Kollane käoking (Aconitum lasiostomum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad
Kaspar Mälgand Kollane käoking Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale
Huvitav on seegi, et jugapuu on meil ainuke ilma vaiguta okaspuu. Kollane käoking (I kategooria) (Aconitum lycoctonum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller
või tema ohutu sugulasega. Mürgised ilutaimed Sinine käoking (Aconitum napellus) Sinine käoking on tulikaliste sugukonda ja käokingade perekonda kuuluv mürgine lill, mida leidub ohtralt inimeste koduaedades, kus teda imetletakse kui ilutaime. Välise ilu taga peitub aga väga ohtlik ja mürgine taim, mis palju pahandust tekitab. Metsades ja võsastikes võib kohata tema kollaste õitega sugulast kollast käokinga, mis on küll vähem mürgine, aga siiski inimesele ohtlik. Sinine käoking kasvab 1-1,5 meetri kõrguseks. Tema õiekate koosneb 3-5 tupplehest, mis moodustavadki kena kingakujulise õie. Õie värvus on tumesinine, äärmisel juhul lillaka varjundiga. Sinise käokinga lehed on pikarootsulised ja koosnevad 3-5 osast. Varrelehed on veidi väiksemad kui juurelehed. Varred on tugevad ja kaetud peente käharate karvadega. Maa-alune osa meenutab sellerijuurt ja inimesed on tihtipeale segamini
rootsuks ahenenud Varrelehed: lühemad ja kitsamad SININE KOPSUROHI Putuktolmlejad (kimalased, kägukärblased) Taimed eelistavad puude ja põõsaste poolvarju. KOLLANE KÄOKING Aconitum lasiostomum KOLLANE KÄOKING Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales) Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae) Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum) Väga haruldane taim rahvapäraseid nimetusi pole teada Kasvab vaid ühes kohas Viljandi lähedal Levinud kitsal alal IdaEuroopas Kasvukohad: niisked metsaservad ja võsastikud, salumetsad. Kasvukõrgus: 11.5 m, harva kuni 2 m. KOLLANE KÄOKING Viljaks kukkurvili Õitseb juunistaugustini Kogu taim väga mürgine kesknärvisüsteem, hingamisteed (lämbumine) Kasutati meditsiinisnärvivalud, reuma
Ta lasteluule on linnalapsekeskne. Ta tõi luulesse tagasi laste argielu ning nende probleemirohke maailma, mida oli vahepealsetel aastatel asendanud õõnes õpetlikkus. Viivi luige tee proosa juurde on olnud pikk. Ta alustas seda lastele mõeldud Leopoldi-lugudega ning jõudis 1985. aastal romaanini ``Seitsmes rahukevad'' , mis on 80-ndate eesti proosakirjandse sügavamaid teoseid. Ja siin on ka tema mõned luuletused: Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest, vanast rohelisest vasest, aga ära teda puutu las ta läheb oma majja. Kummalisse varjupaika samblast ja meest. Kodumaa Tükk mälu on käes.sa sured, kuni pihku jääb valge vesi, tolm linna ääres ning turud, sekka põlde ja pääsukesi, ja pilved, ja juurviljapealsed, vihmaladin, kimp piibelehti- kõik see ütleb: su ihukoed sellesama maa mullast tehti. Hilissuvine Ja lõhnab angervaks ja tulilill ja ohakas. On hilissuvi, on hilissuvi ja pihlapuus
idanemine ei oma suurt tähtsust nende liikide reproduktiivses isolatsioonis (De Hert, Honnay, & Jacquemyn, 2012). Neljas artikkel kirjeldab orhideede võimekust kasvada edukalt ka taastatud kasvukohtadel (De Hert, Jacquemyn, Provoost, & Honnay, 2012). Kollane käoking (Aconitum lasiostomum, Aconitum lycoctonum) Kokku kuus artiklit. Ühes artiklis vaadeldi kahe tulikalise liigi õitsemist, tolmlemist ja putukate külastatavust. Kollase käokinga õitsemine toimus juunis/juulis, samas A. carmichaelii õitses septembris/oktoobris. Kollane käoking alustas õitsemist kell 5:00, samas, A. carmichaelii hakkas õitsema kell 8:00. Selle tulemusena erines tolmukapeade arv lille kohta, tolmukapeade suurus ja mass. Kollase käokinga hinnanguline õietolmu saagikus oli 0,2 g ruutmeetri kohta ja A. carmichaelii 1,6 g ruutmeetri kohta. Töös 5 jõutakse järeldusele, et Aconitum lycoctonum ja A
soodustab vähi teket. Nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. Morfiin Morfiin(C17H19NO3)- on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus ja see sarnaneb heroiini sõltuvusele. Teised alkaloidid Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina . Tegemist on väga mürgise alkaloidiga.
akonitiini võib põhjustada inimese surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha. Akonitiini toimemehhanism (lipiidides lahustuv toksiin) mõjutab rakumembraani voltaaz-sõltuvate Na+ kanalite omadusi. Suurendab pöörduvalt Na+ sissevoolu närvi- ja lihasrakkudesse (kanal avaneb normaalse membraani potentsiaali juures ja ei inaktiveeru), tulemusena depolarisatsiooni halvatus. Sinine käoking On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest. Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa)
Alkaloidid grupp looduslikult esinevate keemiliste ühendite, mis enamasti sisaldavad põhilisi lämmastiku aatomitest .Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, alkaloidid võivad sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvem teisi elemente, nagu kloori, broomi ja fosforit . Alkaloide toodavad paljud erinevad organismid, sealhulgas bakterid, seened, taimed, loomad ning moodustavad osa rühma looduslike saadusi. Alkaloide Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga (Aconitum) liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina(bella donna 'kena daam'). Tegemist on väga mürgise alkaloidiga.
kinnituvad kileja vaheseina külge seemnis 164. päevalille seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag
valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium)
Samuti oli küüslauk vastumürk ja ravim skorpionite, hiirte-, koerte ning maohammustuste korral. Rooma talupojad sõidki topeltkoguses küüslauku saagikoristuse ajal, kaitsmaks end kõrges rohus pesitsevate madude mürgi eest. Viikingid ja foiniiklased ülistasid küüslauku nii toiduna kui ka ravimina. Muhkkatkuepideemiate ajal Euroopas kasutati seda nii kaitseks katku eest kui haiguse raviks. 17. sajandil pakkus taimedega ravitseja Parkinson küüslauku vastumürgiks surmaputke ja käokinga mürkidele. 18. sajandil kasutasid venelased küüslauku gripirohuna, seepärast teatakse küüslauku ka kui "vene penitsilliini". Louis Pasteur märkas oma katsetes (1858), et küüslaugumahlal on ülimalt efektiivne antibakteriaalne mõju. 19. sajandil raviti küüslauguga amöboidset düsenteeriat (nt Albert Schweitzer), tüüfust, koolerat. 20. sajandi alguses raviti küüslauguga tuberkuloosi, samuti kasutati seda antibiootikumi või antiseptikuna haavade tarbeks II
annaabi.ee 
