Mis on filosoofia? Sõna-sõnalt ,,TARKUSEARMASTUS" (Kreeka keelest) Phileo armastan Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus
advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud. Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade ja probleemide üle. Mis , kus ja kuidas ? Nad peavad rääkima inimestele asju mis tegelikult ei ole head , kuid nad peavad seda tegema niimoodi filosofeerides , et see jätaks endast hea mulje. Minuarust ongi poliitikutel vaja seda kige rohkem. Nemad peavad ju maailmaasju parandama , täiustama ja meie elu paremaks muutma igal võimalikul viisil , ning nii kuidas nad seda oskavad. Advokaadid peavad teadma minevikust , lahendama keerulisi ülesseandeid. Kaitsma inimeste
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus
Ühepoolne armastus oma õnnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vähemalt korra elus piina ja südamevalu tekitanud. On vähe sõnapaare, millest paari sajandi vältel ühtemoodi aru saadakse. Võib ju lõputult vaielda selle üle, et kes on süüdi. Niikuinii mõtlevad mehed ühtmoodi ja naised teisiti. "Jevgeni Oneginis" on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Puskin romaani kui tegelane: ta on Onegini sõber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule üle. Mu meelest see on tähtis faktor, või teravkeelne lugeja saab hakkama ehk väitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, kõrk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada must kui omaenda isikust. Ja samas püüab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tüüpilist esindajat, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lõbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda
Eesmärgiks oli patriotism ja suurriiklus- taheti ühendada kõik saksakeelt kõnelevad rahvad. Austria-Ungari- palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). Itaalia- madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam. Itaalia oli küll suurriik, aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises. Hispaania- riik oli madalseisus kuid kultuur arenes jõudsalt. Hispaania kirjanukud ja kunstnikud olid maailmakuulsad ja esimest korda sai Hispaania ühe tähtsaima koha maailma ja Euroopa kultuurielus. USA- kiire majanduslik ja poliitiline areng, optimistlikud meeleolud. Riik arenes igat pidi, majandus ja tööstus, põllumajandus ning iive tõusis. Probleemideks olid muidugi suhe tööandja ja võtja vahel,
Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkama ehk vitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, krk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada muust kui omaenda isikust. Ja samas pab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tpilist esindajat, rhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse.
mille ees tal tuleb aukartust tunda. Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks, vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus. Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda erutab ühtviisi nii oma isiklik kui ka iga teise inimese saatus. Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub tegelikkuses, kuid jääb lõpuni endale truuks. Elu on ideedest irdunud, seda tuleb ideele vastavalt mõistuse seaduste järgi ümbet kujundada- selline on Zadigi põhiidee
neli külge. Ehk siis- kuigi me ei pruugi eristada und ärkvelolekust, peaks eksisteerima asju, milles kahelda pole vaja. Seejärel toob autor mängu Jumala- me usume, et eksisteerib kõikvõimas Jumal ning kui see kõikvõimas on meid loonud, siis on tal ka võim meid eksitada isegi kõige lihtsamate asjade, nagu aritmeetika ja geomeetria, suhtes. Siit tuleneb, et sel juhul oleksime me eksitatud isegi kõige lihtsamate maailmaasjade puhul. Vastulauseks leiab aga Descartes, et me usume Jumala headusesse, mis tähendaks, et ta ei teeks midagi nii halba, kui eelmises lõigus mainitud. Mängu on toodud ka stsernaarium, mille puhul mingisugust Suurt Loojat ei eksisteeri. Selle kohta ütleb autor, et kui pole Jumalat, kes enamuse jaoks on ideaal, siis peab meie looja(kes/mis iganes see 1 Kethmar Salumets, 120731 IABB
Aastaajad mõjutavad autori loomingut, näiteks armsatas ta sügist, sellepärast saidki näiteks Onegin ja Tatjana kokku sügisel. Pikemalt kirjeldab ta novembrit. Talle ei meeldinud kevad ning paljud traagilised asjad toimusid just kevadel. Puskin kui tegelane. Autori suhted Tatjana ja Oneginiga Onegin oleks vist saanud tookord mu reisikaaslaseks, kui saatus poleks lahutanud meid ootamatult aastateks. Puskin esineb teoses kui Onegini sõber , koos jalutavad nad Neeva jõel ning arutavad maailmaasjade ja luule üle. Ta ei mõista kunagi ta üle kohut ning omamoodi imetleb Oneginit. Autor mingil määral samastab end kangelasega, samas rõhutab erinevusi , esineb kui vaatleja ja sõbralik õpetaja. Autori sekkumine tegelasena muudab teose realistlikumaks. Puskin imetleb Tatjanat ning ta salapära. Ta pole selline kui ta noorem õde. Tatjana oli vaikne ja vaoshoitud. Väga palju armastas lugeda kuulsaid autoreid eriti Gradisoni. Ma arvan, et ka
Mida terasem laps, seda suurem võib olla sobimatus teistega ja negatiivsemad sellele järgnevad tagajärjed. Huvitav on see, et need andekad lapsed, kellel on juba imikueast alates hästi arenenud kognitiivsed võimed ja oskused, tajuvad väga hästi maailmas olevaid probleeme nad on teadlikud maailmas valitsevast näljast ja konfliktidest. Selline teadlikkus on omane pigem vanematele lastele. Seega on ka noorukieas andekad võrreldes tavalise arenguga lapsega tundlikumad maailmaasjade parandamise teemades ja sotsiaalse võrdsuse teemades, näiteks inimeste klassid ja nende võrdlemine. Andekatel on sel alal tundlikud, sest nad pole jõudnud n-ö kasvatada endale paksu nahka, mis aitab neid probleeme mõistusega võtta. Sotsiaalsed probleemid, mis on rohkem omased andekatele · Raskused usaldusväärsete sõprade leidmisel, usalduse tekitamisel, stabiilsuse tekitamisel · Andekad lapsed ei otsi endale sõpru, kellega nad saaksid ainult suhelda, vaid nad otsivad
mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta 20. Austria-Ungari - palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). 21. Itaalia - madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam. Itaalia oli küll suurriik, aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises. 22. Hispaania - riik oli madalseisus kuid kultuur arenes jõudsalt. Hispaania kirjanukud ja kunstnikud olid maailmakuulsad ja esimest korda sai Hispaania ühe tähtsaima koha maailma ja Euroopa kultuurielus 23. USA - kiire majanduslik ja poliitiline areng, optimistlikud meeleolud. Riik arenes igat pidi, majandus ja tööstus, põllumajandus ning iive tõusis. Kiire
Kõige üldisemalt 2 liiki: · Jutud, mille puhul eeldatakse teadlikult, et sellist sündmust tegelikult toimunud ei ole. (Erineb tavakõnest, kasutatakse tüüpilisi alguse ja lõpuvormeleid ja kujundeid) · Jutud, mida proovitakse esitada võimalikult tõsielulisena. (vesluse ja arutelu osaks, mitte kuulamiseks. kuulajale suunatud: neis püütakse võimalikult täpselt näidata tõsielureegleid, juhtumisi ja olukordi nende konkreetsuses. Nende juttude kaudu arutletakse ja vaieldakse maailmaasjade üle) Väga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tõsielu ja üleloomulikuks peetava maailma vahel. Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo-
tal tuleb aukartust tunda. Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks ja vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus. Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda erutab ühtviisi nii oma isiklik kui ka iga teise inimese saatus. Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub tegelikkuses, kuid jääb lõpuni endale truuks. Elu on ideedest irdunud, seda tuleb ideele vastavalt mõistuse seaduste järgi ümberkujundada- selline on Zadigi põhiidee
Ühepoolne armastus oma õnnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vähemalt korra elus piina ja südamevalu tekitanud. On vähe sõnapaare, millest paari sajandi vältel ühtemoodi aru saadakse. Võib ju lõputult vaielda selle üle, et kes on süüdi. Niikuinii mõtlevad mehed ühtmoodi ja naised teisiti. "Jevgeni Oneginis" on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Puskin romaani kui tegelane: ta on Onegini sõber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule üle. Mu meelest see on tähtis faktor, või teravkeelne lugeja saab hakkama ehk väitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, kõrk poeet, skitseerin enese portreed-
(Erineb tavakõnest, kasutatakse tüüpilisi alguse ja lõpuvormeleid ja kujundeid) · Jutud, mida proovitakse esitada võimalikult tõsielulisena. (vesluse ja arutelu osaks, mitte kuulamiseks. kuulajale suunatud: neis püütakse võimalikult täpselt näidata tõsielureegleid, juhtumisi ja olukordi nende konkreetsuses. Nende juttude kaudu arutletakse ja vaieldakse maailmaasjade üle) Väga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tõsielu ja üleloomulikuks peetava maailma vahel. Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses
§6 INIMVÄÄRIKUS I SÄTESTUS PS §10 on nimetatud põhiõiguste arenguklausliks. Inimväärikus on meie PS kirjutamata aluspõhimõte. II AJALOOLINE TAUST 1) Aristotelese jaoks oli väärikus voorus, mis tuleb ära teenida. Väärikus kui voorus. (4. Saj eKr) 2) Stoa ajastu (Stoa Ateenas asuv sammastega hall). Koolkond oli filosoofide koolkond,kes kogunes sinna halli keskusesseja filosofeerisid maailmaasjade üle. (ajastu oli verine ja sõdaderohke). Stoline rahu. Stoa ajastul algas väärikuse käsitluse muutus. Rooma keiser Cicero on rääkinud sellisest mõistest nagu ,,dignitas" (väärikus) see on midagi, mis on inimesel, miks? Sellele pole Cicerol vastust. Selle põhjuseks on, et inimene on mõistuslik olend sp on tal väärikus. Seneca: Imago dei Inimesel on jumala nägu, spon inimesel väärikus. Piiblis I Moosese raamat: ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järele"Imago dei idee
Tööinimesed e. hemud (talupojad ja käsitöölised). Talupojad töötasid maadel, mis kuulusid vaaraole, templile või mõningatel juhtudel ülikutele. Käsitöölised töötasid riigile või templile kuuluvas käsitöökojas. Talupoegi võib võrrelda pärisorjadega. Kõige all olid orjad. Orje oli vähem kui Kreekas või mujal. Egiptuse usk ja religioon Jumalaid oli ~750. Kõik jumalad aga polnud üle Egiptuse tuntud. Jumalad jagunevad kaheks: Üle Egiptuse tuntud jumalad (seotud maailmaasjade korraldamisega ning hea- ja kurjavahelise võitlusega) ja väiksemad kohalikud jumalad. Jumalaid kujutati zooantropomorfsetena e. loominimestena. Kogu Egiptsue ajaloo jooksul ei olnud esiplaanil ainult üks kindel jumal. Alguses ühendamise ajal pärinesid vaaraod piirkonnast nimega Edfu ja seal oli jumalaks Horos ja seetõttu sai see jumal teistest tähtsamaks. Hiljem viidi keskus üle Memphisesse ja seal oli tähtis jumal nimega Ptah ja seetõttu sai temast tähtsaim jumal
annaabi.ee 
