Araabia ja muhamedlik kultuur (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Araabia ja Muhamedlik kultuur
Islami kultuuri allikatest

Pärimuse järgi sai Muhamed 610.a paiku läkituse jumal Allahilt.
Kõrbekoopas, temast sai allahi prohvet ja läkituse levitaja.
Tekkis uus usund – islam ( vastuvõtnud inimesi nim muslimiteks e. Muhamedlasteks.
Suuliselt levitas, kirjutati üles alles pärast muh surma.
Koraan - islami pühakiri nõuab 5 kohustuse täitmist 1)tunnistada allahi kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse.
Sunna- koraani täiendav püha pärimus – kujunes islami kultuuri põhiallikateks.
Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks.
Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni, volga aladelt roopilise aafrikani.
Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu- aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj.

ISLAMI KUNST

Tähtsal kohal oli arhitektuur . Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku.
Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika . Püstitati losse ,paviljone.
Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada.
Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal . Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid.

TEADUS

Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga.
10.saj avaldas teadlane al- Horezmi entsüklopeedia.“Teaduste võtmed“ Selles klassifitseeris ta teadusi järgmiselt:1)kuus tõelist islami teadust:jumalasõna,õiguseteadus,grammatika,ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu.2)üheksa välismaist teadust:mehaanik,meditsiin, muusika ,alkeemia,aritmeetika,geomeetria, astronoomia ,metafüüsika ja loogika.
Islami seadused olid kõik seotud Koraaniga.Dokumentide koostamine pidi olema kooskõlas pühakirjaga.Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud.
Lähis-Idas ja Pärsias koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10-11.sajand
Ibn Mansur koostas Kairos 13.saj araabia keele entsuklopeedia. Taidziki teadlane Ibn Sina sai tuntud meedikuna ja maadeuurijana.Ibn Fadlan,Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arenusse ja ajaloolane al-Masudi esitas oma teoses“Kullaväljad ja kalliskivimaardlad“ väärtuslikku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade ajaloo,geograafia ja etnograafia kohta .
Maraokolane al-Idrisi koostas maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka eesti.

KOOLID JA HARIDUS

Kirjaoskus oli väike,kooliõpetaja elukutset ei hinnatud kõrgelt,hariduse aluseks oli koraan.
Esimene kool tekkis Mediina mosee juurde Muhamedi eluajal.Põhiline aeg kulus seal koraani pähe õppimisele ja muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele,pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslemite haridus piiruduski neis nn koraanikoolides omandatuga.
Oli ka edasipüüdlike noori kes kogunesid tuntud teadlaste ümber.Neist kõrgema astme ringidest kujunesid peagi moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid-medresed.Traditsiooniliseks õppeaineteks olid loogika,araabia kirjandus,islami õigus,islami pärimused,koraani kommentaarid ja teoloogia . Õpetus ei olnud igalpool ühesugune.Islmai õiguse tõlgendamisel kujunes välja neli suuremat ja mitu väiksemat koolkonda ,osa juriste ei liitunud ühegi koolkonnaga.9.saj kanoniseeriti paljudest pärimuste kogumikest kuus,mis moodustasid sunna tuumiku.
Siiitidel oli oma pärimuste kogu. Ka koraani komneteerid teadlased erinevalt. Medrese autoriteet sõltus tema õetlaste tuntusest. Tavaliselt sõideti 1000 km kaugustele,et saada mõne kuulsa teadlase õpilaseks. Tundtumad asusid nt Belgias,Kairos.10.saj muutusid nad iseseisvaks õppeasutusteks. Kursus kestis 4-6.aastat. Õpejõud said palka,õpilased stipendiumit. Seal oli ka ühiselamu ja raamatukogu.

ARAABIA JA PÄRSIA- TADZIKI KIRJANDUS

Lubatud olid tõsielulised jutustused nt „ Tuhat üks ööd“Seal on ligi 300 lugu kokku koondatud, põhineb legendidel ja linnafolklooril. Koguteos avaldati 1835 Egiptuses.
8-9saj luulevorm, palju armastuslüürikat,askeetlikku mõtteluulet ja satiiri aga ka panegüürikat.
9.saj jõudis islami poeesia kõrgele tasemele luuletaja Firdausi koostas ja värsitas rahvuseepose. Edasi avaldas mõju iraani luuletaja Nizami . Kelle viis eritemaatilist poeemi koondati hiljem üheks tervikuks“Hamsa“
Mongolite vallutused 13.saj tingisid tagasimineku pärsia ja araabia kirjanduses.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merike1234 Õppematerjali autor

Lühikonspekt

islam muhamed araabia mongolite vallutused pärsia

Sarnased õppematerjalid

doc

10. Araabia ja muhameedlik kultuur

Ettekanne 10. Araabia ja muhameedlik kultuur Islami kultuuri allikatest Pärimuse järgi sai meka kaupmees Muhamed 610. aasta paiku läkituse jumala Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas ,,keegi majesteetlik olend". Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja ja nii tekkiski uus usund - islam. Need kes usundi omaks võtsid hakati nimetama muhameedlasteks. Araabias oli kiri olemas, aga kirjaoskamatul Muhamedil tuli Allahi läkitust levitada suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii

Ajalugu

rtf

Ristiusu kiriku ning islami teke ja levik.

Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal

Ajalugu