Kõiv) Erogeenne suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad Erootika armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu Sooindentsus gender, mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest Soorollid käitumisviisid, mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga; meestelt või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab
Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad on haridusmaastikul omandamas järjest silmapaistvamat kohta. Ajas tagasi vaadates nähti seksuaalsuses miskit, mis vajas ohjeldamist ja eitamist. Nüüdsel ajal peetakse seksuaalsust aga inimese küpsemisel positiivseks ja normaalseks. Knut Wicksell oli üks esimesi, kes astus 19. saj lõpul Rootsis välja seksuaalhariduse eest. 1955. a sai seksuaalkavatus Rootsi koolides kohustuslikuks. Lääne ühiskonnas on homoseksuaalsust enam vähem järjekindlalt sajandeid taga kiusatud. Sõna homoseksuaalsus võeti esimest korda kasutusele mõistena 1896. a (Centerwall 1996: 33). Raamatus on käsitletud homoseksuaalsuse ajalugu ja ühiskonna elanikkonna erinevaid seisukohti. Masturbeerimist on kirjeldatud läbi erinevate ajastute. Tutvustatud on mitme arsti/psühhiaatri seisukohti seoses masturbeerimisega. Läbi ajaloo on psühhoanalüütikuid, kelle arvates on
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus...........................................................................................................................................4 Homoseksuaalsus.................................................................................................................................5 Kes on homoseksualist?...........................
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus...........................................................................................................................................4 Homoseksuaalsus.................................................................................................................................5 Kes on homoseksualist?...........................
.................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD...........................................
Mart Oder SEKSUAALELU Kirjand Kuressaare 2008 Üks oluline ja siduv moment on kindlasti seksuaalelu. Seda kogeb iga abielupaar ja tänapäeval ka paljud lapsed. Seksuaalelu algab tänapäeval juba noores eas. Seda toimub juba 14 kuni 17 aastaste vahel. Meie strateegia on julgustada teismelisi viivitama varase seksuaaleluga ja kasutama rasedusvastaseid vahendeid seksuaalse aktiivsuse saavutades. Tänu mitmetele arengutele elab suur osa inimesi juba kaugelt üle keskea, sageli elatakse kõrge vanuse - kaheksakümnendate, üheksakümnendate eluaasteteni, veel enamgi. Küsimus on kuidas elada kõrge vanuseni võimalikult tervelt harmooniliselt ja täisväärtuslikult. Mida priskem mees, seda suuremad on hormonaalsed muutused ning viletsam seksuaalelu. Uuringu läbiviijate arvates on võimalik tüsedate meeste oluk
Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna mõtlema sellest miks ühiskonnas halvustatakse geisi ja lesbisi ning toon välja mis erinevaid liike armastusi saab veel olla. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Seksuaalne_identiteet 1 Sisu Maailmas on olemas kahte sorti inimesi: ühed kes tunnevad seksuaalset tõmmet kas siis enda või vastassoo vastu ning inimesed kes ei tunne üldse seda kui vajadusena ehk aseksuaalid. Aaseksuaalsed inimesed on täiesti tavalised
UUSAEG XVIXVII sajandil kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. Selle ajastu inimese kohta on kasutatud nimetust homo economicus ehk majandusinimene. Aega hakati tähtsustama rohkem kui varem. Arvatakse, et just sellest perioodist pärineb kõnekäänd enne töö, pärast lõbu. Martin Lutheri (14831546) ja teiste usureformaatorite tegevus muutis tugevasti eelmistel sajanditel kujunenud tõekspidamisi ja veendumusi. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge laulatust ja pulmatseremooniat. Luther nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist ja soovitas neil abielluda, lootes, et selline kristlik perekond saab teistele eeskujuks. Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Lutheri mõttekaaslane Johann Calvin (15091564) avaldas veel positiivsemaid mõtteid abielu kohta, väites, et
Kõik kommentaarid