Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk Tartu 1919) · "Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918) · "Talihari" (Tartu 1920) · "Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920) · "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950)
NOVELLET Eriti lühike novell MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. BALLAAD Tundeküllane enamasti draagilise,müstilise süzee ja sünge häälestusega, jutustav luuletus POEEMon pikk jutustav värssteos. Ka muusikas kangelaspoeem, proosapoeem. Sümfooniline poeem. VÄRSSROMAANVärsi vormis teos. EEPIKA TUNNUSED SÜzEE kirjandusteose sündmustik , mis jälgib tavaliselt aja sündmuste kulgu. TEGELASEDTeose idee kandja PEATEGELANETeose põhiidee kandja KÕRVALTEGELASEDTegelane kes esineb ainult episooditi
Petrarca - Itaalia sonett Petrarca diplomaat Pariisis ja Roomas tunnustati loorberipärjaga poeem ,,Africa" (08.04.1341) proosa ,,Kuulsatest meestest" ühendas antiigi ja kristluse Südamedaamiks Laura ,,Laulude raamat" 365 luuleteost/laulu 317 sonetti Itaalia sonett 4+4+3+3 abba/abba/cde/cde abab/abab/cde/cde I osa ,,Laulud madonna Laura eluajal" II osa ,, Laulud pärast madonna Laura surma" Laura loorber (maine kuulsus)/ õrn puudutus 4. Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli
Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos,idüll,tragöödia,komöödia,ood) nimetused pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Eepos Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast [epopoiia], mis tähistas üldiselt heksameetris kujutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18.sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose ''Illias'') Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit
andiski Vergiliusele tõuke loobuda retoorikast. Ideeliste suundade jätk · Mõjuavaldus oli tõepoolest suur, sest Vergilius oleks valmis olnud ka luulest loobuma, et ,,vabastada elu kõigist teda koormavaist muredest". · Epikuurliku õpetuse järgimine jättis Vergiliuse edaspidisele loominugle sügava jälje. Bucolica · Vergiliuse esimeseks tähtsamaks teoseks tuleks pidada tema umbes aastatel 42 39 eKr. sündinud luuleteost Bucolica (,,Karjaselaulud"). · Bucolica tähtsus maailmakirjandusele seisneb selles, et Vergilius lõi sellega n.ö. uut tüüpi lüürika, eriti vormilises mõttes. · Vana-rooma poeesia pikad ning keerukad perioodid said asendatud lühikeste ja selgelt liigendatud lausetega. · Tänu Bucolica'le saavutas Vergilius suurema tunnustatuse . Bucolica Georgica · Tänu Bucolica'le sai Vergilius Maecenase ja Octavianuse soosingu osaliseks.
sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3. Kes olid Olümpose jumalad? Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Hestia, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes, Artemis, Hephaistos. 4. Mis on eepos? Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. 5. Kirjelda vanakreeka eeposeid. Homerose eeposed- Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõdakäsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-
panter valelikkust, reetlikkust, lihahimu; emahunt kasuahnust ja enesearmastust. · sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus · sümbolarvud: 3, 9, 10, 100 Teiseks rändmotiiviks on ka veel pikk teekond läbi erinevate etappide põrgus, puhastustules ja paradiisis. ,,Jumalik komöödia" kujutab endast keskaja Euroopa kirjanduse üht kõige ambitsioonikamat luuleteost, mis pani aluse itaalia kirjandusele ja kirjakeelele. Kolmeosalise poeemi vorm peegeldab jumaliku maailma täiuslikkust. Dante peamine sõnum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole.
Giorgos Seferis, Odysseus Elytis, Nikos Kazantzakis 6. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines ja mis olid selle peamised tunnusjooned ja taotlused? Imazism, vooluna vältas 1912-1917; peamised taotlused olid: esitada kirjeldava asja otsene käsitlus, mitte kasutada ainsatki sõna, mis ei aita kaasa asja kujutamisele, luua muusikaliste rütmide ja fraaside kuju. 7. Nimetage T. S. Elioti kaks luuleteost ja kaks näidendit. Luuletused ,,Ahermaa" ja ,,Tuhkapäev", näidendid ,,Kokteiliõhtu" ja ,,Mõrv katedraalis" 8. Kus toimub enamiku Isaac Bashevis Singeri romaanide tegevus? Ida-Euroopa juudikogukonnas 9. Milliste riikide kirjandusega seostub eelkõige mõiste neorealism? Tooge näiteks kaks autorit. Itaalia (Alberto Moravia, Elsa Morante) 10. Mitmest osast koosneb Marcel Prousti peateos, mis on selle pealkiri ja mis
vähemalt üks luuletaja). Giorgos Seferis (luuletaja), Odysseas Elytis (luuletaja), Nikos Kazantzakis (romaanikirjanik), Konstantinos Kavafis (luuletaja) 7. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines? Imažism, omaette vooluna vaadeldakse tavaliselt aastate 1912–1917 piirides (ent imažismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel). Põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile. 8. Nimetage T. S. Elioti kaks luuleteost ja kaks näidendit. Imažismi ja „uuskriitikaga” oli tihedasti seotud USA päritolu inglise kirjaniku Thomas Stearns Elioti looming; poeem „Tühermaa”, luuletsükkel „Tuhkapäev”, luulekogu „Prufrock ja teisi vaatlusi”, näidendid „Kalju”, „Mõrv katedraalis”, „Perekondlik kokkutulek”, „Kokteiliõhtu”. 9. Kus toimub enamiku Isaac Bashevis Singeri romaanide tegevus?
Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 4 3. Eepose mõiste ja olulised autorid, teosed Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18. sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose "Illias"). Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit
Teosed Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk Tartu 1919) · "Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918) · "Talihari" (Tartu 1920) · "Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920) · "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950) Muud teosed · "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) · "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) · "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) 6
Enno panust eesti luulesse. Enno luulele on isiskupärased rahvaluule eeskujule vihjavad sagedased kordused ja varieerimised, mida aga kritiseeris Gustav Suits: ,,Tüütavaks läheb neid kordamisi pärastikku ikka ja ikka lugeda...". Kuid üleminek riimilt vabariimile ja omaaegne reegliterikkumine kujunes tähtsaks pöördeks kogu eesti luules. Enno luules nähti kindlat arengut. Enno ballaadiloomingu tipuks peetaksegi kolme folkloorse põhjaga luuleteost ,,Võiks otsast alata...", ,,Kolm eite", ,,Vaenelaps jaaniööl". Paljudele Enno tekstidele on M. Härma, M. Saar jt. loonud palju koorilaule. Enno ei leidnud omapärasele luulele mõistjaid - luuletaja oli oma ajast ees. Ernst Enno on mõjutanud eesti luulet, tuues lüürikasse teemasid, mis käsitlevad olemist ning filosoofiat. Ta süvendas luule sümboolikat ning rikastas luule kõlavahendeid. Enno oli üks esimesi eesti luuletajaid, kes hakkas järjekindlalt kasutama vabavärssi.
tenoris varem loodud muusika (gregooriuse laul) Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. Autobiograafiline värssromaan kirjades ,,Tõsilugu" 14. saj. prantsuse kirjanduse tähtteos Poeet ja helilooja; oli samas vaimulik Reimsis; tema looming on säilinud suuremas osas, kuna Machaut' koondas need 6 käsikirja. Allegooria: Loodus annab Guillaume de Machaut'le (poeedile, paremal) oma lapsed Tunded, Retoorika ja Muusika, et aidata tal uut luuleteost luua. Illustratsioon Machaut' käsikirjale. Machau'lt on säilinud muuhulgas 23 motetti, nt. Dame, je sui cilz / Fins cuers doulz Daam, ma olen nende hulgas / Sulnid südamed Messe de Nostre Dame esimene terviklik missa lääne muusika ajaloos ~1360 Ta on üüpiline 14. saj. helilooja selle poolest, et ilmalik muusika domineerib vaimuliku üle, hoolimata sellest, et ta tegutseb vaimulikuna. 14. sajandi itaalia muusika trecento Linnriigid, kaubandus idamaadega, pangandus
,,Soome mütoloogia" rootsi keelest saksa keelde tõlkijat. Alles 100 aastat pärast kirjaniku surma jõudis trükki tema loomingu tähtsaim teos ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" (1922). Väga pikaks ajaks jäi tundmatuks ka Kristjan Jaagu välimus, tema isik. 1913. Aastal leiti seni ainukeseks jäänud portree noorest andekast luuletajast ja isemõtlejast, kelle sünnilinn oli Riia ja kelle elu tipphetked kuuluvad tudengipõlve Tartus. Kristjan Jaak Petersonil on säilinud 25 luuleteost, sealhulgas 9 oodi ja 6 pastoraali. Kr. J. Petersoni oodid ei ole pühendatud konkreetsetele isikutele, vaid filosoofilistele probleemidele. Neis laulab ta loodusjõudude vägevusest. Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht
luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. (5) paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne (6) eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost. (7) värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga. Ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt. (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") (8) poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. (9) ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee.
(4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. (5) paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne (6) eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost. (7) värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga. Ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt. (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") (8) poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. (9) ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee.
Epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust Paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne Eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes, nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähistas heksameetris kirjutatud luuleteost Värssromaan - värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga, ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt (Puskin - ,,Jevgeni Onegin") Poeem ( poem) - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus, oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus, selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem Ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee
Aastatel 1905-1909 käib Oehlenschläger pikemal välismaareisil, mille jooksul hakkab ta eemalduma saksa romantikuist ja kalduma järjest otsustavamalt oma kodumaa saaga ainesse, seega rahvuslikule kunstile. Hilisemad tööd annavad tunnistust kirjaniku jõudsast arengust taanluse suunas. Esmalt valmisid tal kaks värsskurbmängu norra-islandi saaga-aineil: ,,Haakon Jarl Rikas" ja ,,Baldur Hea". Luuleteose ,,Thori reis Jotunheimi" kirjutas Oehlenschläger nibelungi- värssides. Need kolm luuleteost ilmusid tal koos 1807. aasta sügisel nime all ,,Põhjamaa luuletised". ,,Haakon Jarl Rikas" jõudis 1808 aastal Kopenhaagenis lavale ja sai esimeseks kaalukaks taani rahvustragöödiaks Holbergi komöödiate kõrval. Pariisis Suhms'i Taani ajaloo lugemisel tekkinud ideest võrsus tal tragöödia ,,Palnatoke". See teos tähendas tagasipöördumist üldskandinaavia ajaloolis-mütoloogiliselt ainelt kitsamalt ainult oma maa ajaloolisele ainesele
Wordsworth sündis 1770. Jäi varakult orvuks. Õppis Cambridge'i ja siis läks Euroopasse rändama. Revolutsiooni kära ja möll mõjus talle ni iet temast sai veendunud konservatiiv, mistõttu on tema biograafia vastuolus teiste romantikutega. Nii ei jäänud ta loomu poolest romantikuks, kuigi ta teisi romantikuid mõistis. Viimasel elujärgul kirjutas ta sonette (20ndad, 30ndad), töötas läbi oma varajasemaid teoseid ja kirjutas üht luuleteost mis hiljem postuumselt ilmus. See oli ka tema enda autobiograafia mis kandis nimetust ,,Prelüüd". 1795. aastal taandus ta järvede piirkonda, algul koos oma õe Dorothyga. Propageeris lihtsat ja mõõdukat eluviisi. Vähehaaval muutub ta jäigaks ja tõsiseks konservatiiviks. Hakkab tegelema ka kirjandusega. Otsustavaks saab kohtumine Colebridge'iga. Kuna huvi kirjutamise vastu oli olemas, tekkis huvi anda koos välja üks teos ja nii sündiski ,,Lüürilised Ballaadid
jõesuudmeid. Termin "delta" on pärit Herodotoselt, kes märkas Niiluse delta sarnanemisest kreeka tähele Δ. Eepos – see tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast εποποιΐα (epopoiia, epos –kõne, poiein –teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1) suulised eeposed; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed; 3) kunsteeposed. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne.
annaabi.ee 
