Germaanium Sissejuhatus Saksamaa ladinakeelse nime Germaania järgi Järjekorranumber 32 Aatommass 72,59 Kus leidub ? Polümetallilistes maakides Kivisöes Er ipära Pooljuhtseadised Elektronskeem: Ge +32¦ 2)8)8)14) tihedus normaaltingimustel 5,3 g/cm3 Kus kasutatakse Elektroonikas Optiline lääts Biotoime
Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalproduktina. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C, tihedus on 10,49 g/cm3, mistõttu on tegu kergeima väärismetalliga Looduslikult esineb hõbe kahe stabiilse isotoobina 107Ag ja 109Ag. Need on levinud peaaegu võrdselt, mis on keemiliste elementide puhul väga haruldane. Hõbeda suhteline aatommass on 107,8682(2)amü.
Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti
Metalli saamine maakidest. Väga vähe metalle leidub looduses ehedalt,enamik mineraalidena maakides- metalliühend millest seda metalli toodetakse. Metalle leidub: 1)sooladena- kloriidid, karbonaadid, sulfaadid ja sulfiidid (aktiivsed metallid). 2)oksiididena Metalli saamiseks tuleb tema ühendid redutseerida: · karbotermia-redutseerimine C või CO-ga kõrgel temperatuuril. (Fe,Zn,Pb). Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 · aluminotermia- redutseerimine Al-ga, protsessis eraldub väga palju soojust. Cr2O3+2Al(nool)2AlCr+Al2O3 ' Elektrolüüs
· Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C) · Hea elektrijuht (eritakistus 2,2108 Wm) · Helekollane, läikiv, hästitöödeldav (1 kg kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3 km) · Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski tugevate oksüdeerijatega · Moodustab paljude metallidega sulameid Saamine Leidub looduses põhiliselt ehedana, terakestena kvartsis, · kvartsliivas (kullaliiv) ja polümetallilistes maakides (ehe kuld ei ole puhas, vaid sisaldab hõbedat, vaske jmt metalle) · Sisaldub ka merevees (0.010.05 mg/t) Toodetakse mehaaniliselt (sõeludes, pestes) või keemiliste · meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil Kasutusalad · müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks · juveelitööstustes · hambaproteesid · klaasi toonimine ·
sulamistemperatuur. Esimest korda avastati ja kasutati vaske umbes 10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on: Tšiili, Hiina, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Demokraatlik Vabariik Kongo, Austraalia, Venemaa, Zambia, Kanada ja Mehhiko. Puhtal kujul kasutatakse vaske igapäeva elus elektrotehnikas, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks
(nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum. Kuld on kollane, ilus, väga pehme ja plastne raskemetall, mis juhib hästi soojust ja elektrit. Looduses leidub kuld põhiliselt ehedal kujul. Seda kaevandatakse maapõuest. Kuna kuld asub sügaval maa sees, siis selle kaevandamiseks on loodud madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse sulatamiseks. Kuna kuld on puhta metallina pehme, siis lisatakse talle teisi metalle, et kuld oleks vastupidavam ja tugevam. Kõige sagedamini kasutatakse lisanditena hõbedat (Ag), vaske (Cu), plaatinat (Pt), pallaadiumi (Pd) ja niklit (Ni). Kulla sulamitest valmistatakse ehteid, medaleid, münte, hambaproteese ja laboratooriumi seadeid
Üldandmed Aatomnumber: 31 Aatommass: 69,723 Oksüdatsiooniaste: III, (I) Elektronegatiivsus: 1,81 Sisaldus maakoores: 18 g/t Sulamistemperatuur: 29,8 oC Keemistemperatuur: 2227 oC Tihedus: 5,9 g/cm3 Levimus, avastamine Haruldane, looduses hajutatud element, maakoores levimuselt 34. kohal. Esineb Zn-, Pb- ja Al-maakides, kivisöes. Avastas L. de Boisbaudran 1875. aastal spektroskoopilisel meetodil, uurides Zn- mineraali sfaleriiti. Ga nimi tuleneb avastaja kodumaa ladinakeelsest nimest Gallia. Keemia ajaloos nimetatakse galliumi avastamist D. Mendelejevi perioodilisussüsteemi kinnitajaks, kuna tema arvutuste kohaselt oli tabelis Al all tühi lahter, millesse kuuluva elemendi tunnuseid ta ennustas imekspandava täpsusega. Et Ga lihtainena saada, pidi avastaja
8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED · Reageerib nii alustega kui ka hapetega · On inertne neutraalsete ainete suhtes
Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt.
kiiremini kui puhas metall. · Lahuses esinevad lisandid(sool autodele) Korrosioonitõrje · Metalli kaitsmine emaili-,värvi- või lakikaihi abil · Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga · Elektrokeemiline kaitse · Inhibiitor Enamik metallilisi elemente esineb looduses ühenditena(mineraalidena)mitmesugustes maakides. Maagid sisaldavad tihtipeale peale vajaliku metalliühendi veel mitmesuguseid teisi aineid, nn kõrvalained. · Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena(leelismetallid kloriididena) · Vähemaktiivsed metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid.(al,raud) · Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiititena(PbS,ZnS)
• Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). • Pronks on vase ja tina sulam. • Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. • Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena (Nad moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid) *Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest. Inimese organismi satuvad
Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus jne). Pronks on vase ja tina sulam. Jootmetall on tina ja plii sulam, millega kaetakse raudplekki ja raudesemeid, et muuta neid roostekindlaks. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Metallilised elemendid looduses *Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena (ehk metallidena) mitmesugustes maakides. *Maakideks nimetatakse kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. *Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena (Nad moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid) *Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest. Inimese organismi satuvad toidu
suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena.Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite
hõbedaga reflektorite katmisel. Niisugused reflektorid ei tuhmu aja jooksul ja neil on konstantne peegelduskoefitsient. Õhu käes on indium täiesti püsiv ja säilitab lõikekohal kaua aega hõbevalge värvuse. Indiumi võib lõigata noaga. Indium on märksa pehmem pliist. Ta jätab paberile jälje. Vask, arseen, pliis ja paljud teised metallid esinevad looduses mineraalidena. Indiumil ei ole niisuguseid mineraale. Indium esineb koos tsingiga selle maakides. Iga aastaga kasutatakse indiumi ühe rohkem mitmesugustes sulamites. Ühel indiumi sulamil plii, vismuti ja mõnede teiste metallidega on sulamistemperatuur kõigest 46,5°C. Niisugustest sulamitest valmistatud teelusikas ,,sulaks" kohe kuuma tee segamisel. Hamba plombeerimissulamid, mis sisaldavad indiumi, on tunduvalt vastupidavamad. Vähese hulga indiumi lisamine vasesulamitele suurendab viimaste vastupidavust merevee toime suhtes.
lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt mineraal kvartsipragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud kvartsliivas (nn kullaliiv) ja polümetallilistes maakides. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Tootmine Kulda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000
korrosioon. Kuidas on võimalik takistada: emaili-, värvi-, või lakikihi abil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. (raua katmine nikli või kroomikihiga) kasutatakse elektrolüüsi. Tsingist valmistatakse vihmaveetorusid, veeämbreid, aiavõrku. Kaitsta saab ka protektoriga ja inhibiitoriga. Metallide saamine maagist. Enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena mitmesugustes maakides. Aktiivsemad metallid on looduses sooladena. Ehedana leidub vaid väärimetalle. Vähemaktiivsed: Oksiidsed mineraalid : Al2O3 boksiit alumiiniumimaak Fe2O3 punane raua maak Fe3O4 -- - FeO . Fe203 magnetiit Sulfiidid : FeS2 püriit Etapid: 1) metalli rikastamine, puhastamine kõrvalainetes rikastatakse vajaliku mineraali suhtes 2) särdamine, lisatakse O2 , tekib vastava metalli oksiid, 3) redutseerumine: a. koksiga, kõige odavam meetod. nt
ennast vaatama ja samuti selle värv püsib väga kaua läikivana, peaaegu et igavesti. Kullal on väga head iseloomulikud jooned ning seda kasutatakse päris mitmetes kohtades, näiteks on kuld hea elektrijuht ning teda peetakse kõige paremaks elektrikontaktide valmistamise materjaliks. Kulda ennast leidub looduses peeneteralises kvartsis. Väikeste kogustena leidub teda ka raua, plii ja vase sulfiidsetes maakides. 4 1. KULLALE ISELOOMULIKUD OMADUSED 1.1. Füüsikalised omadused Enamik metalle on hõbedase värvusega, kuid kuld on üks nendest neljast metallist, mis ei vasta sellele värvile. Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld, kuhu ei
Süsihappegaas, läbides puusöe, andis vingugaasi, mis kulus raua redutseerimiseks. Muistsed rauasulatajad said ferriiti, mis oli pehme ja plastiline. Koos rauaga redutseerusid maagis olevad lisandid - väävli, fosfori ja teiste elementide ühendid. Redutseerunud väävel ja fosfor halvendasid aga oluliselt raua kvaliteeti. Vanasti töödeldud raud jäi arvatavasti lisandite tõttu rabedaks. Räbustite ülesandeks oli kõrvaldada maakides leiduvad mehaanilised lisandid (liiv, savi) ning põletamisel tekkiv tuhk. Vanasti kasutati selleks lubjakivi. Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis andis aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. slaki. Maagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et rauda kätte saada, tuli kolle lammutada. Ka kolde seinteks olev savi võttis osa raua redutseerimisest. Lubjarikka savi kuumutamisel 700 - 9000C temperatuuril eraldusid sellest karbonaadid ning
kvartslampide valmistamiseks. Plii Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht (alla 10% hõbeda, mis on parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Bi, Te, väärismetallid jt. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti. Plii neelab hästi rõntgen- ja radioaktiivkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on
19. Metall+sool→uus sool+uus metall Tingimus: Reaktsioonis osalev metall peab olema valemis olevast metallist aktiivsem. Nt: Fe+CuSO4→FeSO4+Cu 20. Metall+vesi→leelis+vesinik Nt: Ca+2H2O→Ca(OH)2+H2 Metall+veeaur to→leelis+vesinik Nt:Mn+H2O to→MnO+H2 Külma veega reageerivad Li .... Mg Veeauruga reageerivad Mg .... Fe 21. Vaid väheseid metalle leidub looduses lihtainena, enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena mitmesugustes maakides. Maagid koosnevad tavaliselt peale vajaliku metalliühendist ka kõrvalainetest. Metalli saamiseks tuleb metalliühendit redutseerida, see toimub kõrgel temperatuuril. Redutseerijana kasutatakse selleks tavaliselt C, CO, H, Al, Mg, Na. 22. . 23. Kulla proovi nr määrab kulla puhtuse. 100% kuld on proovi numbriga 999. Samuti määratakse metallide puhtust karaatides, 24 karaati on 100% kuld. 24. ? 25. Oksüdeerija võtab elektrone juurde, redutseerija loovutab neid
Kaadmium on keskmise aktiivsusega ning lihtainena pehme, plastne hõbevalge raskmetall, hästi poleeritav ja valtsitav, tavatingimustes õhu ja vee toimele vastupidav. Niiskes õhus kattub kaadmium oksiidikihiga ja kaotab läike (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on viimasest üle 500 korra haruldasem. Puhtal kujul kaadmiumi looduses ei eksisteeri. Eelkõige esineb kaadmiumi sulfiidsetes maakides, eriti sfaleriidis, galeniidis ja kalkopüriidis. Kaadmium eraldatakse tavaliselt kõrvalsaadusena tsingi-, plii- ja vasemaakide töötlemisel ning teadaolevad töönduslikud varud on väiksed. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga, sageli puhastatakse lahuseid ioonivahetusega ja vaba metall eraldatakse ka elektrolüütiliselt. Kaadiumi kasutatakse peamiselt patareide koostises, aga ka pigmentides, käsitöö glasuurides, katte- ja
juveelitööstuses. 25. Magneesium. muutumatu tiheda heksagonaalse kr.võrega H12 kergme, ρ=1,74 Mg/m 3 suure eritugevusega, sulamisT=650˚, Rm=80…180MPa, hea soojus- ja elektrijuhtivus, korrosioonikindlus, tugevasti kalestav, hästi töödeldav, õhus kuumutamisel süttib kergesti, mistõttu leiab kasutamist pürotehnikas, keemiatööstuses, metallurgias (Ti tootmiseks). Väga levinud me, maakoores 2,1% sis-ga. Maakides esineb karbonaadina, millest töötlemise tulemusena saadakse MgCl2. Mg-kloriid segatakse teiste kloriididega, segu sulatatakse ning elektrolüüsi teel saadakse toorMg, mida rafineeritakse vajaliku puhtusastmeni. Mh tootmiseks kas.ka pürometallurgiat, taandades MgO Pb või O-ga. Konstruktsioonimaterjalidena kas.Mg sulameid, legeerituna Al-ga (<10%), Zn-ga 5%, Mn-ga<2,5%, Zr-ga <1,5%.
Ülessoojenenud gaasisegu viskoossus väheneb uuesti. 444,6 °C juures väävel happeudu 1 tonni toodetud väävelhappe kohta. suunatakse seejärel katalüsaatori kihis asuva tsentraalse aurustub. Väävel esineb looduses nii vabal kui ka SO2 oksüdatsioon SO3ks. SO2(g) + ½ O2 SO3 (g) SO2 toru kaudu üles katalüsaatorikarbi peale, seotud kujul maakides: 1)rauasulfiid (püriit) FeS2 oksüdatsioon SO3-ni on eksotermiline pööratav reaktsioon kust ta liigub alla, läbides katalüsaatorikihi ning rikastudes 2)tsinksulfiid ZnS tasakaalukonstandiga Kp = p SO3 / p SO2 x pO2 0.5Kp = f tekkiva NH3 poolest. Seejärel läbib äratöötanud gaas
(uushõbedad), markeeritakse ainult metallide tähttähiste abil, näidates koostist samuti nagu teiste vasesulamite puhul, näiteks MH20 – melhior, mis peale vase (M) sisaldab 20% niklit (H); MHЦ 15-20 – uushõbe, mis sisaldab vastavalt 15% Ni ja 20% Zn. 25. MAGNEESIUM JA MAGNEESIUMISULAMID Magneesium on maakoores oma 2,1% sisaldusega väga levinud metall, millest poole rohkem on vaid alumiiniumit ja rauda. Elemendina avastati magneesium 1808.a H. Davy poolt. Maakides esineb magneesium peamiselt karbonaadina (magnesiit Mg C l2 , dolomiit Mg C O3 , Ca C O3 jm), millest töötlemise tulemusena saadakse Mg C l2 . Magneesiumkloriid segatakse teiste kloriididega (Ca C l2 , KCl), segu sulatatakse ning elektrolüüsi teel saadakse toormagneesium, mida rafineeritakse vajaliku puhtusastmeni. Magneesiumi tootmiseks kasutatakse ka pürometallurgiat, taandades magneesiumoksiidi MgO kas räni või süsinikuga.
maakoores (massi-%) 6 . 10-4 ookeanides 6 . 10-7 mg/l looduses vaid üks stab. isotoop 9Be Li järel kõige kergem metall looduses 2. rühma elementidest levinuim Ca Levikult 5. kohal: maakoores 3,38% Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400: CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra - üliharuldane element, maakoores 1 . 10-10% Stabiilseim isotoop 226Ra, T1/2 1600 a. U - maakides (rikkaim raadiumi toore) sisaldub max 0,34 g Ra/t Väga levinud element Mg: maakoores 2,35% üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit), KCl.MgCl2.6H2O (karnalliit) jpt. Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem - levinud elemendid SrCO3 (strontsianiit), SrSO4 (tsölestiin) BaCO3 (viteriit), BaSO4 (raskepagu) Elusorganismides tähtsad Ca, Mg, Ba, Sr
Nõudlusest on täpne ülevaade ja toodetakse täpselt seda, mida kauplused tellivad. Metallurgia Metall on endiselt paljudes valdkondades asendamatu. Metalle kaevandatakse maakoores leiduvatest maakidest või sulatatakse vanametallist. Olulisemad metallid: raud, tina, vask, alumiinimum. Olulisemad väärismetallid: kuld ja hõbe. Kaevandatavas maagis võib metalli sisaldus olla väga erinev: rauamaagis on rauda 25-60%, alumiiniumi 20-60%, värvilisi metalle vastavates maakides vaid mõni protsent. Tööstuslikult tasub kaevandada võimalikult suure metallisisaldusega maake, kuid paljud sellised leiukohad on tänaseks juba ammendunud. Sellepärast enamikku maake rikastatakse, st vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Metallurgia ajalooline algvorm oli sepatöö, milles metalli saamine ja sellest esemete valmistamine oli ühendatud. Sepatöö võis kasutada ka kõige viletsamaid kohalikke
Enamik tinatoodangust kasut sulamitena: +Zr kasut tuumareaktorites, +Ti turbiinide materjal, +Nb ülijuhid, +Pb joodised, tina+vask=pronks jne. Vastupidav korrosioonile, mistõttu kasut palju tinatatud plekki. Plii- leidub galeniidina PbS ja saadakse: 2PbS(s) + 3O2(g) 2PbO(s) + 2SO2(g) PbO(s) + C(s) Pb(s) + CO(g). Sisaldus maakoores suhteliselt väike, looduslikus vees v madal. Tuntud ca 80 mineraali, millest tööstuslikult tähtsaim on galeniit PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Te, väärismetallid jt. Lihtainena hõbevalge, sinaka läikega raskmetall, tuhmub kiiresti õhus ja on v pehme, jätab paberile halli jälje. Suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht. Pliis neelduvad radioaktiivne ja röntgenkiirgus hästi. Keemiliselt suht inertne (kaitsekihina pinnale moodustuva oksiidi, sulfaadi, kloriidi tõttu).Vastupidav vee, hapniku ja hapete suhtes. Kasutamine: pliiakude ja kaablikatete tootmine; keemiatööstuses (torud ja aparatuur), haavlid,
aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Näiteks oksüdeerunud raua transpordiks rakku on vaja erilisi transportsüsteeme (siderofoore). Atsidofiilid Harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Happelise reaktsiooniga on mõned tööstuslikud heitveed (tselluloositööstus; puitu töödeldakse väävelhappega). Happelised on ka söetööstuse, vasekaevanduste jne heitveed (maakides ja söes leiduv väävel oksüdeerub väävelhappeks bakterite vahendusel). Enne looduslikesse veekogudesse juhtimist tuleb neid neutraliseerida. Looduslikes veekogudes on pH enamasti neutraalne või sellelähedane. Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees ja happelistes muldades. 44 Happelistes kuumaveeallikates võib pH olla isegi 1.0. Sellistest kuumaveeallikatest on
annaabi.ee 
