11
jõulukombed juurdusid lõplikult alles Teise maailmasõja järel. Sellele aitas kahtlemata kaasa 4 kaubandus reklaam, klantsajakirjad, tööstuse huvi postkaartide ja mänguasjade tootmise vastu. On tähelepanuväärne, et kõik uued elemendid on ilmalikud; ainus religioosse taustaga komme on almused. Eestlaste jõulud Otseseid andmid selle kohta, kuidas muistsed eestlased jõule tähistasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-,
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraaf
detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on nimetatud viimaseks jõuluks, sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks 2. veebruari (küünlapäev, pudrupäev). Tähendus Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Kombestik Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta
näärivana) Jõulukaardid Uuem jõulukombestik Kasutatud materjalid Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!
Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude a
Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus : Kardeti äpardust sigadele, kui vorstid laualt puudusid Vorstisöömine tähendas majja õnne toomist Vorste tehti kingituseks Jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad Päris jõulupühad kestavad kolm päeva peale talvist pööripäeva (21.XII24.XII), kui päike on pesas. Sel ajal on päevad ühepikkused, öeldakse vanad jõulud. Maausuliste kalendris on uue aasta alguseks esimene pikem päev ehk jõulukuu 25. päev (s.o ristiusuliste 1. jõulupüha). Gregooriuse kalendri aastavahetust (1.I) on kutsutud uuteks jõuludeks. Nagu hingedeaegki, on jõuluaeg pikem ajalõik, mis kestab kauem kui ainult paar püha. Jõuluaja lõpu kohta on mitmeid arvamusi. Viimased jõulud (teise nimega jõuluemapäev) võivad olla taliharja ajal (17.I), saartel arvatakse viimaseks jõulupühaks pudrupäeva (küünlapäeva, 2.II).
Referaat "Jõulud" Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam paganate jumalad,
Kõik kommentaarid