Hingemuusika
Rootsi- Mihkli kirikus
Lumisel
detsembrikuu 10. kuupäeval seadsin sammud vanalinnas asuvasse
Rootsi-Mihkli kirikusse, kus toimus kell 15.00 kontsert „Hingemuusika“. Kirik on väljast väike, peidetud vanalinna
majade vahele, kuid seest avar ning valgusküllane. Kuigi kontsert
toimus keset rutakat tööpäeva, oli minu üllatuseks kirik siiski
üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni
esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel
viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala . Samuti pakuti lahke
kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas
kontsert, kus esinesid Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia dotsendi
Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai , Marlene Keine, Siiri Johanson , Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki
soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus
kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve .
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
245917
Õppematerjali autor
uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester, Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa
Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45
See oli tüüpiline hispaania laul, sellele iseloomuliku kõlaga. Alguses oli see rahulik ja salakavala kõlaga. Tekkis koguni tunne, et mind keegi selja taga varitseb, kuid järjest läks see meloodilisemaks ja meeldivamaks. Oli kuulda kastanjetida kõpsutamist ja pasunate madalat möirgamist.Kuna olen ise Hispaanias käinud , tunnen ka vaidi selle maa muusikat ning seda pala kuuldes tulidki meelde need palavad päevad sellel soojal ja kirglikul maal. Lõpu poole muutus muusika väga kiireks ning jõuliseks. Ka kõla muutus võimsaks ning saali akustika oli niivõrd hea, et oli kuulda igat pilli mängimas. Seda ei võinud keegi oodata, et saalil niivõrd hea kõla olla võiks.Orkester oleks kui teiseks vaatsuseks üles ärganud ning hääle sisse saanud ning mänginud seda pala kogu tema ilus ja võimsuses. Lõpetuseks kõlas jällegi Tsaikovski variatsioon teemal Rokoko. Solistiks oli noor, kuid juba tuntud ja heal tasemel muusik Aleksei Stadler, kes mängis tsellot
tagasi. Keelpillid mängisid mezzopianos ning üles- alla. Klaver oli teravamalt. Peale Andantinot tuli viimane osa, milleks oli Vivacissimo. Kõige pealt alustas klaver kiires tempos ning natuke hiljem tulid sisse keelpillid, samuti kiires tempos. Järgnes lõik, kus keelpillid mängisid ainult hüplevas tempos. Kuulda oli, et tsello mängis selles osas soolot. Loo lõppedes kiirenes tempo veelgi ja lõppes järsult. Kuna ma pole ise suur klassikalise muusika armastaja, siis mulle see kontsert väga ei meeldinud. Esinejad mängisid küll väga hästi ja panid kogu oma hinge muusikasse, aga nende emotsioonid ei jõudnud minuni. Ma keskendusin märkmete kirjutamisele ja muusika iseloomustamisele, seega ei saanud kontserti täielikult nautida. Minu jaoks oli kontserdile valitud liiga sarnased lood ning neid oli raske kuulata. Kasutatud materjalid Kontserdi kava Heliloojate kohta sain teada järgmistelt lehekülgedelt: https://et.wikipedia
Mozart Tallinnas Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos sümfoonia nr 41 C-duur. Kontserdil oli palju rahva
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Lossimuusika Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Kontsert toimus 31.01.2016 kell viis Kadrioru lossis. Esinesid Karmen Puis (sopran) ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad. Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine). Piia Paemurru lõpetas 1986. a
Pala sissejuhatus oli tugev ja võimas, kuid natuke hirmuäratav. Siis soleerisid lühikest aega puhkpillid mängides rahulikumat ja rõõmsamat muusikat ja tulid jälle keelpillid sisse. Algas nii öeldes võitlus tsellode ja viiulite vahel viiulid olid õrnemad, rahulikumad, heasüdamlikumad, aga tsellod olid mehelikud, süngemad. Koos tsellodega olid ka mõned puhkpillid. Edasi mängisid viiulid rõõmsalt, kiirelt, hüplevalt ja astusid sisse ka teised instrumendid. Vahepeal muutus muusika jälle rahulikuks, kuid peale flöödi soolot läheb jälle lõbusaks ja kiireks. Muusika hakkab varieeruma, muutudes kas valjuks või tasaseks ja kiireks kuni toimub järsk lõpp. Edasi tuli lavale muusika õpetaja Tatjana Ustinova ja esitas Rimski-Korsakovi teose "Snegurochka" orkestri saatel. Laul oli rõõmsameelne. Tatjanal on väga ilus, lausa ooperilaulja hääl ning laul oli suurepäraselt esitatud. Laulu meloodia oli laiulatuslik ja sujuv
Kontserdi kavas olid aariad ja duetid Mozarti, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi,Tšaikovski ooperitest ning Rahmaninovi laulud, esitajateks kolm noort muusikut: kaks lauljat ja pianist. Naislaulja oli sopran Tatjana Romanova, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu klassis. Praegu töötab Soome Rahvusooperis. Meeslaulja oli bariton Andrejs Krutojs , kes on sündinud Riias, muusikahariduse sai aga samuti Eesti Muusikaakadeemias Mati Palmi klassis, lisaks Saksamaal Trossingeni Muusika Kõrgkoolis, praegu töötab Saksamaal. Pianist Naily Saripova lõpetas Eesti Muusikaakadeemiat klaveri erialal. Ta on rahvusvaheliste Concerteum (Kreeka) ja Val Tidone ( Itaalia) konkursside laureaat. Muusikud olid riietanud end pidulikult, mees kandis ülikonda ja naised olid sädelevates kleitides, mis sobis suurepäraselt lossi atmosfääri. Kontsert oli kahjuks suunatud pigem venekeelsele publikule, ka kava oli ainult vene keeles, oleks võinud ka eestikeelne olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid