid kordi kuni soovitud tulemus käes. Sel moel tekkiv ruumilisus loob täiesti uue kvaliteedi, paljude läbikumavate kihtide ja kriibitud jooneliste pindade lummava maalilise terviku. Punga näeb maailma reljeefselt. On õieti hämmastav, kuidas ta ühitab oma piltidel tundlikud maalilised pinnad näiliselt külma geomeetriaga
37 CM ALGHIND: 925 ,,Natüürmort kolme tulbiga" iseloomustab Muuga 1950. aastate lõpust alguse saanud maalilaadi, kus vormis domineerib üldistav ja lakooniline ,,karm stiil" ning koloriidis värvierksus. 1960. aastaid peetakse Leili Muuga loomingu kõrgajaks. Maalile "Natüürmort kolme tulbiga" on iseloomulik teatav dekoratiivsus ja üldistatus, kuid tugevalt on tajutav kunstniku isiklik ruum tema tool, lauanurk ja kausike mis muudavad teose äärmiselt kammerlikuks.
· Lõpetas 1935 kõrgema kunstikooli "Pallas" Nikolai Triigi meistriateljees. · Omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939 KKSKV maalistipendiumi. · 19441950 oli Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuna. · Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Eesti NSV teeneline kunstitegelane · Looming köidab alates "Pallase" lõpetamisest 1935. aastal kuni meistri elu lõpuni värvisära, maalilaadi virtuoosliku hoogsuse ja kõrgendatud emotsionaalsusega R. Uutmaa ,, Rukkilõikajad" Kunstielu 1950ndatel · Kõige süngem ajajärk oli möödas ja valitsuse kontroll kunsti üle nõrgenes · Kunstnikud soovisid vabaneda sotsialistlikust realismist. · Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi iseseisvus aja kunsti juude, · nooremad proovisid hankida infot sellest mis toimub Lääne kunstis. Prooviti Ida-Saksa lahjendatud ekspresionismi.
Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides julgelt karakteriseeritud inimtüübid □ kompositsioon tundub katkendlik,
Domineerivad vertikaal- ja diagonaaljooned; horisontaaljoon teoses praktiliselt puudub. Teos ei mõju väga pingelisena, naiste avatud poosid ja hoogne maalilaad mõjub pigem väljakutsuvana. Perspektiivi osas on kunstnik igasugused traditsioonid hüljanud ning kujutab asju üheplaaniliselt ning ruumikäsitlusse ei süvene. Kunstiajalooliselt on tegemist teosega, mida loetakse kubismi alguseks. Pablo Picasso hülgas igasugused traditsioonid maalikunstis ning pühendus uute vormide ja maalilaadi katsetamisele, mis viis igasuguste vormide lõhustamisele ning 20. sajandi olulisima kunsti- ja disainiuuenduse tekkimiseni. Üsna pea sõnastati ka kubismi põhimõtted ning kunstivoolu järgijaid tekkis väga mitmeid. Kubismi üldine suund oli igasuguse reaalse ruumi ja esemete/figuuride lõhustamine ning killustatud vormide taas nö. mosaiikne kokkupanemine. Kubistide silmis oli kunst pigem kogemus kui jälgimine. Picasso loomingus
Valge, värve läbistav, ühendav ja hingestav valgus, mis on alati olnud tema põhilisi väljendusvahendeid, omandas elu lõpupoole tema jaoks järjest spirituaalsema tähenduse. Mõttes on ta juba tükk aega olnud teel valge valguse poole. "Natüürmort kolme tulbiga" (1960 Õli, papp; Signatuuriga; 50 x 37 cm) Alghind oli 925 ,,Natüürmort kolme tulbiga" iseloomustab Muuga 1950. aastate lõpust alguse saanud maalilaadi, kus vormis domineerib üldistav ja lakooniline ,,karm stiil" ning koloriidis värvierksus. 1960. aastaid peetakse Leili Muuga loomingu kõrgajaks. Maalile "Natüürmort kolme tulbiga" on iseloomulik teatav dekoratiivsus ja üldistatus, kuid tugevalt on tajutav kunstniku isiklik ruum tema tool, lauanurk ja kausike mis muudavad teose äärmiselt kammerlikuks. Muuga on ka väga meisterlik lillemaalija ja
kunstniku loomingu kataloogist võiks abstraktsionismi perioodi üldse välja jätta. Tundes end ummikus olevat, leidis ta enda jaoks graafika ning sukeldus selle tehnikavõludesse täielikult, pöördudes tagasi maalikunsti alles 1970ndatel. Tema töödel olid nüüd kujutatud sürrealistlikumad teemad, mida aegajalt ka varasematest töödest oli läbi käinud alates juba kooliaegsetest töödest. Teda paelus väga sürrealistliku maalilaadi fantaasiarikkus ning irreaalsus. Selle ajajärgu muutused olid viimased, mida Luts suutis omaks võtta. Popkunsti viljelustest ei tulnud midagi välja. Jälle pöördus ta tagasi vanade heade naisfiguuride juurde. Teemaks oli uuesti naiskunstniku staatus ühiskonnas, millele oli nüüd ka lisandunud eksiilis töötava kunstniku mured. Mulle meeldib kunstniku töid vaadates, kui palju ta on ennast oma töödesse pannud.
Paul Raua portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. (Vaata ka LISA 4) Kompositsioonid Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid eepilised pigem dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitsiks. ,,Ema viis hälli heinamaale" sisaldab eesti kunstis erandlikke putokujutisi, magusaid punapõski
Portreed Paul Raua portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. Kompositsioonid Samal ajal kui Kristjan Raud mõjub eepiliselt ja monumentaalselt nii suurte söemaalide kui väikevormide puhul on Paul Raua rahvusromantilised kompositsioonid pigem eepilised dramaatiliste lavastuste tõttu, muutudes kohati isegi kitsiks. ,,Ema viis hälli heinamaale" sisaldab eesti kunstis erandlikke putokujutisi, magusaid punapõski liblikatiibadega, mis mõjuvad keset põhjamaist maastikku üsna absurdselt
HÜPERREALISM JA NEOEKSPRESSIONISM Tekkis uut tüüpi maalikunst (80ndatel) postmodernistlik. Ei püüagi arvestada modernistliku esteetika nõuet, et maalimine peab olema uutmoodi. Loobub modernismi suurimast saavutusest abstraktsionismist; ja läheb kujutava kunsti juurde tagasi pildi peal peab olema midagi näha. Kunst pole enam uutmoodi maalimine, vaid uutmoodi pilt. Postmodernistliku esteetika konservatiivne variant (Jenks!). Traditsioonilist tüüpi maalilaadi tagasitulek, osad teoreetikud arvasid et modernismi ekstreemsus on möödas. Traditsioonilse maalikunsti tagasitulekul oli palju variante: REALISTID : Alex Katz (standartne ameerika keskkond, konservatiivsele keskklassile läks seee kunst väga peale; toetus ka popkunsti ideoloogiale kujutada seda, mis on; lihtsalt ilma mässulisuseta); Alice Neel (espressiivsem, kuid siiski realistlik); Philip Pearlstein
Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. 560 Madison Avenue New York NY (56. tänava lähedal) [pilvelõhkujat tajuti reaalajas provokatsioonina, kuna selle ülaosa meenutab vanaaegse riidekapi ülaosa – postmodernistlik huumor] Eduard Ole. Laud. 1924. Kaido Ole. Nimeta. 1996. Kaido Ole maalis 1996. aastal töö „Nimeta“, mis on üks-ühene koopia tema vanaonu Eduard Ole 1924. aasta maalist „Laud“. Kaido Ole seadis eesmärgiks võimalikult täpselt sisse elada vanaonu maalilaadi, mõtlemisse, värvianalüüsi, justkui samastuda Eduard Olega aastast 1924. Tema versioon maalist „Laud“ osutus lõpuks perfektsemaks kui originaal. Kaido Ole tegelik saavutus seoses „Nimeta“ maalimisega 1996. aastal polnud aga niivõrd esteetiline, see seisnes milleski muus – pigem mikrotasandi muutustes, mis jäid avalikkusele nähtamatuks. Ta väljus noore kunstnikuna oma vanaonu võimsast ja suurest kunstiajaloolisest varjust ning kehtestas end
Amsterdamis Rijksmuseumis (�Cydippe met de appel van Acontius�, 1645 � 1655, 151 � 113,5 cm, nr SK- A-4666). Bor signeeris ja dateeris oma t�id harva, ent eksperdid suudavad tuvastada tema teoste autentsust kunstniku unikaalse maalimislaadi j�rgi. Ekstravagantse natuurina maalis Bor isep�iselt, moodsalt ja stiilselt. Tema t��des �hinevad dramaatilised valgusefektid ja klassikaline formalism. Selle Hollandi meistri kunstnikun�gemus oli tema isikup�rase m�tte- ja maalilaadi k�rval suuresti inspireeritud ka tema eakaaslaste Rembrandti ning Caravaggio t��dest, mida ta 1620ndatel Roomas viibides n�gi. Paljud Paulus Bori t��d asuvad riiklikes muuseumites, nagu n�iteks Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Narodowe, Poznan, Poola; Mus�e des Beaux-Arts, Rouen, Prantsusmaa; Walker Art Gallery, Liverpool, Inglismaa; National Gallery of Canada, Ottawa, Kanada; Central Museum of Utrecht, Holland, ning olulistes erakollektsioonides Euroopas.
annaabi.ee 
