Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat: Šokolaad (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sokolaad?

Lõik failist

Saaremaa Ühisgümnaasium

Šokolaad
Referaat

Kuressaare 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3

  • ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4
  • Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4
  • Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4
  • Šokolaad Eestis..............................................................................................................5
  • ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7
  • Kakaopuu .......................................................................................................................7
  • Ubade töötlemine...........................................................................................................8
  • ŠOKOLAADI PÕHITÜÜBID.........................................................................................10
  • Tume šokolaad.............................................................................................................10
  • Piimašokolaad..............................................................................................................11
  • Valge šokolaad.............................................................................................................11
    KOKKUVÕTE........................................................................................................................12
    KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................13


    SISSEJUHATUS
    Šokolaad on üle maailma tuntud maiustus , mida meie figuuri ja hammaste kahjuks tänapäeval poelettidelt kergesti kätte saab. Sellest valmistatakse erinevaid komme , kooke, batoone, kujukesi ja muid desserte. Kuigi me tihti ennast selle hõrgutisega hellitame, ei tea paljud, kust ja kuidas šokolaad pakendisse jõuabki.
    Käesolevas referaadis uuritakse, kust šokolaad alguse sai ja kuidas seda valmistatakse. Lisaks tutvutakse põhiliste šokolaaditüüpide omaduste ja omavaheliste erinevustega ning selgitatakse välja, milline šokolaad on tervisele kõige kasulikum.
    Põhiline materjal töö koostamiseks on saadud Maire Suitsu „Kalevi šokolaadiraamatust“.

    1. ŠOKOLAADI AJALUGU
    1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele
    Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna- Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod .
  • Vasakule Paremale
    Referaat-Šokolaad #1 Referaat-Šokolaad #2 Referaat-Šokolaad #3 Referaat-Šokolaad #4 Referaat-Šokolaad #5 Referaat-Šokolaad #6 Referaat-Šokolaad #7 Referaat-Šokolaad #8 Referaat-Šokolaad #9 Referaat-Šokolaad #10 Referaat-Šokolaad #11 Referaat-Šokolaad #12 Referaat-Šokolaad #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor istuviis Õppematerjali autor
    Referaat šokolaadi ajaloost maailmas ja Eestis, valmistamisest ja põhitüüpidest.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    26
    doc

    Šokolaad

    Järvamaa Kutsehariduskeskus Šokolaad Referaat Koostaja: JKHK 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas..................................

    Toiduained
    thumbnail
    10
    doc

    Šokolaad

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K SOKOLAAD Referaat Juhendaja: Sirje Tenok Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua

    Pagar-kondiiter
    thumbnail
    17
    doc

    Tähtede kooslus

    Shokolaad Erik Rattasepp 8b TÕHG 2008 SISUKORD 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine ­ kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kommid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Shokolaad on teatavasti üks maailma vanimaid maiustusi. Eestis toodab shokolaadi j

    Astronoomia
    thumbnail
    24
    doc

    Toiduaine õpetuse

    Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud........................................................................................................................

    Kokandus
    thumbnail
    26
    docx

    Toiduainete õpetuse konspekt

    TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1.

    Toiduainete õpetus
    thumbnail
    45
    docx

    KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

    KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei

    Toitumine
    thumbnail
    80
    docx

    Toidukauba õpimapp

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

    toiduainete sensoorse hindamise alused
    thumbnail
    48
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

    Toiduaineõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun