Saaremaa
robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub
II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases
Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime
ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa
robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933.
aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine
oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see
takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht , taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis
võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must-
toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide
poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid
positiivseid tegureid. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu !Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki
sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.Meie 45 227 ruutkilomeetril on
säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid
poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes
teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin
leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike.
Looduskaitse
eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust.
Õied on aga suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õisi on varrel üks või kaks, väga harva kolm. Õitsva varre kõrgus jääb reeglina 20 ja 60 cm vahele ja õitsemisikka jõuavad taimed 10-15 aastaga.Õitsemisikka jõudnud, õitseb Kaunis kuldking mitu aastakümneid järjest.Õitsemisperioodiks on mai lõpp kuni juuli algus.Kuna taim on putuktolmleja, on kuldkinga õis kaval lõks putukatele. Nad loodavad leida eredast õiest mesimagusat nektarit. Kuldkinga lõhn meenutab putukatele feromoone, mis meelitab kohale isaseid erakmesilasi.Olles meelitatud õie eredast värvist ja lõhnast lendab ta kinga servale ja kukub sisse.
Kaspar Mälgand Viljandi Paalalinna Kool Kaitsealused Taimed Referaat Kaspar Mälgand 7.c Juhendaja: Katrin Kuldmaa Viljandi 2015 Referaat Kaspar Mälgand Sisukord Kärbesõis................................................................................................................... 7 Püramiid-koerakäpp............................................
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king
1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õistaimede tähtsus..................................9 4.1 Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel? 4.2 Mis tähtsus on õistaimedel? 5 Eestis levinud paljasseemnetaimed..................................................9 6 Eesti kaitsealused taimed................................................................10 6.1 Kaitsealused paljasseemnetaimed on..... 6.2 Kaitsealused õistaimed on..... Kasutatud kirjandus.........................................................................11 Sissejuhatus Selles referaadis saate te teada palju iformatsiooni paljasseemnetaimedest ja õistaimedest.Milline on nende ehitus, kuidas paljunevad ja nende tähtsus.Siin saate te näha
Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria 35 taimeliiki II kategooria 144 taimeliiki III kategooria 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada, filmimida I kategooria 35 taimeliiki, millest: 1. 4 sammaltaime 2
keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist)
keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist)
Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks
Kõik kommentaarid