50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MirjamKorbe
Õppematerjali autor
Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujunemine (raamatust) Mõistagi ei tekkinud materialistlik maailmavaade eelnevatest ühiskondliku mõttevooludest isoleeritult, eemal maailma tsivilisatsiooni arenemise peateest. Marksism võttis loomulikult üle kõige parema, mis inimkond looduse ja ühiskonna elu tunnetamise alal oli loonud. Marksismi õpetuse aluseks olid kõik ühiskondliku mõtte saavutused, eriti aga saksa filosoofia, inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad. Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab
Teostes ,,Poliitilise ökonoomia kriitikast" (1859) ja ,,Kapital" (1. kd. 1867) on materialistlik ajalookäsitus arendatud majandusteaduslikult põhjendatud teooriaks. ,,Kapitali" 2. ja 3. köide ilmusid F. Engelsi viimistluses vastavalt 1885 ja 1894; 4. köide ,,Lisaväärtuste teooriad" ilmus 1905-1910. marksism Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi jaFriedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikaleja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Marksism andis paljudele
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena ülikoolist
Kommunism R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud. Marx ja Engels koostasid ,,teadusliku sotsialismi" doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku evolutsiooni mõjul peab paratam
Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Lii
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised
o Ideoloogia on valitseva klassi põhimõtted, o Kes valitseb tootmisvahendeid, valitseb ka ideoloogiat, o Ideoloogia vastandub teadusele, näeb maailma moonutatult, mitte sellisena nagu see tegelikult areneb (determinism), o Proletariaat ei vaja ideoloogiat. Marxi ideede taust: o Seisuste asendamine klassidega, o Teaduse muutmine religiooniks (determinism, Hegel), o Liberalism on Marxi keskne probleem, ehitab oma ideoloogia üles anti-liberaalsena, o Marksism: liberalismi-eelsete elementidega püütakse seletada liberalismi-järgset olukorda Marxi edasiarendajad 20. sajandil o Vladimir Lenin (‘Mida teha?’, 1902) – proletariaadil on ideoloogiat vaja, muudab ideoloogia poliitilise võitluse osaks, o Antonio Gramsci (‘Vanglapäevikud’, 1929-1935) – hegemooniateooria. Kodanlik ideoloogia on nii hegemoniaalne, et mõjutab ka töölisklassi. Tema vastu aitab ainult poliitiline võitlus.
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid