Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AJALUGU (Ärkamisaeg, NSVL, tegelased jms) (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brež ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic)
Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik , juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus . Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W
Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta . NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja.
AJALUGU-Ärkamisaeg-NSVL-tegelased jms #1 AJALUGU-Ärkamisaeg-NSVL-tegelased jms #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor remus4 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

ENSV ja Eesti taasiseseisvumine

Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas e

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Nimetu

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME...................................................................................

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV

Demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga ajasid riigipöörde Moskva-meelsetel riikidel nurja. majandusraskustest üle saada, samas 1994a tunnistati Balti riikide iseseisvust. 8 detsembrilsõlmiti SRÜ-Vene, Valgevene ja Ukraina tugevdas see neis riikides Moskva liiduleping, millega liitus veel 8 endist liiduvabariiki. 25 dets 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist ja ülemvõimu. teatati NSVL lagunemisest. *Moodustati sõjaline liit: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides. 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus: NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee

Ajalugu
thumbnail
1
odt

§39-48

Neid vahendas samuti VEKSA. Peale uusvenestamist muutusid suhted taas keeruliseks. E massiline Venem. rändamine sai alguse 19 saj. Suure väljarände(1958-1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. E arvukus Venem. Hakkas vähenema. Põhjused: sundkollektiviseerimine, massirepressioonid, emakeelse koolihariduse keelustamineja sõjasündmused. 1940 a tuli kõige rohkem eestlasi tagasi. 45 Uus ärkamisaeg 1985 a sai võimu M.Gorbatsov.ENSV hakkas seisakuaegne õhustik lagunema 1986 a. lõpul, mil avalikustati Moskav keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks E-sse. 1987. a vallandus see ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvust.1987. a augustis loodi E esimene ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG)eesmärgiga avalikustada 1939

Ajalugu
thumbnail
24
docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil 1789 - 1815 Pr revolutsiooni ideed kandusid üle Euroopa ● 19. saj kogu euroopa rahvustunnetuse tõus ● toonane keiser Aleksander I (1801 - 1825) reformimeelne Rahvusliku ärkamisaja viis etappi 1. eliit - üksikud ärksad (peterson) 2. haritlaskond (Faehlmann) 3. seltsid - ärkamisaeg (1860-80) (koidula, köhler, Jannsen) 4. poliitiline - radikaalid/mõõdukad (venelaste vs baltisakslaste eeskuju) 5. oma riigi loomine!! keskused Trt, Peterburi, Viljandimaa Perno Postimees 1857 palvekirjade aktsioon - talupoegadelt vene tsaarile aleksandrikooli liikumine - hurt, jannsen hakati tunnetama end ühtse rahvana huvi keele, maa kultuuri vastu võideldi enda õiguste eest nõuti võrdsust baltisakslastega rahvusliku liikumise algus ● 1838 õpetatud eesti selts

Kategoriseerimata
thumbnail
20
doc

Ajalugu 9. klass õpik - paragrahvid 28,29,30

detsembril 1991. aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan ­ Ülemnõukogu ­ ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatsovilt üle "tuumanupu". Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. 1. Kommunistliku süsteemi lagunemise põhjused - majanduses ­ täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas ­ sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine ­ Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ajalugu 9. klass

detsembril 1991. aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan ­ Ülemnõukogu ­ ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatsovilt üle "tuumanupu". Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. 1. Kommunistliku süsteemi lagunemise põhjused - majanduses ­ täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas ­ sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine ­ Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimu NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt

Ajalugu
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun