maastikupunkti see arv täpselt iseloomustab. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühel kõrgusel. Eelnevast tulenevalt võib horisontaalide kohta öelda ka samakõrgusjoon. Horisontaalide kõrguste vahe on ühesugune ja see sõltub kaardi või plaani mõõtkavast. Horisontaalid ei lõiku kunagi. Horisontaalid on konstantse lõikevahega kogu kaardi ulatuses. Horisontaalide lõikevahe Lõikevahe on kahe horisontaali kõrguste vahe. Horisontaalide lõikevahe puhul tuleb arvestada: Plaani või kaardi mõõtkava. Reljeefi iseloomu (tasase reljeefiga aladel on lõikevahe väiksem). Maastiku reljeefi kujutamise nõutavat täpsust ja detailsust (mida kõrgemad täpsuse nõuded, seda väiksem peab olema lõikevahe). Kui horisontaalide lõikevahe ei võimalda tõepäraselt reljeefi kujutada, kasutatakse poolhorisontaale. Poolhorisontaalide lõikevahe on ½ horisontaalide lõikevahest. Horisontaalid joonestatakse plaanile pruuni peene joonega
A 63,994 2 63,910 3 63,450 4 62,870 5 63,540 6 63,704 7 62,720 8 63,910 9 63,750 10 62,990 11 63,660 12 63,650 Järgmiseks arvestan et horisontaalide lõikevahe on 0,25 m ehk et juba määratud kõrgustega punktide vahele jäävad punktid, mis määravad horisontaalide asukohti. Selleks määran esmalt millised horisontaalid võiksid punktide vahele jääda ning seejärel arvutan nende täpsemad asukohad. Punkti 2 ja 3 puhul Leian punktide kõrguste vahe. = 63,91-63,45= 0.46m =4 cm plaanil Punkti 2 ja 3 vahele jäävad horisontaale määravad kõrgused 63,75 ja 63,5. Nimetan need vastavalt ja . Leian punkti 2 ja kõrguste vahe.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti
Vastused. 1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.
1. Joonleppemärgid 2. Pindleppemärgid 3. Mõõtkavatud leppemärgid Teed ja rajad Elektriliinid ja raudteed Piirid ja piirjooned Nimetage näidatud leppemärk Värvid Mõõtkavatud leppemärgid Selgitavad kirjed Reljeefi kujutamine horisontaalidega Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaalid jagunevad: 1. Põhihorisontaal 2. Poolhorisontaal 3. Veerandhorisontaal Ümar ja koonuseline tipp Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul Nõlva alus ja lõikevahe Ühtlane nõlv Nõgus nõlv Kumer nõlv Laineline nõlv Nimetage pinnavormid Kõrguste määramine Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDI Kompassi osad
Neid jooni nimetatakse horisontaalideks, aga ka samakõrgusjoonteks. HORISONTAALIDE LIIGID Horisontaale, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele, nimetatakse põhihorisontaalideks. Need joonestatakse kaardile peente pruunide pidevjoontega. Arvestuse lihtsustamiseks tehakse iga viies joon jämedamalt. Lisavormide (tipud, lohud) kujutamiseks, mis ei väljendu täpselt põhihorisontaalidega, kasutatakse poolhorisontaale ja veerandhorisontaale. 1. Poolhorisontaalid asuvad lõikevahe poole peal ja joonestatakse pikkade kriipsjoontega. 2. Veerandhorisontaalid asuvad lõikevahe veerandis ja joonestatakse lühikese kriipsjoonega. Pool ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend ja abihorisontaalideks. LEPPEMÄRGID Selleks, et eraldada reljeefi kumeraid vorme nõgusatest ja määrata kiiresti kallaku suunda, joonistatakse horisontaalidele ristsuunas nn langekriipsud, mille vaba ots on kalde suunas. Horisontaalidel kasutatakse veel arvnäitajaid ehk
kasutatakse horisontaalidele ristsuunas joonistatud langekriipsusid. Mäe või künka puhul jäävad kaldekriipsud väljapoole horisontaali, aga lohkude puhul sissepoole. Nõlva kallakust iseloomustaad kaardil naaberhorisontaalide vahelised kaugused. Mida järsem on nõlv, seda väiksem on alus ehk naaberhorisontaalide vahe. Horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgusarvud. Numbrid kirjutatakse tõusu suunas ja horisontaali katkestuskohta. Horisontaalide kõrgusarvud peavad olema lõikevahe kordsed. Reljeefi kujutamisel peab kogu plaani ulatuses olema kasutatud üks ja sama horisontaalide lõikevahe, kui mõnes plaani osas on vajadus kujutada reljeefi täpsemini, siis on kasutusel poolhorisontaalid ja ka veerandhorisontaalid. Plaani täishorisontaalid joonestatakse välja pideva peene joonega, poolhorisontaalid on 3 mm pikkuste kriipsjoontega (vahe 1 mm) veerandhorisontaalid on 1,5 mm (vahe 1 mm). Horisontaalide konstrueerimiseks plaanil
vertikaalnurga suuruse ν ja punktidevahelise kauguse d järgi, arvestades instrumendikõrgust i ja viseerimiskõrgust v. Vertikaalnurk mõõdetakse teodoliidiga, kauguse saamiseks võib kasutada niitkaugusmõõturit ning viseerimiskõrguse fikseerimiseks peab kõrgust määratavas punktis olema vertikaalne latt. 20. Punkti kõrguse määramine horisontaalide abil. Maastikupunkti kõrgus kaardil määratakse horisontaalide kõrgusarvude ja lõikevahe järgi. Vaatame, kuidas seda tehakse. 1. Maastikupunkt või objekt asub horisontaalil, millel on kõrgusarv. Sellisel juhul näitab kõrgusarv punkti kõrgust maastikul. 2. Maastikupunkt või objekt asub kõrgusarvuta horisontaalil. Sellisel juhul tuleb leida punktile lähim kõrgusarvuga horisontaal. Teades kaardi lõikevahet, saamegi vastavalt punkti asendile kas lõikevahet liites või lahutades punkti kõrguse maastikul. 3
väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. Mõõtkavas 1:500 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks 0,5 m. Kohtades, kus põhihorisontaalide lõikevahe ei võimalda mikroreljeefi täpselt edastada, võib M 1:500 plaanidel kasutada poolhorisontaale (0,25 ja 0,75 m). 17. Maapinnamudel koostatakse, et oleks lihtsam luua reljeefi kujutavaid horisontaale. 18. Äärekivide puhul mõõdistatakse tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil
Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. M 1:500-le maa-ala plaanil on milline horisontaalide lõikepindade vahe? Mõõtkavades 1:5001:1000 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks (edaspidi lõikevahe) 0,5 m. 17. Millisel juhul koostatakse maapinna mudel? Maapinnamudel või selle genereerimiseks vajalikud andmefailid koostatakse tellija erinõudel. 18. Kuidas mõõdistatakse äärekivide kõrgused? (1) Äärekivide puhul mõõdistatakse ja esitatakse plaanil katete vm tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. (2) Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kuidas kujutatakse plaanil kõlvikud?
Mis on asimuut? Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Mis on magnetiline asimuut? Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut. Mis on horisontaal, selle omadused? Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Mis on horisontaalide lõikevahe? Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt. Mis on kõlvik? Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. Millised leppemärgid on mõõtkavalased ning millised mõõtkavatud?
Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid, elektri- ja sideliinide postid, kilomeetripost, teeviit, üksikud puud, korstnad, tornid jm. Ka osa pindobjekte (hooned, tiigid, õued), mida pole võimalik suuremates mõõtkavades võimalik kujutada õigest, näidatakse väiksemates mõõtkavades koostatud plaanidel punktobjektina. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil. 8. Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. 9. Geodeetiliste võrkude vajalikkus on aluseks topograafilistele jt mõõdistustöödele. GMV rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastikuobjektide tasand. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud RGPV või GTV punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid ning nad kantakse koordinaatide järgi plaanile
Horisontaalide konstrueerimisel kasutatakse täishorisontaale (nt 1,00; 2,00 jne) pideva joonega, poolhorisontaale (0,5; 1,5 jne) 3mm pikkuste kriipsjoontega, vahe 1mm, või ka veerand horisontaale (0,25; 0,75 jne) 1,5mm pikkuste kriipsjoontega. Horisontaalide kõrgus kirjutatakse alati sedasi, et numbrite jalad jääksid languse suunas. Horisontaalide konstrueerimine plaanile Esmalt tuleb valida sobiv horisontaalide lõikevahe, eeldades, et reljeefi punktide plaaniline ja kõrguslik asend on määratud. Seejärel selgitatakse välja maa-ala punktide horisontaalide kõrgused. Selleks on tarvis teada kõige madalama ja kõige kõrgema punkti absoluutkõrgust. Horisontaalide konstrueerimisel võib horisontaalide asukoha leidmiseks kasutada nii analüütilist, graafilist -kui ka silma järgi interpoleerimist. Nendest kõige täpsem on analüütiline interpoleerimine.
arusaadav maastiku horisontaal ja vertikaal liigestatuse iseärasused, peavad olema eristatavad reljeefi tüüpid ja peab olema näidatud nõlvade kalded. Üldistuse astme määrab kaardi eesmärk, mõõtkava ja ka reljeefi iseloom. Suure mõõtkavalistel kaartidel peab olema reljeefi kujutis kooskõlas teise objektide kujutamisega. Kaardi programmis on ettenähtud millises mõõtkavas, millise detailsusega tuleb reljeefi kujutada. Väikese mõõtkavalistel kaartidel suureneb horisontaalide lõikevahe ja reljeefi iseärasuste kujutamiseks kasutatakse poolhorisontaale. Ülevaatekaartidel on vajalik selline horisontaalide üldistamine, mis annaks üldistatud ettekujutuse reljeefi iseloomulikest vormidest, nt künklik, moreen jne. Horisontaalide vahekauguste erinevus mäe vastaskülgedel näitab oru nõlvade või veelahkmete asümmeetriat. Horisontaalide joonis peab selgelt näitama reljeefivorm, nt seljandik, sadulpind, jne. 11. Asulate üldistamine
Horisontaaliks nimetatakse suletud kõverjoont, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel asetsevaid objekte (pilt 6.13). Horisontaalid jagunevad põhihorisontaalideks, poolhorisontaalideks, veerandhorisontaalideks. Pilt 6.13 Horisontaalidel kasutatakse veel kõrgusarve, mis näitavad horisontaali kõrgust merepinnast. Vahet järjestikku asuvate horisontaalide vahel nimetatakse reljeefi lõikevaheks (pilt 6.13). Kahe põhihorisontaali lõikevahe Eesti alal on 5 m. Horisontaalide mustri järgi on võimalik ära tunda maapinna reljeefi (pilt 6.14). Pilt 6.14 171 MAASTIKUPUNKTI KÕRGUSE MÄÄRAMINE KAARDIL. Maastikupunkti kõrgus kaardil määratakse horisontaalide kõrgusarvude ja lõikevahe järgi. Joonisel punkti 1 kõrgus merepinnast on 100m, punkti 2 kõrgus 95m ja punkti kolm kõrgus merepinnast on 92,5m ( pilt 6.15). Pilt 6.15
Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine Plaani jaoks ümardatakse maapinna absoluutkõrgused sentimeetri täpsuseni. Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile. Plaanide mõõtkavad on 1:500, 1:1000, 1:2000. Horisontaalide lõikevahe on kas 0,25; 0,5; 1,0 või 2,0 m. Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid (ruudustiku plaanile kandmine). Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe
suhteline kõrgus või sügavus. Kui me tegime 1. ja 2. geodeesia kodutööd, siis oli meile abrissile pandud ka noolekesed, mis näitasid, kuhu poole maapind langeb, mida küll otseselt valmis kaardile ei märgita aga hea teadmiseks siiski. Illustratsiooniks leidsin hea pildi: Eellugu: Elas kord üks roosa vöötorav ja tema mõtles, et paneks kirja ka horisontaalide omadused: (ei leidnud paremaid omadusi :( ) wtf Kahe horisontaali vahe - lõikevahe, alati üks ja sama. Põhihorisontaalide kõrgused jagunevad alati valitud lõikevahega. Horisontaali kõrgus kirjutatakse alati nii, et numbrite jalad oleksid languse suunas. Nõlva aluseks nim. horisontaalidevahelist kaugust plaanil. 46. Nivelleerimise liigid 1) Geomeetriline nivelleerimine Geomeetrilisel niveleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalselt püstitatud lattide abil. Viseerimiskiire horisontaalsus tagatakse
abil. Mäe mudel on läbi lõigatud kol- tatakse peene pruuni pidevjoonega me paralleelse horisontaalpinnaga 0, ning lugemise hõlbustamiseks märgi- 1 ja 2 nii, et pind 0 ühtib nullnivooga. takse iga viies horisontaal jämedama Kõik pinnad asuvad üksteisest võrd- joonega. Tippude, lohkude, sadulate sel kaugusel, mida nimetatakse reljeefi jm pinnavormide kujutamiseks, mis ei lõikevaheks. Joonisel esitatud mudelil väljendu täpselt põhihorisontaalidega, on lõikevahe 1 m. Igal pinnal on seega kasutatakse täiend- ehk poolhorison- teatud kõrgus nullnivoost: H1 = 0 m, taale. Täiendhorisontaalid joonista- H2 = 1 m, H3 = 2 m. takse kriipsjoontega. Mudeli pinna ja lõikepindade lõiku- Kumerate pinnavormide (mäe, seljan- mispunktid moodustavad suletud diku) eraldamiseks nõgusatest (häilist, kõverjooned, mis ühendavad ühel nõost, orust) ning kallaku suuna kii-
annaabi.ee 
