EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse m...
Kogu päev tuli ainult venekeeles rääkida. Harjusin, ilmselt. : Teil on hea. Ma isegi ei teadnud, et sa nii hästi oskad venekeelt. Aga kuidas teie koolis vene keele päev läks? Olid kõik tunnid venekeeles? : Meie kõikides klassides olid vaid üksikud venekeele tunnid. Aga siis kontsert! : Milline kontsert? : Kolmanda klassi õpilased, näiteks, näitlesid vene rahva muinasjuttu - ,,Tare-tareke", üsna naljakalt; kuues klass laulis vene laule, keegi luges luuletust vene luuletajatelt, aga meie üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi. : Aga oli raske valmistada? : Muidugi, raske oli, kuid meeldis. : Sa rääkisid, et meie koolis käisid külalised. Kust? : Meile saabuvad lapsed Pihkvast. Mõned neist õpivad Eestikeelt. Nad räägivad vähe, rõõmuga laulavad eesti laule.
● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb peamiselt eesti luuletajatelt ● Tema looming on kõlanud ka üldlaulupidudel Auhinnad ● ENSV rahvakunstnik (1989) ● ELKNÜ kirjandus-ja kunstipreemia(1968) ● Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982,1984) ● Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitel(1993) ● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003)
1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta nõuab Sandrilt romaani ilmumist ja käsutab pidevalt nii teda, kui ka Laurat. Sellepärast on ta ka autori silmis negatiivselt kirjutatud. Kõige pooldavam on autor Piibelehe suhtes, kes on loomult küll tagasihoidlik ja lihtsameelne, kuid kavaldas nii Sanderi kui ka Vestmanni üle. Oma nutikuse
Viisiku ainuke lindistatud lugu oli ,,Rukkilõikus". Peale loo tegemist lõpetas Põldroo koostöö Rujaga, sest ta asendati Jaanus Nõgistoga. See vahetus lõi klassikalise Ruja, mis kestis umbes kaks aastat. Järgmised lood, mis lindistati olid ,,Õhtunägemus" ja ,,Auruvedur". Eelnev muusika oli kirjutatud Rannapi poolt, kuid Urmas Alender oli inimene kes need sõnad ellu tõi. Laulusõnad olid tihtipeale võetud tuntutelt luuletajatelt. Enamasti Juhan Viidingu teoseid kasutati. 1975.aastal asendati ansamblis Rannap Margus Kappeliga. Peale Rannapi lahkumist võtsid laulukirjutamise enda peale kitarrist Nõgisto ja uus liige Kappel ning nad tegid seda väga edukalt. Juba 1976. aastal lindistati lood ,,Üle müüri", "Läänemere lained "ja 8 "Mis saab sellest loomevarjust". 1978. aastal lindistati lood ,,Põhi, lõuna, ida, lääs" ja
,,Õhtunägemus" ja ,,Auruvedur". Nendes palades kuuleb Andrus Vahu agressiivseid trumme, loomingulist bassipartiid Tiit Haagma poolt, klassikalisi kitarrikäike Jaanus Nõgistelt, imekiiret nõiduslikku klaverimängu Rein Rannapilt ja muidugi kõige tähtsaimat, Urmas Alendri emotsioonirikast vokaali. Kuigi suurem osa varasemast muusikast kirjutas Rein Rannap, oli hoopis Urmas Alendri hääl, mis täitis lood elujõuga. Laulude sõnad võeti tihti kuulsatelt luuletajatelt, näiteks Juhan Viidingult. Kuigi ansamblil läks hästi, oli Rein Rannap rahulolematu. Grupp esines väga tihti ning salvestas paar uut lugu ning isegi pakkus materjali animatsiooni filmile. 1.2 Teine periood (1976-1979) PROGE-RUJA 1975. aastal võttiski aset muutus. Rannap lahkus ansamblis ning tema koha võttis üle noor pianist Margus Kappel. Rannapi lahkumisega jäi ansambel samuti ilma laulude kirjutajast, selle ülesande
Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed: Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Manuel de Falla Hispaanias, Delius ja Scott
Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed: Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Manuel de Falla Hispaanias, Delius ja Scott
Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi. Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid . Lavaline oratoorium "Püha Sebastiani kannatused" , "6 antiikset epigraafi", "Valge ja must" 2 klaverile, 3 sonaati. Ta Oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast: Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist, kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähtsuse. 20. saj algul on kõik heliloojad temast mõjutatud (Eestis osaliselt varajane Heino Eller ja Mart Saar). Hilisromantism 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks.
tuntumad tööd on ,,Bucolica" (heksameetris karjaseluule Arkaadiast), poeem ,,Georgica" (ülistas loodust ja põlluharija rasket tööd) ning ,,Aeneis" (koosneb 12 laulust, kujutab Troojast põgeneva Aenease rännakut Itaaliasse ja võitlust Itaalia hõimude allutamiseks, esimene rahvuseepos). Kristlased pidasid Vergiliust oma mõttekaaslaseks, seetõttu oli tal keskajal suurima luuletaja maine 70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Horatiuse (65 - 8 eKr) põhimõtted olid elus ,,kuldne kesktee" (isikliku õnne taotlemine rahulikus, vaimselt rikkas ja ilma auahnete püüdlusteta elus) ja ,,carpe diem" (ei pea mõelda tulevikule, vaid peaks nautima päeva). Loomingus pidas ta oluliseks, et luuleteos olema lihtne, terviklik ja harmooniline; luuletaja valigu endale teema vastavalt oma võimetele ja maitsele
Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast saatusest aetuna lahkus ja muiste Lavinia rannal maabus Itaalias. Maid pidi, merd pidi vintsutas kaua taevaste võim teda (sest pidas vimma ju raevukas Juno), võitlusevaevagi suurt nägi, enne kui lõi oma linna ning pani paika penaadid sel maal, kust tõusnud latiinid, niisama taatide Alba ja kõrguva Roomagi müürid. 44. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Noorpõlves kuulus Horatiuse sümpaatia vabariiklastele ning ta osales 42. a Philippi lahingus. * värsskirjad tuntuim neist ,,Läkitud Pisodele" e ,,Luulekunst" ( ,,Ars Poetica" ) *Carmen saeculare ( kultushümn pidustuste jaoks ) *"Carmina" ( ,,Oodid" ) kasutas väga erinevaid stroofe. Raske autor tõlkijatele. Teemad: armastus. (rahulik, mõõdukas), sõprus oli olulisem
Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast saatusest aetuna lahkus ja muiste Lavinia rannal maabus Itaalias. Maid pidi, merd pidi vintsutas kaua taevaste võim teda (sest pidas vimma ju raevukas Juno), võitlusevaevagi suurt nägi, enne kui lõi oma linna ning pani paika penaadid sel maal, kust tõusnud latiinid, niisama taatide Alba ja kõrguva Roomagi müürid. Vergilius ,,Aeneis" 44. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistelt varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? * Eluideaal ,,kuldne kesktee" isikliku õnne taotlemine rahulikus, vaimselt rikkas ja ilma auahnete püüdlusteta elus. * Loobumine usust nagu mõjutaksid jumalad inimeste elu * Ei tuleks mõelda tulevikule, vaid peaks nautima päeva ,,carpe diem" * Õpetab surmale targasti rahulolevalt vastu minema. Surm on paratamatus, mis on
· ,,Georgica" Peateemad ,,Georgica's": põlluharimine, viljapuu- (eriti õlipuu-) ja viinamarjakasvatus, loomapidamine ja mesindus. · ,,Aeneis" Vergilius töötas eepose ,,Aeneis" kallal 11 aastat, teos jäi lõpetamata. Eepose sisuks on Troojast pääsenud valitsejasoo kõrvalharust printsi Aenease (kr Aineias) teekond Latiumi ja võitlused seal, et rajada oma rahvale uus kodu. 70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? · Horatius oli üle hulga aja esimene ning oma ajastu ainus teadaolev Lõuna-Itaaliast pärit rooma kirjanik. Horatiuse kirjanduslik pärand on suur, kreeka lüürikal oli suur mõju tema loomingule. · Horatiuse loomingu hulka kuuluvad kreeka poeedi Archilochose eeskujust lähtuvad jambilised luuletused e
käigus alus rajatakse. · See eepos toetub nii ,,Odüsseiale" kui ka ,,Iliasele". Tuleviku sündmuste ettekuulutamine. Aeneis koos oma teise naise Laviniaga rajas roomlaste soo. Hilisem vastuvõtt- Vergiliuse teosed said kooliklassikaks. Kristlased pidasid Vergiliust oma mõttekaaslaseks, seetõttu oli tal keskajal suurima luuletaja maine. 70. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Vabariigi pooldaja, pooldas Cassiust ja Brutust. Püüdis hoida vaimset iseseisvust ja eraelulust puutumatust. Kirjanduslik pärand suur. Jambilised luuletused ehk epoodid. Kirjutas ka satiire, mis polnud küll teravad, ent filosooilised. Kirjutas ka värsskirju, mis mõeldud eraldi kirjandusteostena. ,,Ars Poetica" ,,Luulekunst" - värsskiri, hilisemal ajal suureks eeskujuks luuletajatele
Sai võimude usaldusalusena biide e hõimujuhtide koosoleku üheks juhiks43. Koosolekul häbistas Abai omakasupüüdlikke vallavanemaid. Abai ja venelased, vene keel.. Abaid ümbritsevad noored luuletajad. Andekam neist on Darmen. Luuletajate hulgas on ka Abai pojad Akõlbai ja Magass. Abai õpetas noori luuletajaid, et inspiratsiooni ei tule otsida vaid õnnest ja rõõmust, vaid ka kibedast saatusest. Luuletaja peab väljendama elutõde ning seda peab õppima vene luuletajatelt. Samas ei tohi luuletaja pidada luulet tähtsamaks kui elu44. Teose lõpus loeb Darmen Abai jurtas ette oma uue, Nekrassovist inspireeritud poeemi. Abai mõistab, et tema õpetus on hakanud vilja kandma. Palju head kuulis Abai venelaste kohta ka oma pojalt Akõlbailt, kes õppis Peterbusris, ja asumiselt põgenenud kasahh Bazaralõlt. Abai tee II (1956, e k 1960)
annaabi.ee 
