Pärnumaa kutsehariduskeskus
Kokandus
Nimi Perekonnanimi
Mürgid
Referaat
Juhendaja:*****
Pärnumaa 2009
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ingexx
Õppematerjali autor
tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud
Mürke on erisuguseid: sööbivad happed ja leelised tungivad läbi naha ja limaskestade, kahjustades sügavamaid kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes;
seisund ning reageerimine aine suhtes. Mürgi toime sõltub sellest, kas ta on sattunud organismi suu, naha, hingamisteede kaudu või süstimise teel. Mürgitustunnuste ilmumise kiirus ja intensiivsus sõltuvad mürgi omadustest, hulgast ja organismi sattumise viisist. Sissehingatava õhuga organismi sattuvate mürkainete puhul sõltub kahjustuse suurus õhus sisalduva aine kontsentratsioonist ja toime kestusest. Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid. Näiteks võib kiiresti surmaga lõppeda tulekahju korral tekkivate gaaside sissehingamine suletud ruumis ning otse verre süstitud mürgid. Vahel võib aga haigustunnusteta periood olla erakordselt pikk, seda eriti suu kaudu organismi sattunud mürkide puhul. Esimesteks haigustunnusteks on enamasti peavalu, väsimus ja iiveldus, sellele võib OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED lisanduda teadvusekadu ning ka hingamise lakkamine või oluline nõrgenemine, samuti krambid
11. klass Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister Suure-Jaani 2015 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Taimsed mürgid........................................................................................................................4 1.1 Jugapuu.............................................................................................................................4 1.2 Näsiniin.............................................................................................................................5 1.3 Sookail.................................................................................
tagamiseks. Jälgida tuleb ka kemikaalide kokkupuudet nahaga ja võimalikku allaneelamist. Kemikaaliriskide vähendamine. Kemikaaliriskide vähendamine Kemikaalide ohtude hindamine Vajadusel asendamine Isikukaitsevahendid Ventilatsioon Õige hoidmine Puhtus ja kord 22. Mürkide jaotus. Mis on toksikoloogia. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad). Toksikoloogia... ... õpetus kemikaalide ja füüsikaliste tegurite kahjulikust mõjust elusorganismidele. Mürkide jaotus Närvimürgid Süsivesinikud, alkoholid, väävelvesinik (pärsib südametegevust ja hingamist), metanool (tugev nägemiskahjustus). Kutsuvad esile peapööritust, üldist nõrkust, teadvuse kaotus) Veremürgid Benseen, tolueen, süsivesinikud, CO (seob verest hapniku) Maksamürgid
Inimesele mürgised, (ditiokarb, karbarüül…). 2. Kemikaaliriskide vähendamine. ● Kemikaalide ohtude hindamine ● Vajadusel asendamine ● Isikukaitsevahendid ● Ventilatsioon ● Õige hoidmine ● Puhtus ja kord 3. Mürkide jaotus. Mis on toksikoloogia. Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad). Toksikoloogia on õpetus kemikaalide ja füüsikaliste tegurite kahjulikust mõjust elusorganismidele. Toksiliste ainete bioloogiline toime: ● Üldtoksiline - üldseisundi halvenemine (elundite talitlushäired) ● Lokaalne - ärritus nahal, limaskestadel ● Sensibiliseeriv - allergeen ● Mutageenne - muutused DNA-s ● Kantserogeenne - pahaloomuliste kasvajate teke
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad) ..............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid