Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati V...
Schütz tõi Põhja-Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendas seda aga saksa kõnemeloodika alusel edasi. Vaimulik kantaat Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Jäljendati ilmalikku soolokantaati. Tsüklis vahelduvad sooloaaria, retsitatiiv, koor; tihti ka instrumentaalsed sissejuhatsed ja vahemängud. Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kasutati ka luuletatud tekste. Heliloojad: KUHNAU ( +1722, Bach'i eelkäija Leipzigi kantoriametis), BYXTEHUDE ( +1707, kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidele), PURCELL (32 kantaati oreliga, 20 orkestriga). Kõrgpunktiks sai J. S. BACH'i looming. ILMALIK VOKAALMUUSIKA BAROKI AJAL Ilmalik kantaat (kammerkantaat). Ooperi monoodiline stiil inspireeris ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Cantada (=teos laulmiseks)
"Symphonia sacrae'' ( I 1629, II 1647, III 1650) "Kleine geistliche Konzerte" ( I 1636, II 1639) Pani aluse saksa oratooriumile, mis oli vaimulik Shützi seotakse ooperi toomisega Saksamaale "Daphne'' Elu lõpul muutub stiililt väga konservatiivseks "Geistliche Chormusik" 1648 Uus zanr- passioon Oratooriumi eriliik, mis käsitleb Kristuse kannatuslugu 17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck. Hambrugis avati 1678 Saksa esimene ooperiteater, kuid veel siiski eelistati itaalia ooperit Reinhar Keiser (1674-1739) Aastast 1641 maailma vanim
lõbusõitu tegi, ilmus kuninga laeva kõrvale teine laev muusikutega, kes esitasid Händeli juhtimisel pidulikku orkestrimuusikat. Kuningas olevat seepeale andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust. Händeli üks kaalukamaid orkestriteoseid, süit ,,Veemuusika", sündis teadaolevalt siiski ühe teise, 1717. a toimunud uhke laevasõidu puhul ning lugu solvunud kuningast ja lepitust otsivast kapellmeistrist on juurde luuletatud. London I ooperid 1719. aastal rajas Itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri Londonisse kutsuti Euroopa parimad lauljad ja Händelist sai teatri muusikaline juht. 1733 algas Händeli elu raskeim aeg ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega. 1737 tabas Händelit kolmas pankrot, kuid finantskrahhi elasid läbi ka tema konkurendid.
ruumide geomeetriad. Neljas ajajärk hõlmab tänapäevase matemaatika, millele on eriti iseloomulik laialdane arvutite kasutamine (arvutusmatemaatika). Selles järgus on tekkinud mitu uut matemaatikaharu, näiteks matemaatiline loogika ja nüüdisaegne algebra . Kuulsaimad vana-aja matemaatikud Pythagoras (u 580-500 e.m.a) Tema kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud. Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu)
Luulekogu on jagatud neljaks suuremaks peatükiks “Ja see oligi kõik,” “Väike perekonnalugu,” “Õhukivi” ja “Eluhelbed.” Kogu tema luulekogu on tugevalt seotud loodusega, kõige enam esimene osa. Väikeses perekonnaloos on ta teinud luuletuse emast, isast, külalistest ja tuulelastest. Üleüldiselt on tajutav pigem negatiivsus ja minu arust kõige enam “Õhukivis,” kus on väga palju nukrameelseid epiteete ja seda ka põhjusega, et seal on luuletatud sõjast. “Eluhelbed” arutleb läbi elu kulgevate teemade üle, näiteks rõõm, haigused ja murde ning mis on üldsegi elu. 2. Välimus ja kujundus: Luulekogu on jaotatud neljaks osaks ning igat osa alustab illustreeriv pilt, mis on ka kogu illustratsioonid. Iga pilt kujutab peatüki sõna, näiteks “Õhukivi” puhul on must- valge joonistus pilvede vahel olevast suurest kivist, “Ja see oligi kõik” puhul on pildil
lepituskatse: kui kuningas koos õukonnaga Thamesil lõbusõitu tegi, ilmus kuninga laeva kõrvale teine laev muusikutega, kes esitasid Händeli juhtimisel pidulikku orkestrimuusikat. Kuningas olevat seepeale andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust. Händeli üks kaalukamaid orkestriteoseid süit ,,Veemuusika" sündis siiski vist ühe teise, 1717a toimunud uhke laevasõidu puhul ning lugu solvunud kuningast ja lepitust otsivast kapellmeistrist on juurde luuletatud. 1719 rajas itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri. Londonisse kutsuti Euroopa parimad lauljad ja Händelist sai teatri muusikaline juht. Teater tegutses erakapitali toel ning pidas vastu kuni 1728. aastani, mil läks pankrotti. Sama aasta alguses tuli Londonis lavale ,,Kerjuseooper", tõsisele itaalia ooperile teravalt vastanduv lõbus teatritükk. Ooperiakadeemiat püüti taastada, 1729 avati teater uuesti, kuid kasina eduga
Sest tragöödiast ei tule otsida mitte igasugust naudingut, vaid temale omast. Luuletaja peab pakkuma jäljenduse abil naudingut, mis tuleneb kaastundest ja hirmust. Seepärast on ilmne, et seda tuleb luua sündmustes. * Kõige parem on äratundmine, mis tuleb sündmustest endist, vapustades oma loomulikkusega. Nagu näiteks Sophoklese Oidipuses ja Iphigineias. Üksnes sellised äratundmised saavad läbi ilma luuletatud tunnuste ja kaelaeheteta, teisel kohal on äratundmised järelduse abil. Sündmustes ei tohi olla midagi mõeldamatut. Või kui, siis peab see olema väljaspool tragöödiat. Nagu see, mis Sophoklese Oidipuses. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (17701831) Vorlesungen über die Ästhetik. I Kreeka kangelaste ajal ei jaotatud süüd osadeks ega lükatud seda endalt ära;
Esimene helilooja, kes kirjutas eestikeelseid mitmehäälseid ilmalikke koorilaule, oli Anseküla pastor Martin Körber ( 1817 1893 ). Ta oli ühtlasi ka saksa ja eesti leeles kirjutav kirjanik ning luuletaja. Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist " Laulud Sõrvemaalt " I II ( 1864 1867 ) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa koorilaul seda seost näeme nii lihtsas viisis ja harmoonias, kui ka tema luuletatud tekstidest. Körberi parimad laulud on tänapäevalgi laialt tuntud: " Vikne kena kohakene ", " Kiigu, liigu, laevukene " Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". 3. XX sajandi muusikat pole võimalik iseloomustada üheselt. On kasutatud sageli pluralismi mõistet: käibel on ühteaegu palju stiile ja tehnikaid
tulenevaid halvakõlalisi intervalle - nüanss mis tänapäeval klaverimängus kaotsi läheb. Retoorilised on ka ootamatud generaalpausid ning sagedasest pausidest hakitud meloodiajoon. Sellest lähtub ka laulu- ja illivirtooside koloratuurikunst. Süsteem mis hõlmab üle saja erineva muusikalse retoosilise figuuri, puudutab 17.sajandil rohkem vokaalmuusikat. 1.5 Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel: 17.saj teisel poolel hakati lisama kannatusaja koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid. Nimelt hakati peale kolmekümneaastase sõja lõppu uuesti taastama kirikukoore, kes siis vajasid repertuaari. Saksamaaa peamiseks muusikakeskuseks sai Hamburg ja Lübeck. Põhjamere ühe tähtsama sadamana oli Hamburg Põhja-Saksamaa linnadest Euroopale kõige avatum ja sinna jõudsid 4 mõjutused, eriti Itaaliast, kõige kiiremini
19. sajandil sündis ka eestikeelne helilooming. Esimene helilooja, kes kirjutas eestikeelseid mitmehäälseid ilmalikke koorilaule, oli Anseküla pastor Martin Körber(1817-1893). Ta oli ühtlasi ka saksa ja eesti keeles kirjutav kirjanik ning luuletaja. Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist "Laulud Sõrvemaalt" I-II (1864-1867) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa koorilaul - seda seost näeme nii lihtsas viisis ja harmoonias, kui ka tema luuletatud tekstides. Körberi parimad laulud on tänapäevalgi laialt tuntud: "Vaikne kena kohakene", "Kiigu, liigu, laevukene", "Mu isamaa, armas", "Kus on mu kallis isamaa?" jt. Tema eestvedamisel toimus 1863. aastal ka Sõrve ilmalik laulupäev, esimene omalaadne Eestis. 8
Pythagorase kuulumist tõusvasse kaupmeeste klassi ja võiks selleläbi seletada ka tema huvi matemaatika vastu. Teooria on küll huvitav, kuid vähemalt huvi matemaatika vastu tekkis Pythagorasel tõenäoliselt läbi muusika. Pythagorase isikuga on seotud palju legende. Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloni endaga. Pooljumalastaatus on ka ilmselt põhjuseks, miks Pythagorase isiku kohta nii palju kokku luuletatud on. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud. Huvi tekkimine arvude ja matemaatika vastu on samuti seotud legendiga. Kord olevat Pythagoras sepikojast möödunud ja kuulatama jäänud. Ta kuulis kaunist helide kooskõla, mille tekitasid erineva raskusega sepahaamrite löögid. Raskust, millega vasar alasile langeb saab aga mõõta ja selleläbi arvudes väljendada
eestlaste kõrgemat kultuurilist arengutaset enne ristiusustamist. Faehlmann ühe käega laenas Soomest, aga teise käega püüdis seda varjata ning eesti mütoloogiat soome omast eraldada. Samamoodi haakis ta germaanlaste ja skandinaavlaste Thorist lahti vanade eestlaste Taara. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine sündis laenatud ja luuletatud materjalist ning saksa keeles. Eesti rahvas kuulis „oma” laulujumalast esimest korda ajalehest: 1858. aastal kirjutas Vanemuisest jt. ebajumalatest Tallorahwa Postimees (nr. 37) ja 1866. aastal avaldas Perno Postimees (nr.3, 24, 25) ümberjutustuse Faehlmanni müütidest.Vanemuise nimi kõlas ka „Kalevipojas”, kuid isegi selle nn. rahvaväljaande (1862) levik jäi tagasihoidlikuks. Suurem mõju oli koorilaulul, eriti Vanemuise lauluseltsil, mis asutati 1865
loost. 1853 otsustab Kreutzwald värssidesse ümber kirjutada. 1857–1861 valmib eepos. „Kalevipoeg“ ei ole Kreutzwaldi meelest eepos, vaid ennemuistne jutt 20 laulus. Eepose euroopalik traditsioon on „Kalevipojas“ siiski. Kuna see on kunsteepos, on tähtsad autori valikud ja vabam ümberkäimine materjaliga (individuaalne autor vaade). „Kalevipoja“ süžeed tegelikult rahvaluules, suulises kirjanduses pole. See on eri allikatest ja tükkidest kokku luuletatud lugu. Selles on küll palju faabula osiseid, mis toetuvad rahvaluulele – tekke- ja seletusmuistendid, muinasjutud ja rahvalaulud. Rahvalaulude osa on eeposes üsna väike. Eesti rahvalaulutraditsioonis Kalevipoja tegelaskuju ei esine. Rahvalaulu süžeed on kirjutatud teistel teemadel. „Kalevipojal“ on 2 algust: „Soovituseks“ ja „Sissejuhatuseks“. Eepose I lause on „Laena mulle kannelt, Vanemuine“, mis
mõeldamatut, või kui, siis peab see olema väljaspool targöödiat. Et tragöödia on meist paremate inimeste jäljendamine, tuleb meil matkida häid portreemaalijaid, sest nemad, andes edasi isikupärast välimust ja tehes jäljendatavaid sarnasteks, maalivad samal ajal neid ilusamatena. 16. Äratundmise liigid: 1. äratundmine tunnuste kaudu. Neist ühed on sünnipärased, teised aga saadud N: armid ihus, väljaspool kaelaehted. 2. äratundmised, mis on luuletaja poolt luuletatud ja seetõttu kunstipärased. 3. äratundmine mälestuse tõttu, kui keegi näeb midagi ja meeltega tunneb. 4. äratundmine järelduse abil. On olemas ka kokkuseatud äratundmine äratundmine valejärelduse kaudu vaataja poolt. 17. Lugusid üles ehitades ja sõnades teostades tuleb neid niivõrd kui võimalik silme ees hoida, sests el viisil, nähes neid kõige kujukamalt just nagu sündmuste endi juures olles, võib
millede (Eesti kodustes asjades väa puudulisi) teateid oma vaba hä aksarvamist mö oda tarvitasin,» mägib Bornhöe. «Südmustik ise on ju sakste tõmatud pä ajoontes täesti ajaloolik. Laiemas, nimelt Eesti mõtes on seda ka pä akangelased Jaanus («Tasuja») ja Villu, kui meeles peame, et nii suurt ja üeüdist priiusesõa (Saksa mõtes «matside mäsu»), nagu see 1343 terves Eestis lahti pä asis, ilma suurte teole kulutajateta, tõliste rahvakangelasteta mõelda ei võ... Luuletatud on nad ses mõtes, et neil ajalooline ristität, ajalooliselt kinnitatud nimi ja pass puuduvad.» Ütlasi täendab kirjanik täe õgusega: «Sarnane passita, aga rahvale siisgi üiarmas ajaloo-kangelane on ju nät. ka Wilhelm Teil, kellest temaaegsed kirjad midagi ei tea.» Ka ajalooliste jutustuste juures mä arab nende mõu lugejale eriti see, kuivõd kirjanikul on õnestunud suure üdistava jõga kujude loomine --nii rahva- 452
annaabi.ee 
