100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
omerta
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool xxxxxxxx BA I. Aasta ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST SEOSTES EESTI KEHTIVA ÕIGUSEGA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD I Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest seostes Eesti kehtiva õigusega", sest tihtipeale käsitletakse eesti keelses õiguskirjanduses Rooma õiguse allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed.
Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: autoriõigus kirjandus-, kunsti ja teadusteostele, autoriõigusega kaasnevad
1. riiklik notariaat, kus notariaadi ülesandeid täidavad riigiteenistujad; 2. Ladina tüüpi, ehk nn 'vaba' notariaat; 3. Notariaat anglo-ameerika õigussüsteemis Seoses sellega, et viimastel aastakümnetel on tugevasti muutunud majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised elutingimused seoses NSV Liidu lagunemisega, on see mõjutanud notariaadi korraldust paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis ja Venemaal. Ei ole saladus, et ajalooliste põhjuste tõttu omasid Eesti ja Vene notariaat ühiseid ajaloolisi aluseid notari instituudi arenemiseks. Eesti notariaat enne 1940. aastat ja Tsaari-Venemaa notariaat omasid palju sarnasusi. Mõlemate riikide notariaadid vastasid ladina mudeli notariaadile, aga need sarnasused likvideeriti seoses NSV Liidu võimu kehtestamisega. Seega kogu NSV Liidu territooriumil, sealhulgas ka Eesti territooriumil, kehtis riikliku notariaadi 3 instituut
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite,
.................................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärgiks on uurida ja anda ülevaade islami õiguse olemusest, karistusõiguse ajaloost islami õiguskultuuris, selle rollist ja olemusest tänapäeval. Autorit ajendas valitud teemal kirjutama vähesed teadmised islami õiguskultuurist ja soov laiendada oma silmaringi koraanil ja sunnal põhineva islami õigus-,usundi- ja moraalinormide – šariaadist lähtuva karistusõiguse sätete, ettekirjutuste kohta. Referaat koosneb sissejuhatusest, neljast peatükist ja kokkuvõttest. Referaadile on lisatud kasutatud materjalide loetelu.
Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1. Vana ja uus nuhtlusseadustik Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi- kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati- seeritud kriminaalõiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio ETF grandi 9209 raames. 2 K. Grau. Tarvidus Uue Nuhtlusseaduse maksmapanemiseks Eesti Vabariigis
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid