Pankroti olemus (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Pankroti olemus
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS ) koostamisel on eeskujuks võetud paljude riikide seadusi, kõige
tähtsamaks aluseks oli Rootsi pankrotiseadus, arvestatud on aga ka Saksamaa, USA, Prantsusmaa,
Soome ja teiste maade seadusi, sealhulgas enne 1940. aastat Eestis kehtinud tsaariaegseid seadusi
pankrotimenetluse kohta.
Pankrotiseadused   võib   oma   lähtealustelt   tinglikult   jaotada   kahte   gruppi,   sõltuvalt   sellest,   kas
esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam
tähelepanu   pööratud   sellele,   et   anda   maksejõuetule   võlgnikule   pääsemise   võimalus,   mujal
lähtutakse   eelkõige   võlausaldajate   huvidest.   Nähes   PankrS–i   ühe   ülesandena   krediidisüsteemi
tugevdamist ja võlausaldajatele enama kindluse andmist, valiti Eestis viimasena märgitud lähtealus.
Viimased    muudatused   mis   pankrotiseaduses   tehtud   on   lähendanud   pankroti   olemust   võlgniku
huvide kaitsmise ideele.
PankrS–s on defineeritud, mida mõistetakse maksejõuetuse ja pankrotina (§1).  Maksejõuetuse ja
pankroti määratlusi ei tule käsitleda kõikehõlmavate definitsioonidena, eesmärgiks on selgitada,
millises tähenduses neid mõisteid seaduse tekstis kasutatakse. Võib muidugi väita, et pankrot on
objektiivne nähtus, sõltumata sellest, kas see on kohtu poolt välja kuulutatud või mitte. Seaduses on
lähtutud sellest, et pankrotist üldisem kategooria on maksejõuetus, mis objektiivselt iseloomustab
majanduslikku olukorda,  „pankrotile“ on aga antud seaduses juriidiline tähendus - see on üksnes
kohtu poolt tuvastatud maksejõuetus. Seega pankrot  on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud
maksejõuetus.
Maksejõuetus ei pea alati viima pankrotini, võlgnik võib olla suuteline oma olukorda parandada,
pankrotti on alus välja kuulutada siis, kui võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei
ole ajutine, vaid on iseloomulik tema majanduslikule olukorrale tervikuna .
Miks on üldse vaja pankrotti, mis on pankroti eesmärk. Pankroti järele tekib vajadus siis, kui on
karta , et võlgnik nagunii ei suuda rahuldada kõiki tema vastu esitatud nõudeid.  Pankroti mõte
seisnebki selles, et panna võlausaldajad võrdsesse seisundisse olukorras, mil nad ilmselt saavad
võlast kätte vaid teatud osa. Pankroti eesmärgiks on vältida situatsiooni, et ühed võlausaldajad
saaksid oma võla kätte täies ulatuses ja teised võlausaldajad jääksid täiesti ilma. Pankrotimenetlus
on suunatud sellele, et võlausaldajate nõuded rahuldada proportsionaalselt .
PankrS kehtib võrdsel määral nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes. On vaid kaks erandit:
1 maksejõuetuks ei saa tunnistada riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsuse organit ja;
2 krediidiasutuste ja kindlustusseltsi maksejõuetuse puhul rakendatakse PankrS–i üksnes koos teiste
seaduste erisätetega.
Pankrotimenetlus algab  pankrotiavalduse  kohtule  esitamisest ning toimub kohtu-  ja kohtuvälise
menetlusena.   Kohtuväline   menetlus   -   pankrotihalduri   tegevus,   võlausaldajate   üldkoosolekute
kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine,
millest   ei   võta   osa   kohus,   toimub   PankrS–i   alusel.    Kohtumenetlus ,   st.   nende   küsimuste
lahendamine,  mis   toimub kohtus,  viiakse  peamiselt  läbi  tsiviilkohtumenetluse  seadustiku  (RT  I
2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada,
eelkõige   puudutab  see  kohtu   kompetentsi  ja   tähtaegasid.   Kui   PankrS–s   on  võrreldes   TsMS -iga
erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrS–i.
Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule
võlgniku üldise kohtualluvuse järgi.
PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse
füüsiliste   isikute,   asukohast   -   juriidiliste   isikute   puhul.   Füüsiliste   isikute   elukoha   kindlaks
määramise reeglid kehtestatakse tsiviilseadustiku üldosas.
Pankrotimenetluse   keskseteks   mõisteteks   on   pankrotivõlgnik   ja   pankrotivõlausaldaja.   Vastavalt
PankrS § 8 lg 1 on pankrotivõlgnik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud
pankrotimenetluse.  PankrS § 8 lg 3 kohaselt on  pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on
võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

leelee111 Õppematerjali autor

Pankroti olemus

pankrot võlgnik võlausaldajad pankrotiavaldus

Sarnased õppematerjalid

docx

ERAISIKU PANKROT JA VÕLANÕUSTAMINE

Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise pankrotiavaldus. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ei ole meeldivad ega too kaasa automaatset võlgadest vabanemist. Uurimistöös uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse tekkimise ajalugu ja mõisteid ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid. 1. MAKSEJÕUETUS JA PANKROTT 1.1 Maksejõuetusõiguse allikad Eestis Eesti Vabariigis on maksejõuetuse käsitlemiseks vastuvõetud mitmed seadused

Raha ja pangandus

docx

PANKROTIÕIGUS konspekt

05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test.

Pankrotiõigus

docx

PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT

Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrkujundamise võimaluse: 1. Kohustuse täitmise tähtsaja pikendamine 2. Osadena täitmine 3. Kohustuse vähendamine PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes. Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust. Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei

Pankrotiõigus

docx

Pankrot ja saneerimine

SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED.................................................................................................. 6 1.5. PANKROTIMENETLUS.....................................

Asjaõigus

pdf

Pankrotiõigus

Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1

Õigus

docx

Pankrotiseadus

Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1

Õigus

docx

Pankrotimenetluse raugemine, teooria ja praktika

asjaolu. PankrS § 28 lg 2 tuleneb, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Nimetatud säte ei välista kohtu kohustust selgitada välja ja osutada raskele juhtimisveale pankroti raugemise määruses. Normi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, peab kohus analüüsima määruses maksejõuetuse põhjuseid. PankrS §-st 29 ei tulene otsest kohustust märkida enne pankroti välja kuulutamist tehtud raugemise määruses raske juhtimisvea olemasolu. Pankrotimenetlus võib raugeda nii enne pankroti väljakuulutamist kui ka pärast seda. Õiguslik

Pankrotiõigus

docx

Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta pole riigivalitsemine ja ühiskonnaelu korraldus mõeldav. Pankrotiavalduse esitamiseks peab võlgnik olema maksejõuetu. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõendama seda, et tal on

Õiguskaitseasutuste süsteem

Rohkem sarnaseid