Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baa
Liit valmistus ise Saksamaad ründama ja "puhastas" seetõttu tulevast tagalat "kahtlasest elemendist". Seetõttu võeti teade 22. juunil puhkenud sõjast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Eestis vastu selgelt positiivsete ootustega. SAKSA OKUPATSIOON 6 Juba 7. juulil jõudsid esimesed Saksa väeüksused Eestisse. Selleks ajaks käisid Eestis aga juba ägedad võitlused Punaarmee ja eestlaste üksuste vahel, mis hiljem on saanud tuntuks Suvesõjana. Mitmel pool seadsid eesti metsavennad uuesti ametisse Eesti Vabariigi aegseid omavalitsusüksusi ja kaugemaks unistuseks oli kindlasti ka riikliku iseseisvuse taastamine. Sõjalised kokkupõrked Nõukogude vägedega olid seda ägedamad seetõttu, et 26. juunil olid Nõukogude võimud moodustanud Eesti alal hävituspataljonid, mis pidid lisaks võitlusele
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda
13. märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome pidi loovutama 1/10 territooriumist, kuid jäi iseseisvaks. Baaside aeg 1939. aasta oktoobri algul toimusid Tallinnas Eesti ja NSVL sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 Vene miinilaeva. Peagi järgnesid balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Moskva keelas kohtumised eestlaste ja Punaarmee ning NSVL saatkonnaga. Pärast baaside lepingu allakirjutamist jäi Eesti NSVL protektoraatoriks. Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiveerus suhtlus Läti ja Leeduga. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada neutraliteeti, rahva poolehoid kuulus aga soomlastele. Rahvusmeelsed ringkonnad korraldasid salajasi korjandusi soomlaste toetuseks.
Ka suutsid nad Inglismaa kaitsel oskuslikult kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Pärast ebaõnnestumist Inglismaal pöördus Hitleri tähelepanu itta. Oktoobris 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saanud lüüa. Oma liitlaste päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaa meelitas või sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksa mõju alla langes ka Jugoslaavia, kuni 1941. aasta märtsis tuli riigipöördega Jugoslaavias võimule
Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA,
võrdse hävituslennuki Spitfire. Ka suutsid nad Inglismaa kaitsel oskuslikult kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta.
Venestusaeg (1883-1905)- taust on moderniseerumine- väikerahvus on end teadvustanud ja peab tulema suurriigi poolt ming reaksioon. Algab keisrikoja poolt korraldatud revisioonist Baltikumis. Eestlased panid venestumisele palju rõhku, sest võideldi saksastumise vastu. TAGAJÄRJED: polnud valitsusele meelepärane. Eestlasele oli tegelikult hea, venestumise läbi vähendati saksa mõju ja eestlastele tuli see kasuks. Saksa kodanlus suhtles eesti haritlasega. Eestlaste koolid vene keeles, samas kirjandus venekeelne proletarjaatlik, mis andis tõuke hakata tegelema omariikluse loomisega. Kohalik omavalitsus tegi läbi suure hüppe 19. saj. Alguses. Eestlased ise said tegeleda osade probleemidega ise. (nekrutid, vallavaesed,magasivili) 1866 –võeti vastu vallakogukonna seadus – see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline- mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema.
Kõik kommentaarid