tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset 4 pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Nii on laps pideva surve all, et ta
tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Nii on laps pideva surve all, et ta
'' Karini komistuskivid valesti taodeldud iseseisvus. vanade haavade lahtikiskumine. `'tagasi tegemine'' üle reageerimine. vähene panus abielus. Indreku pingutuste mitte hindamine. vastuolulisus enda uskumistele. Mehe mõistmise ABC Mees ei ütle kõike välja, mida tunneb! vajab tunnustamist! Mehel on vaja vahest `'Alfa'' olla! Tahab tunda end armastatuna! Vajab vabadust ja usaldust! Abielu NB! "Mehelikkus on oma soorolli terve tunnetus, mis on eelkõige kasvatuslik kategooria" "Vähenda oma mehelikkuse materjaalset ego ja sära enam vaimselt ning ppüa naist lõpuni kuulata, teda mõista ja lohutada" "Mehelikkus on julgus endale otsa vaadata ja eksimusi tunnistada ning tehtud vigadest õppida, mitte süüdimatult ürgisasust etendada" "Väärtusta kodu, vaba aega, kuna saab koos olla" Mehelikkus vs Indrek "Oskus teisi valitseda, allutada ja kontrollida"
Vaatamata sellele, et nii mehed kui ka naised tunnevad end ebamugavalt, püüavad nad siiski vastata kriteeriumitele ja reeglitele, mis on ühiskonnas paika pandud ( . 1990). Ettekujutus soorollidest mõjutab ka seksuaalkäitumist. Traditsioonilise lähenemise järgi on mees seksuaalkäitumises orienteeritud individualismile ning naine alalhoidlikkusele, alistumisele ja suhete hoidmisele. Stereotüüpne ettekujutus soorollidest võib olla erinev noore soorolli ettekujutlusest ning tekitada raskusi oma tunnetest ja eelistustest arusaamisel ning ebakindlust oma soovide väljendamisel. Sellest, kuidas noored saavad aru mehelikkuse ja naiselikkuse tähendust ning kuivõrd nad on hirmul enda meheliku või naiseliku adekvaatsuse pärast, sõltub ka rasestumisvastaste meetodite kasutamine. Nii näiteks võib tüdruk, soovides meeldida oma partnerile, loobuda kaitsevahendite kasutamisest, ohustades ennast nii soovimatu rasedusega kui ka suguhaigustega
Seda ka siis, kui vanem on pere juurest lahkunud ja loonud uue pere. Elatisraha maksmist ja saamist peeti loomulikuks toiminguks, mida ei peaks kumbki pool vanematest häbenema. 4 Vanemate roll laste elus Laps vajab, vähemalt kümnel eluaastal, mõlemat vanemat., et õppida selgeks rollikäitumine, omandada rolliootused ning kogeda tundeelu. Samuti turvaline kodu hea kasvukeskkond. Mõlemad vanemad osalevad lapse soorolli kujundamises- samasooline vanem annab rollimudeli ja vastassoost vanem annab rolliootuse. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seist ka raskustele. Vanemad annavad lapsele edasi rahvuskultuuriga seotud oskusi ja teadmisi. Siin on kandev roll eriti naisel, kes õpetab enamjaolt lapsi laulma, lugema, kirjutama, käsitööd tegema jne.
Isa Goriot töötas nuudlivabrikus, see viitab selgelt faktile, et kui tütred noored olid, keskendus ta pigem tööle kui perele. Tõenäoliselt ei arendanud ta suhteid oma lastega inimliku tasemeni, kus võiks tekkida teatud usaldus isa-tütre vahel, kus arenenud suhe püsiks rohkemal kui vanemlikul ülemvõimul laste üle. Palju töötades võis Goriotis siiski täheldada armastust, sest tihti ei suuda mehed end emotsionaalselt väljendada vaid jälgivad oma soorolli (materiaalne kindlustaja) täitmist ning heausklikult peaks sellega kõik korras olema. Kuid tegelikult ei ole. Mida aeg edasi, taipas Goriot, et tüdrukud on siiski ainus, mis tal on. Kõige põhilisem inimese tung on sugutung, elutung enda ,,igavesti elama panemine" (Freudi ,,Psühhoanalüüs"). Tõenäoliselt taipas isa Goriot, et ta on liiga vana, et ise kuhugi jõuda, elada, temas kustus primitiivne unelm enda ihad täide viia, ta suunas need oma tütardele võrdlustas enda õnne
ja kultuuriline hoiak on läbi ajaloo olnud seista poliitiliste huvide vajalikkuse ja eksistentsi eest. Järelikult lapse vaimse sõltumatuse õigus omab väga olulist korralduslikku rolli spetsiifiliselt lühematel ajavahemikel, meeldetuletades isikuvabaduse tähtsuse alates lapseeast. Lapse arengu ja füüsilise heaolu eest on vastutavad välise- ja siseringi mõjutustest tulenevalt paralleelselt täiskasvanutele lapsed (noored) ise. Põhjenduseta liigne soorolli- mallide järgimine, hoolitsemine ja ükskõiksus varases lapse- või teismeliseeas võib esile kutsuda negatiivsete tagajärgedega reaktsiooni. Füüsiliste ja vaimsete tingimuste tagamine vaimse vabaduse võimaldamiseks globaalses mitmekultuurilises ühiskonnas õigusena tagab 1 Inimene kuni 18-aastaseks saamiseni on laps. 2 Tundmus on organismi poolt läbielatud suhtumine maailmast, iseendast ehk emotsioonide läbielamine. 3 ,,Riik, see olen mina", või, ,,Mina olen riik."
erinevusi elukäikudes ja isiksuseomadustes võib siiski leida. Nii on näiteks selgunud, et homoseksuaalse mehe perekond koosneb lapsepõlves sagedamini võimukast ematüübist ja emotsionaalselt kaugeks jäänud isatüübist. Paljud homoseksualistid väldivad lapsepõlves võistlusmänge ja -olukordi, hoiduvad kaklustest ja tunnevad end üksildasena. Sellised probleemid ilmnevad tavaliselt siis, kui lapsel on raskusi vastava soorolli omandamisega. Ent kirjeldatud tüüpi perekondadest tulevad ka sageli heteroseksuaalsed pojad. Kakluste ning võitlussituatsioonide vältimine on üldiselt omane endassetõmbunud inimestele ja selline iseloomujoon ei tekita iseenesest veel homoseksuaalsust. Homoseksuaalseid inimesi olnud kõigil aegadel ja kõigis kultuurides umbes ühepalju, hoolimata mõnes riigis tehtud katsetest vabaneda homoseksuaalidest (näit. natsid saatsid veerand miljonit gayd gaasikambrisse)
Need kaks väidet ei ole kuidagi omavahel seotud. Lapsena mängitakse ka paljusid teisi mänge, kuid tulevikku ei ole võimalik selle põhjal ette ennustada. Oleneb eelkõige inimese enda mõttemaailmast ja soovidest. - Eneserahuldamine muudab inimese seksuaalselt aktiivsemaks: ei nõustu Häbelikumad või tõrjutumad inimesed vastassugupoole poolt võivad ka eneserahuldamisega regulaarselt tegeleda, ent see ei muuda neid väljakutsuvateks või ihaldatuteks. - Soorolli omandamisele avaldab mõju meedias kujutatud naise- ja meheideaal: nõustun Paljud noored püüavad välja näha ja käituda nii nagu seda teevad kuulsused. Eriti on levinud see tüdrukute seas. Õpitakse nippe ja käitumisiseärasusi suhtlemisel või partneri meelitamiseks. - Noormees ja neiu tunnevad võrdselt huvi oma seksuaalsuse vastu: nõustun Mõlemad sugupooled on noorukieas seksuaalsusest väga huvitatud, ent naised oskavad
ennustatavamad ning pärast ta sageli Suhtleb võõraste täiskasvanute ja kahetseb neid ja vajab lohutust. Allub suutemate lastega, kuid tal on raske paremini perereeglitele, on tihti abivalmis suhelda omaealiste lastega. ja hoolitsev. · Teeb teisi lapsi ja täiskasvanuid järgi. · Sageli on tal raske oma asju teistega Soorolli stereotüübid on kindlalt paigas jagada, kaitseb oma omandit. Võib õdede- ja jäävad kuni seitsmenda eluaastani. vendadega kitsi olla. 3,5aastane · Mängib meelsasti igas vanuses teiste · Mängib suhtlust nõudvaid lastega, aga hoiab oma lelud endale. Vahel jäljendusmänge (kodu, ema ja isa), õpib eelistab oma soost lapsi. vähem kiitlema, sest talle on tähtis
muutu aja jooksul ja et tüdrukutest kasvavad naised ja poistest mehed. Viiendast kuni seitsmenda eluaastani jõuavad lapsed soo muutumatuse mõistmiseni või lõpliku soolise konstantsuseni, mis on teadlikkus, et bioloogiline sugu ei muutu, vaatamata muutustele välimuses. Lõplikult kujuneb sooline identiteet välja alles sugulise küspsuse saabudes. Soorollid on konkreetses kultuurikontekstis naiste ja meestega, poiste ja tüdrukutega seonduvad käiutmisviisid. Soorolli stereotüübid omandatakse samuti varakult. Tuues Eesti põhjal näite, siis kehtivate stereotüüpide kohaselt peab tõeline mees olema majanduslikult edukas, sihikindel, paindumatu, somineeriv ja agressiivne. Empaatiavõime, hoolitsemine ja paindlikkus on aga omadused, mida peetakse naiselikeks. Poiste sotsialiseerumine toimubki vastavalt eespool toodu sotsiaalkultuurilistele stereotüüpidele ja normidele. Juhul, kui
naiselikuks). Sooteadvust hakatakse inimeses kujundama sünnist alates (tüdruku värv roosa, poisi värv sinine jne). Lapsel endal on selles vanuses tegelikult ükskõik, mis värvi sipukad tal jalas on. Esmane sooteadvus (arusaam oma soolisest kuuluvusest) hakkab välja kujunema 2.-3.eluaastal, lõplikult kujuneb see välja 5.- 6.eluaastaks (poiss ei ole enam nõus panema roosasid sukapükse jalga, sest see on "plikalik"). Laps hakkab omandama soorolli (tüdrukud mängivad ema, poisid sõda ning mõlemad huvituvad ka enam oma soost lapsevanema tegevusest). Seksuaalsus Mehed ja naised erinevad oma seksuaalkäitumise poolest. Seksuaalse aktiivsuse kõrgperiood meestel on 20.eluaastate paiku, naistel 35.-40.eluaastate paiku ja kestab kliimaksini. Eelmise sajandi alguses sokeeris Sigmund Freud maailma väitega, et laps on seksuaalne olend
Ajal, mil hingeline küpsemine võib muutuda mitmesugustel põhjustel ebaharmooniliseks, on sõbralik ja usaldav suhe eriti oluline. Neljasilmajutud ema ja tütre vahel on ülimalt kasulikud, sest noor inimene saab niiviisi pisutki selgust tegelikkuse ning oma isiku mõistmisel. Neiud elavad kõigepealt läbi intiimsuskriisi ja alles siis asuvad identiteediprobleemide lahendamisele. Teadlaste arvates on põhjuseks tütarlaste tihedam seotus emaga ka soorolli kujunemise ajal. Poisid eemalduvad emast enne soorolli kujunemist ning muutuvad seetõttu varem iseseisvamaks. Igas armusuhtes on palju tabamatuid nüansse, igaüks tunneb isemoodi. Kui lapse on vallanud õrnad tunded, ei jää vanemail enamasti muud üle kui jääda kõrvaltvaataja rolli kuulata ära, toetada ja püüda mõista. Kasutatud allikas : Pere ja Kodu Kasutatud allikad Pere ja Kodu Buduaar Õhtuleht http://mulje.ee/Dopamiin_ja_armumine http://august4.wordpress
Orientatsioonid jagunevad neljaks: heteroseksuaalsus, biseksuaalsus, homoseksuaalsus ja panseksuaalsus. Need orientatsioonid esinevad mitte ainult inimestel, vaid ka loomadel (näiteks: kaelkirjakud, pardid, ahvid jne.). Seksuaal orientatsioon hakkab arenema varakult lapse eas ning enamasti kujuneb lõplikult välja murdeeas. Varajane või hilinenud murdeiga võib kahjustata seksuaal orientatsiooni: inimene kannatab seksuaaltraumades, ei kujune normaalselt välja geneetilise identiteedi või soorolli kritiseerimisel või halvustamisel teiste poolt ja saab häiritud negatiivsete (pere-)eeskujude mõjul. Iga inimese seksuaalset arengut mõjutavad: geneetiline kood (x/y), geneetiline identiteet (sooline enesemääratlus), sooline roll (kultuuriline nais- või meeskäitumine) ning seksuaalne orientatsioon (isiklikus arenguloos väljakujunev suundumus). 4 Heteroseksuaalsus
Seksuaalsus väljendub tegelikult ka selles eas. Privaatsusprobleem. Haigused. Partneri olemasolu. Puudutused, kallistused, käest kinni hodmine, masturbeerimine. Seos sellega, kui aktiivsed oldi nooremana. Seksuaalse aktiivsuse tase varieerub vähe. 10 13.10.08 SOOROLLID ja IDENTITEET I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt II Neli teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt Inimese primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed sugutunnused Sugu, kui bioloogiline konstrukt Primaarsed sugutunnused Sekundaarsed sugutunnused Sugutunnused arenevad kõigepealt seesmised suguorganid Enne 7-t elunädalat on looted ühesugused, peale seda hakkavad hormoonid muutuma ja siis hakkavad arenema seesmised suguelundid. Alates 7-st hakatakse tootma testosterooni
Lapse asend perekonnas: üksiklaps, vanemad lapsed, nooremad lapsed, rohkem vendasid, rohkem õdesid. Homoseksuaalse mehe perekond koosneb lapsepõlves sagedamini võimukast ematüübist ja emotsionaalselt kaugeks jäänud isatüübist. Homoseksualistide seksuaalaktiivsus on tavaliselt suurem. Paljud homoseksualistid väldivad lapsepõlves võistlusmänge ja -olukordi, hoiduvad kaklustest ja tunnevad end üksildasena. Sellised probleemid ilmnevad tavaliselt siis, kui lapsel on raskusi vastava soorolli omandamisega. Rootsi Karolinska instituudi tehtud uurimus näitas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud. Teadlased leidsid tõendusmaterjali selle kohta, et homo- ja heteroseksuaalsete inimeste aju ehituses on erinevusi. Uuring kinnitab väidet, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud ja seda ei mõjuta eriti kultuuriline taust. «Uuringu tulemused näitavad, et homoseksuaalsus ei ole kultuuritaustast tingitud käitumismuster,» lausus uurija Ivanka Savic.
+ See kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse. - Puuduseks on alateadlik kindlusetustunne, aga ka kaitsetus ootamatute olukor- dade puhul. Laste turvalisus ei ole seadustega tagatud. Ühe vanemaga perekond on tekkinud kas planeeritult, või siis planeerimatult. + Vanem osutab lapsele rohkem tähelepanu, peres pole vanematevahelisi konflikte -5 Majanduslikult elab selline perekond võrdlemisi kitsalt.Ka ei näe laps vanemate- vahelisi suhteid; lapse soorolli kujunemine on häiritud. Lastetu perekond perekond, kes ei saa või ei soovi järglasi. + Mehel ja naisel on head võimalused ennast teostada, võimalik pühenduda täieli- kult tööle.Abielusuhetes saab keskenduda vaid teineteisele. -5 Perekonna järelkasvu puudumine;üksindus vanaduspõlves. Visiitabielu mees ja naine on abielus, kuid ei ela koos. + Registreeritud abielu garanteerib majandusliku ja moraalse kindlustatuse; peresu-
Euroopa maades. Suurt võimudistantsi on lihtsam säilitada vaesemates ja väheste ressurssidega ühiskondades. Sugu – On leitud, et kõigis maailma kultuurides langeb meeste ja naiste ebavõrdne rollijaotus kokku maskuliinsema ühiskonnaga, kus rõhk on pigem saavutustel ning võistlusel kui hoolimisel ja kompromissidel. Kui mehed ja naised on võrdsemad, on tulemuseks „feminiinsemad“ väärtused ühiskonnas tervikuna. Seepärast nimetamegi võrdse soorolli jaotusega kultuure feminiinseteks ja ebavõrdse jaotusega kultuure maskuliinseteks. Alternatiivseteks nimetusteks on „hoolitsusele orienteeritud“ ja „saavutustele orienteeritud“. Äärmuslikult maskuliinse tuumväärtuseks on võit. Peamisteks väärtusteks on materiaalne edu ja areng; suurem ja kiirem on parem; mehed peavad olema jõulised, auahned ja tugevad; naised võivad olla alistuvad ja hellad; imetlevad inimeste erakordseid saavutusi; ebaõnnestumine on katastroof; erimeelsused
.....4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval...............................................................................................................6 2.2.Igavene Naiselikkus.................................................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös ...................................
muutunud keha ja seksuaalsusega. Teismeiga on partnerite kaotuste ja leidmiste aeg, kust ei puudu ka tundepuhangud samasooliste vastu. Lapsed võivad käituda homoseksuaalselt, mis ei tähenda väljakujunenud seksuaalset eelistust. Sinna ikka mahuvad ka kahtlused: kas ma olen normaalne? Olen ma heteroseksuaalne või äkki hoopis homoseksuaalne? Kas sellised tunded ja mõtted pole keelatud? See on valikute aeg, mille lõppedes tuleb noormehel või neiul toime tulla oma keha ja soorolli nõuetega. Teismelised ja narkootikumid Tänapäeval aina suureneb teismeliste narkoprobleem. Narkootikume tarvitatakse mitmel põhjusel. Noortele inimestele on omane riskikäitumine. Otsitakse seiklusi ja ekstaasi vastandina igapäevaelu väärtustele, nagu kindlusetunne, rutiin jne. Eriti otsivad seiklusi (ja seega ka narkokogemust) kõrgema tundlikkusega isikud. Teise olulise põhjusena peab nimetama sotsiaalset survet. Amfetamiini ja ecstasy't peetakse Eestis
Eriksoni järgi on selle perioodi võtmesõnadeks produktiivsus töös ja loomine isiklikus elus. Oluline on ühiskonnale kasutoomine ja teiste eest hoolitsemine. Üksnes laste ilmaletoomine ei anna inimesele looja tunnet. Tähtis on näha oma osa laste kasvatamises ning oma sotsiaalset rolli laiemas mõttes. Selle perioodi ohud on enese "mahamatmises", tunne, et ei jõuta kuhugi ega tehta ära midagi olulist. Selline elu ei pärsi üksnes isiksuse psühhosotsiaalset, vaid ka soorolli arengut. Tekib kasutuse ja mõttetuse tunne, mis võib sageli olla psühhopatoloogiliste probleemide aluseks. Hiline küpsus (65 kuni surmani) ego-terviklikkus või meeleheide, lootusetus. Elutsükli lõppstaadiumis on täiusetunde saavutamine. Eriksoni arvates ei ole see viimane staadium mitte niivõrd järjekordne psühhosotsiaalne kriis, kuivõrd hinnang oma eelmistele läbitud astmetele. Inimene tunneb, et on oma sihid saavutanud ja eluga rahul.
kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse isaduse korral toetab laste emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsust, soorolli kujunemist ja kohanemisvõimet. Järelikult, hea isa toetab last mõjutades tema kasvukeskkonda nii, et võimete arenguks oleks loodud soodsad tingimused. Kuna majandusliku kindlustatuse tagamine kuulub traditsioonilisse arusaama maskuliinsusest, siis majanduslikult keerulistel aegadel muutub ka sotsiaalne surve meestele tugevamaks. Töökoht ja töö iseloom mõjutavad suuresti isa seotust. Mida enam mees tööle pühendub, seda
2) Vägivald domineerimise eesmärgil. Forced-only rape Esinemissagedus: 70% ohvritest teadis varasemalt kuriteo sooritajat 50% olid tuttavad (naaber, klassikaaslane) 12% abikaasa, elukaaslane 8% sugulased Eestis registreeritud vägivallajuhtumid, mis said karistatud: 2010: 81; 2011: 91; 2012: 143; 2013: 135 Enamus ohvreid on naised. Suhtumine seksuaalvägivalda (süüdlased)- naine ise süüdi- ise flirtis jms. Seksuaalvägivalda mõjutavad tegurid: Hüpermaskuliinsus: liialdatud mehe soorolli järgimine- vägivald on mehelik, oht ja risk mis vägivallaga kaasnevad on erutavad. Hüperfeminiinsus: liialdatud naise soorolli järgimine- naine peab kuulama mehe sõna, vägivald on põhjendatud, kui mees seda arvab. On leitud korrelatsioon liialdatud soorolli järgimise ja seksuaalvägivalla kogemuste vahel. Kui ei oska aidata last- tuleb anda info edasi sellele, kes saab aidata. Koolis taolistel loengutel
Eristavad subkultuuri liikmeid teistest ning rõhutavad gruppi kuulumist. Väljendavad suhtumist: kõigutavad üldtuntud autoriteete ja norme, rõhustavad üleolevat või halvustavat suhtumist. Mida tähendab Butleri järgi "performatiivne sugu". Suhesta teeoria ühe subkultuuriga ning too näiteid. Butleri (1990) käsitluses on sugu läbinisti sotsiaalsete praktikate kordamise tulem, st. performatiivne. Performatiivsus ei tähenda Butleri järgi siiski soorolli teatrilavalikult teadvustatud etendamist, vaid ajalooliselt kujunenud sotsiaalsete tähenduste ja normide pidevat ning igapäevaselt teadvustamatut kordamist nii kõnes kui ka tegevustes Mida tähendab Shippersi järgi "sooline manööver". Too näiteid Eesti ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud mehelikkuse või naiselikkuse normiga manööverdamistest ühes Eesti subkultuuris. Soolised manöövrid – subkultuur, manööverduste taimelava, ometi enamik noortekultuure meesdominantsed.
demograafilised näitajad nagu sugu ja vanus, kuni mingite tegevuste harrastamiseni, näiteks suusataja, kitarrist vms. Kollektiivne sotsiaalne identiteet: Kes meie oleme? Kuidas meie suhtleme teiste gruppidega? Oluline on üksteise tunnustamine samasse gruppi kuuluvaks ja see, kas teisedki väljaspool seda identiteeti tunnustavad. Teooria: in vajadus kinnitava ja eristava gr.identiteedi järele, millel omakorda põhineb in enesehinnang ja enda väärtuslikkuse tunnetamine. Nt soorolli piiride puhul: kui naine koristava-küpsetava ja kodusena olemist naise rolliks ja tunneb end niimoodi hästi, siis ta hindab personaalselt oma identiteeti naisena kõrgelt. Need, kes nii ei arva, võtavad appi kollektiivsed strateegiad- feminismi. (Seni, kuni erinevuste alusel diskrimineerimist tajutakse legitiimsena, ei pruugi gruppidevahelisi konflikte tekkida.) Madal ja ohustatud enesehinnang süvendab gruppide eristamist, saavutamaks kõrgemat enesehinnangut
Erinev arengukiirus Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aastapaar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad. See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet
6 stiimulite mõjul nendele reaktsioonina, aga sisemise kavatsuse tagajärjena, mis juhendab lapse tegevuseid. Suvalised tegevused on sihikindlad tegevused, lapsel varases vanuses need võivad olla püsivusetud. Kui laps algab neid teha kindla eesmärgiga, siis laps üsna kiiresti kaldub kõrvale, unustab nendest juhuslikute välisasjaolude mõjul. Kolmandal eluaastal on märgata soorolli käitumise esimese kujundamise tunnuseid lastel jäljendamise kaudu. Laps hakkab rohkem jäljendama temaga ühesoo täskasvanule, kusjuures oma vanematele lapsed jäljendavad tihedamini, kui teistele täiskasvanutele. Laps juba suudab liigendada oma tegevuseid täiskasvanutega koostööst, mis mõjub ka kõnele: " Vova annab süüa!, " Tata valab vesi", aga pärast: " Mina mängin", " Mina lähen jalutama". Isiklikute tegevuste mõistmine on iseseisvuse uue plaksatuse aluseks ja
Neli seina ei anna lapsele ei mõisteid ega mänge. Loodus jääb kõige paremaks klassitoaks. Maalapsele algab kodutunne juba kaugel pilvepiiril paistva kodumetsaga. Suurlinn tapab koduhinge ja-vaimu (Niiberg&Linnas 2007:14).' 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk Mänguasju liigitades, valides ja eelistades tuleks lähtuda sellest, milliseid vaimseid ja füsioloogilisi funktsioone nad arendavad . Mänguasjade vahendusel suunatakse lapse soorolli omandamist, väärtuste, vilumuste ja harjumuste kujunemist, sotsiaalseteks rollideks valmistumist (Niiberg&Linnas 2007:78). Mänguasjade üleküllus takistab lapse mõtlemisprotsesside arengut, pidurdab tähelepanu- ja keskendumisvõime kujunemist. Võib tekkida olukord, kus sisuka mängu asemel laps lihtsalt loobib ja lõhub mänguasju. Uurimused on näidanud, et tehnika viimasele sõnale vastavad mänguasjad, mille käivitamiseks tuleb ainult nupule vajutada või pulti peos
erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooline identiteet sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus" ja "naiselikkus" just tema jaoks ning milline mees või naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja järjepidevuse mõistmist. Soorolli õppimine ja omandamine on oluline identiteedi kujunemisel lapse- ja noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik:
Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooline identiteet sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus" ja "naiselikkus" just tema jaoks ning milline mees või naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja järjepidevuse mõistmist. Soorolli õppimine ja omandamine on oluline identiteedi kujunemisel lapse ja noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik:
Julgeolekustaja -> võimulolija Kõneakt Julgeolekustav lüke Referentobjekt Publik Erakorralised tegevused Kriitiline teooria ja feminism Kriitiline teooria Emantsipatsioon (vabanemine) Riigi probleem Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika Postmodernism, -strukturalism Feminism Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades Postmodernistlik -> reaalsust ei ole Postkoloniaalne Julgeolekusüsteem täna ÜRO Riikidevaheline konflikt R2P Regionaalsed Kollektiivne kaitse Kollektiivne julgeolek Kahe- või mitmepoolsed lepped 05.12 – globaliseerumine
Eelmisest aastast 33% kõikidest rasedustest on legaalselt raseduse katkestamine toimunud. Iseeneslikud abordid 8,3%. Elussünde 58,5% Surnudsünd 0,2 % lastest Kohanemine lapseootusega Kohanemine lapseootuse ja vanemliku rolliga, toetub pere senisele arengule Varasemad probleemid 7.11.2008 loeng PSÜHHOLOOGILINE POOL Kohanemine lapseootusega *soorollid stereotüübid tegelikult puuduvad meie praeguses ühiskonnas muutuvad traditsionaalsemaks lapse sünni tagajärjel. Soorolli käitumine muutub. Mees kindlustab raha olemasolu, naine hoolitseb pere eest. Kui naine on harjunud tööd kogu aeg tegema, siis naine tunneb ennast halvasti kodus lapsega istumisel. Rahulolematu paarisuhtega raseduse ajal(eriti naine). Keha läheb kontrolli alt välja. Naine arvab,et pole atraktiivne. Kohanemine lapseootusega *kogemused kas kunagi on juba laps sündinud või ei. Korduvrasedad on rahulikumad ja rahulolevamad paarissuhtes.
Psühholoogiline Häbi, enesekindluse kadumine, läbikukkumise tunne, apaatsus Pikaajaliste plaanide kadumine, eesmärgita elu Tervise halvenemine Konfliktid perekonnas Töötuse tajumist mõjutavad: Staatus tööturul Identiteet Rahaline olukord Staatus perekonnas Stigmatiseerimine Töötuse mõju noortele: Täiskasvanuks saamine lükkub edasi Edasi likkudes muutub töö saamine järjest raskemaks Töötuse mõju soo lõikes: Meestel soorolli kriis Naistel autonoomsuse kriis Peale töötuseperioodi tööturule tagasi saamine Inimkapitali teooria Sõelumisteooria Uusklassikaline majandusteooria Füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise seosed töötusega Töötuse mõju hilisemale tööteele Alanev mobiilsus Ebapüsivamad töökohad Töötuse kordumine Madalamad sissetulekud Vaeghõive Mitte vabatahtlik täistööajast lühemate tööaegadega töötamine
mõistuse kohane .Birminghami kultuuriuuringud .Halli kodeerimise-dekodeerimisemudel Ringlevad koodid: 1. võimuga seostuvad domineerivad tähendused. 2. kokkuleppeline 3. .opositsiooniline Naiste vähene esindatus meedias, stereotüüpide loomine, soorolli sotsialiseerumine. Paljud meediatekstid on soolise kaldega, tavaliselt eeldatava auditooriumi vaadete kohaselt. Seebiooperid annavad feminiinsele kultuurile vahendid selleks, et pidevas võitluses domineeriva patriarhaadi vastu end kehtestada ja oma mõju laiendada. Tooted tehtud meeste .poolt, neile suunatud teemadering .Eliidi maitsest massist on raske eristada
Naisel on põhilisteks ema-, abikaasa- ja perenaiseroll, mehel isa-, abikaasa- ja rahateenijaroll. Nende täitmine võib toimuda sujuvalt, harmooniliselt, põhjustamata rollide omavahelist vastuolu. Kuid rollide vahel võib tekkida ka konflikt, kus üks teist segab. Mehel ja naisel on abielludes vastaspoolele oma ootused. Rolliootuste kokkulangevus on suurem siis, kui abiellujate algperekondade vaated ja väärtushinnangud on sarnased. SOOROLLI OMAKSVÕTT Sooroll on nii bioloogiliselt kui sotsiaalselt määratud nähtus. Bioloogiliselt, sest vaid naine saab sünnitada ja last imetada ning vaid mehe seemneraku viljastaval toimel naise munarakule saab tekkida elu. Sotsiaalselt, sest juba imikueast peale püütakse lapsele õpetada, mida tähendab olla poiss või tüdruk, miks mees peab olema mehelik ja naine naiselik jne. Samastumist soodustavad südamlikud suhted vastassoost vanemaga. 5-aastane poiss tajub
käitumismallide õpetamist, aga ka käitumisreegilte kehtestamist. Küllalt sageli tulevad sellised agressiivsed lapsed perekondadest, kus karmid ja läbimõeldamatud karistused vahelduvad vanemate täieliku ükskõiksusega. Selline käitumismall teeb lapsed paratamatult veidi paranoiliseks või võitlushimuliseks (Goleman 2001, 279) Me ei kasvata kodus lihtsalt last, vaid tüdrukut või poissi. Laste arengus on oluline mõista tüdrukute ja poiste soorolli, sooidentsust, soopüsivust, silmas pidades konkreetse rahvuse ja kultuuri traditsioone. Arengut mõjutavad ka indiviidi kaasasündinud omadused ning keskkonna tegurid. Eriti varases lapseeas vajatakse kodu, täiskasvanute kõigekülgset tähelepanu ja kindlapõhjalisi inimsuhteid, mis pakuvad lapsele- tüdrukule või poisile- tuge ebakindluse perioodil tekkivate probleemide lahnedamisel (Leppiman 2002, 5). Vanem ei tohiks hetkekski unustada, et tema laps matkib teda.
1940-1991 Kokkuvõtteks võib märkida, et kuigi ühiskonna tasandil domineeriv sotsialistlik ideoloogia ise kaotas oma usutavuse, siis selle kultiveeritud kristluse representatsioonid võimendusid ja levisid laiemalt - haritlaste seast rahva sekka. Usklikke hakati stigmatiseerima mitte päris täie mõistuse juures olevate inimestena. Arusaam kristlusest kui moraali tagajast kaotas oma sotsiaalse kandepinna naiste emantsipatsiooni käigus soorolli konstrueerimise muutunud aluste tõttu. Usu tähtsus vähenes tunduvalt, eriti põlvkondade juures, kes said hariduse nõukogude perioodil. Võimude religioonivastase poliitika mõjul kujunes uus representatsioon kristlusest (ja ka teistest religioonidest või religioossetest maailmavaadetest) kui teisitimõtlemise võimalusest, kuid selle kandepind oli väike. 1991-2010 Kuigi vaadeldava perioodi alguses pääses domineerima rahvuslik ideoloogia ja
ebapiisava sotsialiseerimisega. Kriitika: inimeste seksuaalsus ei kujune ainult sotsialiseerumise käigus, seda mõjutavad ka sotsiaalne ümbrus (vanemad, sugulased, õpikud, massimeedia), bioloogia ja inimese enda valikud ning arusaamad soost. Massimeedia mõju soo sotsialiseerumisel mis on naine ja mis on mees? Kui poiss jookseb ja on enda eest väljas, siis saab positiivse tagasiside, kui on leebe ja mängib nt nukkudega, peetakse teda memmekaks. Soorolli kujundamisel mängivad olulist rolli inimese enda arusaamad heast ja halvast käitumisest ning kuidas need võiksid olla seotud naise või mehega. Alati ei pruugi sugugi tegu olla soole sobivate rollide õpetamisega, vaid bioloogia, isiksuse ja kultuuriga või ka teiste kultuuridega seonduvalt. Tänapäeva ühiskonnas püüavad vanemad kasvata võimalikult nn "soo" vabalt, kuid sellest hoolimata
● Julgeolekustaja -> võimulolija ● Kõneakt - Julgeolekustav lüke ● Referentobjekt ● Publik ● Erakorralised tegevused Kriitiline teooria ja feminism ● Kriitiline teooria - Emantsipatsioon (vabanemine) - Riigi probleem - Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika - Postmodernism, -strukturalism ● Feminism - Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda - Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades - Postmodernistlik -> reaalsust ei ole - Postkoloniaalne Julgeolekusüsteem täna ● ÜRO - Riikidevaheline konflikt - R2P ● Regionaalsed - Kollektiivne kaitse - Kollektiivne julgeolek ● Kahe- või mitmepoolsed lepped
Generatiivsus vs stagnatsioon Keskiga peamine sotsiaalne tegevus seotud iärglaste tekitamise ja juhendamisega produktiivsus ja loovus Terviklikkus vs meeleheide Vanadus peamine sotsiaalne rakurss on tagasivaatav leppimine saavutatuga ("olen see, mis minust järele jääb") Erikson ütleb, et areng on sujuv, ei saa tekkida idenditeedikriisi, kui pole järsku arengut. Androgüün on kas meessoost või naissoost isik, kellel on soorolli orientatsiooni järgi üsna võrdselt maskuliinseid ja feminiinseid omadusi. Näiteks võib androgüünne isik nautida nii lapsehoidmist kui ka auto parandamist. Viimase aja prospektiivne lesbidest ja geidest noorukite arengut käsitlev uurimistöö osutab, et nende seksuaalse identiteedi kujunemine algab ligikaudu vanuses 10-11 aastat, kui noored naised ja mehed muutuvad teadlikuks oma huvist samasooliste isikute vastu.
· Sümbolilises mängus pannakse esemed ,,esindama" teisi asju · Uute sümboliliste kombinatsioonide loomise eelduseks on kujutlusvõimele vabaduse andmine Soorollid · Kas poiss või tüdruk? · Erinevad ootused, mida erinevast soost inimesed võivad teha ja millised olla · U 1,5 aastaselt hakkavad ilmnema käitumises soole sobivad mustrid · U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi Sooline identiteet · Sooline identiteet soorolli mõistmine ja interpreteerimine, kujunemine, kas tajume iseennast mehe või naisena · Sigmund Freud (1938) identifitseerumine samasoolise vanemaga Oidipuse kompleks · Piaget (1952) teadvustatud intellektuaalsed protsessid · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline
kooliajaga Teismeiga (12-18) kasvuspurt, suguküpsus Piaget - formaalsete operatsioonide staadium, võime abstraktselt mõelda ja hüpteetilisi järeldusi teha, oskus probleemile läheneda süstemaatiliselt ja arvestada mitut muutujat korraga ◦ kriitika: kujuneb täielikult hariduse tagajärjel, sest kool nõuab ja õpetab taoliste ülesannete lahendamist, Freud ja Erikson - kujuneb identiteet ja vajadus vastassoost aru saada soorolli täpsem mõistmine, oluline osa keskkonnal Täiskasvanuiga (18-..) bioloogilised muutused toimuvad edasi, nt ajuluud kasvavad kogu elu Erikson - varane, küps ja hiline täisiga elukestva arengu uurimine - nt intelligentsuse muutumine elukäigu uurimine - elusündmuste (nt lapse saamine) mõju inimestele töö annab lisaks palgale ka mitmeid vaimselt olulisi väärtusi
diskrimineerimisega. Naiste alatasustamine ning nende poolt tehtava töö alaväärtustamine on tegelikult ju kvalifitseeritud tööjõu raiskamine. Teiseks peab tulevikus tänastele madalapalgalistele naispensionäridele maksma pensionile lisaks sotsiaaltoetusi. Kuigi eelnevaga sai loetletud naisi diskrimineerivad asjaolud, ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus naiste seadus, nagu seda ekslikult arvatakse. Seadus reguleerib soorolli ning stereotüüpide vabat suhtumist nii meestesse kui naistesse. Ühtlasi ei ole ka seaduse mõte sugusid anatoomiliselt võrdseks teha, mida nii mõnedki sellest seaduseelnõust välja loevad. Vastupidi, on oluline juhtida tähelepanu naiste ja meeste erinevusele ning sellelt tasandilt tagada mõlemale soole võrdsed võimalused. Ei saa ju lugeda meeste diskrimineerimiseks näiteks seda, et vaid naised saavad sünnituspuhkust. Antud juhul on vahetegemiseks olemas täiesti mõistlik
arutada mängu reeglite üle. Reeglite üle arutamine on kasulik arendatakse nii tõhusalt oma läbirääkimisoskusi, kuulatakse teisi; tekib mõistmise oskus (kaaslasega arvestamine) ja eneseväljendus. Mäng ka kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine. Oluline, tähtis on, et mäng võimaldaks erinevate märgisüsteemide kasutamist. Loogilise mõtlemise arendamiseks kasulik. Nt ühest asjaga kujutatakse hoopis midagi muud. Soorollid. Soorolli omastamine algab juba siis kui laps on veel kõhus. Soorollid kujunevad sellest, mis on ootused, mida erinevast soost inimesed võivad teha ja mida ei või ja milline laps võib või ei või välja näha. Pooleteistaastane laps hakkab juba käituma oma rollile sobivalt, ta on siis juba natukene aru saanud, mida talt oodatakse. Umbes kolmeaastaselt hakatakse eelistama samasoolisi mängukaaslasi ja oma soole sobivaid mänguasju. Meeste rollid on kultuurilooliselt natukene jäigemad
menstruatsiooni kogemine oleks tüdruku jaoks vara, 14-aastaselt oleks aga juba hilja. Samuti oleks 12 aastase poisi jaoks vara puberteeti jõuda, kuid 16 aastase jaoks hilja. Noorukiiga kui rahutuse või ,,tormi ja tungi" periood · 20. saj esimesel poolel pidasid paljud teoreetikud noouki iga akuutse identiteedi kriisiks ja rahutuste ajaks. Selles oli üks mõjutaja psõhoanalüüs. · SOOROLLI IDENTITEET sellega viidatakse standardite kogumi omandamisele, mis on omane maskulliinsele või feminiinsele käitumisele teatud kultuuris. Väidetakse et meestel on vähem valiku võimalusi kui naistel. Naised saavad valida kas karjääri või emaduse vahel. Mehed aga peavad tööd tegema. · LESBIDEST JA GEIDEST NOORUKID u 10-11 aastaselt muutuvad
sisemise töömudeli. See töömudel hõlmab – Uskumusi ja ootusi, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8. Sooline identiteet on – Seotud soorolli tõlgendamisega 9. Piaget kasutas moraalse arengu uurimiseks poolstruktureeritud intervjuu meetodit, mis sõltub – Lapse verbaalsest väljendusvõimest 10. Dunn uuris kaheaastaste laste moraalset mõistmist ja leidis, et – Lapsed võivad olla häiritud sellest, kui normide kohaselt ei käituta; On teadlikud reeglitest ja nende järgimise nõudest. SOTSIAALNE ARENG Piaget’ järgsed seisukohad Margaret Donaldson: Lapsi tuleks testida ülesannetega, mille sõnastus on
Kaudse efekti seadus/teooria- puberteediga seonduvad ilmingud eelkõige psühholoogilised ja sotsiaalsed muutused käitumises on sotsiaalsete, biloogiliste ja psühholoogiliste muutuste interaktsioon (vastastiku mõjust sõltuvad). Greydanus: - Varane noorukiiga (10-14 e.a)- kiired kehalised muutused, tekib teatud vastandumine vanematele (peab hakkama lahti laskma; iseennast hakata paremini tundma õppida), leiab aset enda võrdlemine eakaaslastega, soorolli täienemine ja arenemine ja seksuaalsusega seotud ettekujutlused on romantilised ja fantaasiarikkad. - Keskmine noorukiiga (14-18e.a)- suureneb sõltumatuse vajadus ja kaaslaste mõju. Kujuneb ettekujutus endast täiskasvanuna ja tekivad romantilised,seksuaalsed kogemused. Suhteid iseloomustab järjestikune monogamo- 1 korraga, palju järjest.
väljendusvormid. Kaudse efekti seadus/teooria: puberteediga seonduvad ilmingud eelkõige psühholoogilised ja sotsiaalsed muutused käitumises on sotsiaalsete, biloogiliste ja psühholoogiliste muutuste interaktsioon (vastastiku mõjust sõltuvad). Noorukiea jaotus: Varane noorukiiga (10-14 e.a)- kiired kehalised muutused, tekib teatud vastandumine vanematele (peab hakkama lahti laskma; iseennast hakata paremini tundma õppida), leiab aset enda võrdlemine eakaaslastega, soorolli täienemine ja arenemine ja seksuaalsusega seotud ettekujutlused on romantilised ja fantaasiarikkad. Keskmine noorukiiga (14-18e.a)- suureneb sõltumatuse vajadus ja kaaslaste mõju. Kujuneb ettekujutus endast täiskasvanuna ja tekivad romantilised, seksuaalsed kogemused. Suhteid iseloomustab järjestikune monogaamia - 1 korraga, palju järjest. Hiline noorukiiga (18-21)- enda koha leidmine täiskasvanuna, loogilise
vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühs või mitmes kultuurikontekstis ja konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Definatsioon - Sotsiaalne areng kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sots. Arengut mõjutavad kasvukeskkond, ümbritsevad inimesed, geenid. Sotsialiseerimise sihipärasus ja arendusülesanded. Kasvatuse iseloomu määravad suures osas täiskasvanute ootused laste soorolli kujunemisele ja vanuseastmele vastavate rollide täitmisele. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusjoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Täiskasvanuil on tavaliselt küllalt selge ettekujutus, milleks peab mingis vanuses normaalselt arenenud laps võimeline olema. Ka lapsed ise võtavad selliseid arendusülesandeid väga tõsiselt ja püüavad toimida täiskasvanute ootuste kohaselt
Need muutused, mis tulenevad perekonna kui institutsiooni muutustest, tõstatavad esiplaanile küsimused isa rollist perekonnas ja tema tähendusest lapse arengus. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse isaduse korral toetab laste emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsust, soorolli kujunemist ja kohanemisvõimet. Järelikult, hea isa toetab last mõjutades tema kasvukeskkonda nii, et võimete arenguks oleks loodud soodsad tingimused (Uljas jt. 2003: 91) Isadus on oluline nii mehele kui lapsele. Mehele annab aga lähedane ja sügav suhe lapsega sisukama elu. See annab mehele võimaluse vabaneda oma egoismist ja õppida kuulama teist inimest. Isa toel kasvav laps saab elus paremini hakkama, tal on positiivne pilt iseendast, ta on
annaabi.ee 
