Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal saab õppida võõrkeelt?
  • Millal saab seda teha?
  • Mitmesajast tuhandest sõnast Mitu sõna me peame õppima?

Lõik failist


SISUKORD
SISSEJUHATUS...............................................................................................3
1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4
1.1. Eesti elanike keeleoskus ..............................................................................4
2. Eesti keel välismaal........................................................................................5
2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5
2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7
2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8
3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10
3.1. Keeleõpe igale inimesele..........................................................................10
3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11
3.3. Kuulamine ,lugemine,rääkimine.................................................................13
4. Meetodi valik..............................................................................................17
4.1. Traditsioonilised meetodid......................................................................17
4.1.1. Grammatika-tõlke meetod,lugemismeetod..........................................17
4.1.2. Otsene meetod, audiolingvaalne meetod, kognitiivne meetod............18
KOKKUVÕTE..............................................................................................20
ALLIKALOEND..........................................................................................21
SISSEJUHATUS
Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju rohkem sa saad olla konkurentsivõimeline meie suures Maailmas. Keeleoskus sarnaneb kõikide teiste oskustega. Keele omandab vaid see, kellel on piisavalt võimalusi selle kasutamiseks. (Kleinschroth 2000: 224) Eesti keele õppimine on ka oluline, kui elad Eestis, sest ilma eesti keele valdamist ei saa töötada ega õppita.
Mina valisin teema „Eesti keele võõrkeelena õppimine.Eesti keel välismaal“, sest see puudutab minu erialad. Käesolev töö aitab mind paremini saada aru,kuidas saab kiiremini selgeks õppida eesti keelt ja ka vaadelda, kus kasutatakse eesti keelt välismaal.
Töö eesmärgiks on uurida, kuidas saab paremini õppita eesti keelt, kui ta on Teile võõrkeel ja milliseid meetode saab õppimiseks kasutada. Samuti töö eesmärgiks on uurida, kus kasutatakse eesti keelt välismaal ja
Vasakule Paremale
EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #1 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #2 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #3 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #4 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #5 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #6 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #7 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #8 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #9 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #10 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #11 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #12 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #13 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #14 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #15 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #16 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #17 EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Panja Õppematerjali autor
uurimistöö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
odt

LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE

..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele........................................ 16 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes.......................................... 17 2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele ...............19 2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus........................................... 20 2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas ..................... 21 2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus..................................................... 23 2.1.7 Võõrkeelte tase............................................................................. 24 KOKKUVÕTE................................................

Keeleteadus
thumbnail
4
doc

Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted

- Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe ­ . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud näidavad, et mitmekeelsus on hea meie aju tervise ja arengu jaoks (nii lastele, kui ka täiskasvanutele). Need inimesed, kes oskavad rohkem, kui üht keelt, on parem "multitasking"-is. Teise keele õppimine teeb meid parem oma keeles ning see võib teha meid empaatiliseks. Me saame aru kui raske on teises keeles rääkimine ja seepärast oleme kannatlikud nendega, kes ei ole sorav meie keeles. Keel on ka tähtis kultuurili aspekt. Ta näitab inimeste väärtused. Inimene peab keskenduma õpitavas keeles näiteks järgmistele küsimustele: "Tere, Kuidas läheb?" ,,Kus asub bensiinijaam?" või ,,Kus asub kauplus?". umbkeelne õpe ­ . Piiritletud.

Keeleteadus
thumbnail
38
docx

Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp

Arvutioskus Huvialad Isikuomadused Iseseisev kontrolltöö 1. Millistest riiklikest õppekavadest lähtutakse 2013/14. õa koolide õppetöös? Mis klassides millistest? On olemas kaks riiklikku õppekava, millest lähtutakse koolide õppetöös, need on põhikoolide riiklik õppekava 1) I kooliaste ­ 1.­3. klass; II kooliaste ­ 4.­6. klass;) III kooliaste ­ 7.­9. klass. ja gümnaasiumi riiklik õppekava, mis alustakse 10 kl ­ 12 kl. 2. Mis valdkondade all ja mis nr lisades on eesti keele kui teise keele ainekava RÕK-is? Eesti keel kui teise keelena RÕK-is on võõrkeelede valdkondade all: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2) 3. Mis valdkonna all on eesti kirjandus? 1p Eesti kirjandus on ,,Keel ja kirjandus" valdkonna all. 4. Mitu tundi on ette nähtud eesti keelt kui teist keelt? 4p 1 -3 kl -6 tundi 5 -6 kl -12 tundi 7 ­ 9 kl ­ 12 tundi 10 ­ 12 kl ­ 9 kursust, kus 1 kursus on võrdne 35 õpetundide. 5

Alushariduse pedagoog
thumbnail
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
thumbnail
8
doc

Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015

Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey):

Pedagoogika
thumbnail
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi

Eesti keel
thumbnail
6
doc

Kordamisküsimuste vastused

KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina

Keeleteadus
thumbnail
9
docx

Kakskeelne laps

enamikes suhtlusolukordades, oskus vajadusel lülituda ümber ühelt keelelt teisele. (vahetada koodi). Keelte kasutamises on kvantitatiivseid, kvalitatiivseid ja funktsionaalseid erisusi, mis sõltuvad inimese vanusest, sotsiobiograafiast ja muudest sotsiaalsetest ja kultuurilistest kriteeriumitest nt keelekasutussfäär. /E.Oksaare defineering/ Kakskeelne on see õpilane, kes vajab iga päev kahte keelt, et elus toime tulla (nt kodus vene keel, lasteaias eesti keel – on vaja mõlemat keelt). Kakskeelsus on mitmekeelsuse prototüüp. Uuringud on näidanud, et kolme või nelja keele igapäevane kasutamine on oma olemuselt sarnane kahe keele kasutamisele. Näites toodud segakiri ehk segistatud koodiga kiri väljendab seda, et kirjutaja valdab nii kõnes kui keeles hästi nelja keelt. Mitmekeelsus on huvitav nähtus. 😊 Kakskeelsuse probleemi aktuaalsus. Kakskeelset arengut mõjutavad tegurid Miks ja milleks on kakskeelsuse teema oluline.

Eripedagoogika




Meedia

Kommentaarid (1)

IrinaKoz profiilipilt
IrinaKoz: ok
19:40 24-01-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun