Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maabumist" - 19 õppematerjali

II ms lahingud-konverentsid-Eesti saatus
2
odt

II ms lahingud-konverentsid-Eesti saatus

Stalingradi lahing- Toimus 23.08.1942-02.02.1943. Saksamaa proovis vallutada Stalingradi linna. Kõige räigem ja verisem sõda II ms ajal. Saksamaa sai lüüa. Kurski lahing - Toimus Kurskis 05.07-23.08.1943 Saksamaa ja NL vahel. Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944. Tähistas USA, Kanada, Suurbritannia ja teiste liitlasvägede maabumist Normadiasse. Saksamaa ei oodanud seda lahingut. Sinimägede lahing - Toimus 25.juulist 19. septembrini 1944. aastal Eestis. Toimus Natsi- Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. NL võitis. 2. Liitlaste konverentsid Teherani konverents : Toimus 28. november - 1. detsember 1943 Teheranis (Iraani pealinn). Suurbritanniat esindas Churchill, USA-d Roosvelt ja NSVL-i Stalin. Nõudsid kapitulatsiooni Saksamaalt, arutasid ning leppisid teised sõjaplaanid kokku. Jalta konverents : Toimus 4.-11

Ajalugu → 9. klassi ajalugu
2 allalaadimist
Kogu Tõde Kuust
11
pptx

Kogu Tõde Kuust

Fifth level Esimene tehiskeha ehk automaatjaam Luna 2, jõudis Kuu pinnale NSV Liidu poolt 14.11.1959 kell 0002. Edastades andmeid, et Kuul ei ole magnetvälja. USA astonaudid N. Amstrong ja E.E. Aldrin astusid Kuu pinnale esimeste inimestena 21.07.1969 kell 0556 ja 0615, kosmosejaama Apollo 11 pardalt. E.E. Aldrin andmas au USA lipule peale maabumist Kuule. Esimene pilt, mille jäädvustas N. Amstrong peale Kuule astumist 21.juuli 1969. Apollo 15 kosmoselaev ja kosmosesõiduk, meeskonnaks James B. Irwin, Alfred M. Worden ja eesotsas komandär David R. Scott Kuu tagakülg Click to edit Master text styles Maalt näeb alati Kuu ühte ja sama Second level külge. Selle põhjuseks on Third level

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas
2
docx

NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas

Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu. Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe. Normandia dessant Normandia dessantoperatsioon kujutas enesest USA ja Suurbritannia ekspeditsioonivägede ning Kanada ja Poola väeosade maabumist Prantsusmaa looderannikule 6. juunist kuni 24. juulini 1944. Operatsioon kuulus "Overlordi" plaani ning see oli II maailmasõja suurim meredessantoperatsioon, avades Euroopas teise rinde. Võitlus tugiala laiendamise pärast kestis 25. juulini, seejärel murti Saksa rinne läbi. Normandia dessandi õnnestumisele aitasid kaasa Punaarmee samaaegne suurpealetung Valgevene operatsioonis ja Prantsusmaa vastupanuliikumine.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
2 maailmasõda
4
txt

2 maailmasõda

Sakslased taandusid Tuneesiasse ja seal El Alameinis piirati nad mber.Saksa Phja- Aafrika vgede juht Rommel-"krberebane".(osav vejuht) Siiski sakslased kaotasid. Selle lahingu tulemusena sakslased ldi Phja-Aafrikast vlja.Tulemuseks oli ka see,et Inglise ja Ameerika ved maabusid Luna-Itaalias Sitsiilia saarel ja hakkasid liikuma Phja poole.Selle tulemuseks oli see,et varsti Mussolini kukutati vimult. (1943) Normandia dessant 6.juuni 1944. Phja-Prantsusmaal. (D-pev - salanimetus) Kohe peale maabumist puhkesid seal gedad lahingud.lekaal oli siiski liitlasjududel. Sakslased olid arvulises vhemuses.Lahingud kestsid seal paar kuud.Kusagil augustis vabastasid liitlased Pariisi.Septembris 44 juti juba Saksamaa piirile.Seal rinne jlle stabiliseerus,sakslased osutasid vastupanu.Seda Normandia dessanti planeeriti pikka aega ette.Inglismaale koguti suurel arvul sjavge ja varustust.(2 miljonit meest) Normandia dessant toimus samaaegselt Valgevene operatsiooniga.(Nukogude vgede pealetung Idarindel)

Ajalugu → Ajalugu
136 allalaadimist
D-Päev e-dessandipäev Normandias 6 juunil 1944
4
doc

D-Päev e. dessandipäev Normandias 6 juunil 1944

uppusid, kuid tugiala sai siiski vallutatud. Britid haarasid edukalt tähtsaimad sillad Caeni kanalil ja Orne'i jõel. Omaha Beachi veresaun Kella 6.30 ajal hommikul meritsi Gold, Juno ja Sword Beachile saabunud britid ja kanadalased said sakslaste vastupanust kergelt jagu, samamoodi ameeriklased Utah's. Kuid Omaha Beachil randunud jänkid (staaikas 1. ja kogemusteta rahvuskaartlastest koosnev 29. diviis) leidsid eest tugevaima sakslaste rannikudiviisi ­ 352. Verist maabumist kujutab kogu selle võikuses Steven Spielbergi menufilm "Reamees Ryani päästmine". 29. diviisi 116. jalaväeüksuse A-kompanii ametlikus raportis kirjeldatakse randumist järgmiselt. "Kui esimesed mehed [paadist välja] hüppasid, tõmbusid nad kägarasse ja sulpsatasid vette. Siis kadus kord. Meestele tundus, et ainus viis kaldale jõuda on sukelduda pea ees ning ujuda eemale tulest, mis paate tabas. Aga niipea kui nad vette said, hakkas raske varustus neid põhja poole

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Viikingid - loojad või hävitajad
4
rtf

Viikingid - loojad või hävitajad

Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist
Ajalugu 1930-1945
5
odt

Ajalugu 1930-1945

Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist. Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude 06/06 Normandia maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. /1944 dessant Tulemuseks liitlasvägede võit. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi. Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL,

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
II maailmasõda
14
doc

II maailmasõda

Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Jätkusõda - Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. Lahing Britannia pärast - suvel 1940. See oli Inglismaa lõunaosa (eeskätt Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda. Normandia dessant - 6. juunil 1944 USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. Tuumapommid Hirošimale ja Nagasakile - 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Partisanisõda - Partisanivõitlus on relvastatud eraisikute, erandjuhul ka regulaarväeosade võitlus vastase võimu alusel alal.

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Kordamisküsimused II maailmasõjast
4
odt

Kordamisküsimused II maailmasõjast

vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. El-Alamein - 1942.a. Põhja-Afrikas Egiptus). Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. Normandia - Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. 7.Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja ­kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele. Pagulaskond. Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. 28.09

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
REVOLUTSIOONI TAANDUMINE
9
doc

REVOLUTSIOONI TAANDUMINE

Egiptusesse, et saada seeläbi endale oluline positsioon idamaades ning kontrollida teatud määral ka Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Seda sõjaretke toetas aktiivselt ka Napoleon ise. Toona kuulus Egiptus Türgile, kuid oli reaalselt pigem keskvõimust sõltumatute ülikute, mamelukkide kontrolli all. Prantslased väitsidki, et nad lähevad vaeseid Egiptuse araablasi mamelukkide türanniast vabastama. Inglased püüdsid prantslaste maabumist Egiptuses mõistagi ära hoida ning viimastel oli ka tõsiseid probleeme, kuna briti laevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel oli tunduvalt kaaaegsem ja parema väljaõppega madrustega. Kuid prantslased suutsid inglasi siiski petta, jättes mulje, justkui liiguks nad Konstantinoopoli (Istanbuli) peale. Napoleoni väed maabusid Aleksandria lähistel 1. juunil, 48 tundi peale seda, kui inglise laevastik oli sealt lahkunud. Egiptuses saavutas Napoleon mitu silmapaistvat

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Ameerika tsivilisatsioonid
7
docx

Ameerika tsivilisatsioonid

võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 ­ 1547) on tuntud kui asteekide impeeriumi hävitajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema. Ta kasutas ära nii asteekide poolt allutatud hõimude vastumeelsust oma isandate suhtes, hispaanlaste keelt ja asteekide ühiskonnakorraldust mõistvaid inimesi kui ka oma tehnilist üleolekut

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
II maailmasõda
14
doc

II maailmasõda

Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Inglased olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire. Suutsid oskuslikult kasutada radarit. Olulist osa etendasid Briti poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Saksamaal ei õnnestunud Suurbritanniat vallutada.  Normandia dessant – 6. Juunil 1944. Selleks peetakse USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlaste relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida, Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. Liitlasväed võitsid, 25. Augustil 1944 vabastasid Pariisi.  Tuumapommid Hirošimale ja Nagasakile – Sõja lõpetamiseks Jaapaniga lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva – tuumapommi. 6. Augustil 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9. Augustil Nagasakile.

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda
6
doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Jaapan sai lüüa. El ­Alameini lahing- oktoober-november 1942, Põhja-Aafrika. Osapooled: Inglise- Egiptuse , Saksa-Itaalia väed. Tagajärjed: Saksa väed said lüüa. Selle lahinguga lõppesid II maailmasõja lahingud Põhja-Ameerikas. 9. Sõjategevus Euroopas 1944.-1945. Normandia dessant. Berliini vallutamine. Saksamaa kapitulatsioon. Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Prantsusmaal Normandias. Sellega muutus Saksamaa olukord lõplikult lootusetuks, enam ei päästnud käiku lastud nn inimrelvad (reaktiivhävituslennukid jms), meeleheitlik täiendav mobilisatsioon ( 16- 60 aastased saksa mehed pidid astuma maakaitseväkke). Osa saksa armee juhtkonnast üritas 1944. a juulis Hitlerit kõrvaldada, et otsida lääneriikidega kompromissi ja peatada Punaarmee tung Euroopasse

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
Ameerika põliskultuurid
21
doc

Ameerika põliskultuurid

maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 ­ 1547) H. Cortes oli Hispaania maadeavastaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja 6 Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema. Ta kasutas ära nii asteekide poolt allutatud hõimude vastumeelsust oma isandate

Ajalugu → Ajalugu
201 allalaadimist
Teise maailmasõja lahingud
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

Yamamoto oli ülimalt enesekindel, ja ehkki kaks tema lennukikandjat olid remondis, otsustas ta jätkata teekonda Midway suunal. Tegemist oli ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurima armaadaga, kus oli oma 165 sõjalaeva ja 18 allveelaeva. Otsustavad päevad Midway lahingu esimene etapp algas 4.juuni vara hommikul, kui Jaapani väejuht Nagumo saatis 108 lennukit ründama Midwayd, et maabumist ette valmistada. Ta oli täiesti kindel, et läheduses pole ühtki USA lennukikandjat, ja lasi teise rünnakulaine lennukitel lavade vastu mõeldud pommid välja vahetada maal olevate sihtmärkide jaoks vajalike pommide vastu. Ameerika lennukid tõusid Midway lennuradadelt õhku, aga olid

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
Suur Prantsuse Revolutsioon
16
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Egiptusesse, et saada seeläbi endale oluline positsioon idamaades ning kontrollida teatud määral ka Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Seda sõjaretke toetas aktiivselt ka Napoleon ise. Toona kuulus Egiptus Türgile, kuid oli reaalselt pigem keskvõimust sõltumatute ülikute, mamelukkide kontrolli all. Prantslased väitsidki, et nad lähevad vaeseid Egiptuse araablasi mamelukkide türanniast vabastama. Inglased püüdsid prantslaste maabumist Egiptuses mõistagi ära hoida ning viimastel oli ka tõsiseid probleeme, kuna briti laevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel oli tunduvalt kaaaegsem ja parema väljaõppega madrustega. Kuid prantslased suutsid inglasi siiski petta, jättes mulje, justkui liiguks nad Konstantinoopoli (Istanbuli) peale. Napoleoni väed maabusid Aleksandria lähistel 1. juunil, 48 tundi peale seda, kui inglise laevastik oli sealt lahkunud.

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
435 allalaadimist
Sõda ja Saaremaa
28
doc

Sõda ja Saaremaa

augus, sisse ja välja pääses sealt vaid pimeduse varjus (Vetter 2004, 105). Ööl vastu 5. oktoobrit algas Punaarmee Väikese väina dessant, mille põhijõu moodustas Muhumaal asuv 8. Eesti Laskurkorpus ja seda toetasid 109. korpuse väeosad Rohukülast ja Kassarist. Esmalt saadeti Muhust väikesed grupid üle väina aerupaatidel, tullid nartsudega üle mähitud, et sõudmist merel udus kuulda ei oleks. Nende ülesandeks oli märkamatult kohale jõuda ja hõlbustada dessandi põhijõudude maabumist. Kell kuus algas dessant umbes 20 km laiusel rindel Jaanist kuni Kõrkvereni. Rinde lõunatiival ründasid 8. Eesti Laskurkorpuse 7. laskurdiviisi väeosad, kelle komandöriks Karl Allikas, kes samal päeval ülendati kindralmajoriks (Nimekiri). Keskel 249. laskurdiviis, komandör kindralmajor Johan Lombak. Rinde põhjatiival maabusid Rohukülast ja Kassarist lähtunud 109. korpuse 131. laskurdiviisi väeosad komandör kindral Pjotr Romanenkoga eesotsas. Need allutati Saaremaal operatiivselt 8

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

EHITUS KUNSTIS Valitses klassitsism: lihtne, selge, sümeetriline. Sammbad, jäljendatud rustika. Klasitsismis ehitati ümber enamus mõisu. Ehitati üles Toompea Loss ja Tartu raekoda. Tartusse ehitati veel Katariina Kivisild ja Ülikooli hooned. TÜ peahoone arhitekt on Krause. 18. sajandi keskpaigaks oli eesti rahvaarv ½ miljonit. 18. sajandi lõppus üritas Rootsi eestit oma võimu alla haarata. Kuid nende väed said kohe peale Paldiskis maabumist lüüa. Balti erikord ei kehtinud 1783-1796. Katariina II pani siis kehtima asehalduskorra. Üritati Balti erikorda likvideerida. Sellega muutus haldusjaotus: tehti juurde 4 maakonda. Maakonnad nimetati ümber kreisideks. 1783 sai Paldiski linna õigused, 1794 Võru. Eesti kokku 12 linna. Määrati uus maks - pearahamaks. Pearahamaksu tõlgendasid talupojad valest: arvasid, et kui maksavad pearahamaksu, siis mõisakoormisi enam maksma ei pea

Ajalugu → Ajalugu
197 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

1918 lõpus Vm-l olnud koondised natuke suurenesid. Prn laevastik ilmus nov lõpus 1918 Mustale merele, väiksemad Prn üksused Krimmi poolsaarel ja Odessa piirkonnas. Lisaks dets 1918 Briti laevastikueskaader ilmus Läänemerele. Interventsioonivägede tähtsus ei seisnenud selles, et oleks ulatuslikke territooriume vallutanud, Punaarmeele lööke andnud vms, nende esmane tähtsus seisnes moraalses ja pol toes valgete liikumisele. Põhja-Vm-l tekkis pärast brittide ja prantslaste maabumist uus kodusõja rinne, Põhjarinne, moodustati Vene Põhjapiirkonna valitsus eesotsas endise AK liikme Nikolai Tšaikovskiga, selle alluvuses loodi spets Põhjaarmee kindralleitnant Jevgeni Milleri juhtimisel. 1918 lõpuks olid kõik olulisemad kodusõja rinded välja kujunenud. Kõige suurem ja tähtsam oli idarinne, kus oli Tšehhoslovakkia korpus, Komutši valitsus jne. Punaarmee koondas 1918 sügisel rindele 7 armeed. Lõunarinne tegutses Lõuna-Vm-l, ennekõike Kaspia mere ja Põhja-

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun