TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Martin Luther Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 Helen Kant Martin Luther SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused .................................... lk 3 Martin Lutheri elu ......................................................................lk 4 Lutheri panus haridusse..............................................................lk4-5 Lisad......................................................................................lk 5-6 Kokkuvõte...............................................................................lk 6 Kasutatud materjal ...................................................................lk 7 ...
tapmine ja abiellumine emaga. Samas loob Sophokles inimesi nagu nad on. Oidipuse eesmärk ei olnud patustada, ta eksis kogemata, ent võttis süü kohe omaks. Tragöödiale iseloomulikult on ,,Kuningas Oidipusel" õnnetu lõpp. Suure narratiivi moodustavad erakordsed, kuid samas inimlikud sündmused ja neid ühendav loogika. 2. L. Febvre'i teos ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. Esiteks on käsitlus Lutherist mittereligioosne. Samuti on teose autor prantslane mitte sakslane, mis tähendab, et Saksamaa olude ja reformatsiooni seosele ei läheneta emotsionaalselt. Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944. aastal Saksamaa okupatsiooni all oleval Prantsusmaal ilmunud trükist oli
ning nad on loo jälgijale õpetlikud ja/või pakuvad pingsat mõtteainet. Gilgamesi eeposest saame olulist informatsiooni sumerite elu ja kultuuri kohta, Illiase loos kerkib esile tolleaegne naiste positsioon ühiskonnas ja kodus ning ,,Kuningas Oidipuse" traagika paneb meid kangelasele siiralt kaasa tundma ning mõtlema ja arutlema vooruslikkuse ja õiglusese üle. ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" (Lucien Febvre) Autori eesmärk on anda ülevaade 16. sajandi algusest Saksamaal ja Lutherist kui reformaatorist miks sai selleks just tema. Ta kirjeldab riigis toimunut sel ajajärgul ning Lutheri ängistust ja vihaseid mõtteid seoses kõige sellega, mis toimus, aga ka tema vaimset teekonda. Febvre toetub kultuurilisele, ent ka ajalisele teksti analüüsimeetodile: ta kirjeldab tolle sajandi mis ühtlasi on ka oluline ajasõlm Euroopas ühiskonnakihte ja nende tundeid ja vaateid seoses religiooni ja poliitikaga Saksamaal. Seda riiki iseloomustab 16. sajandil anarhia nii
Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther? 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Keskaegne riigivõim sõltus otseselt feodaalsuhete arengust. Feodaalne killustamatus
tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud võimule. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine. Järgnevatel aastatel levis Zwingli reformatsioon üle Sveitsi. Protestantlikud kantonid
nimetati Prantsusmaal ketsereid) tõttu, mis lõppes ketserluse keelu lõpetamisega. Inglismaal aga kuulutati protestantism riigi ametlikuks religiooniks. Inglismaa kuningavõim oli väga suur ning isegi katolik kirik ei suutnud kuningale seal vastu hakata. Sveitsis kasvas sallumatus lodevate ja laiskade vaimulike suhtes, keda lihtrahvas pidi ülal pidama. Ulrich Zwingli ja Johann Calvin olid reformaatorid, kes olid inspireeritud Martin Lutherist. Enamus reformaatoreid ( nt. Martin Luther, Zwingli ) olid indulgentside äri vastu. Samuti taunisid nad pühakute kummardamist, arvamust, et paavst on jumalik olend ning soovisid kirikualade võõrandamist. Reformatsioon oli kindlasti äärmiselt vajalik ning mitte miski ei sünni ilma põhjusta. Katoliku kiriku hiilgeaeg pidi kunagi vaibuma ning vaimulike patud välja tulema.
Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile -Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Rahvatraditsioone järgiv mardilaat, millega Tallinnas tehti algust 1997. aastal, on esialgu plaanitust käsitööde näitusmüügist kujunenud rahvakultuuri suurürituseks, käsitööliidu üheks olulisemaks ettevõtmiseks. See on koht, kus peale rahvusliku käsitöö müümise-ostmise meistrid suhelda ja kogemusi vahetada saavad. Siin elustatakse vanu mardipäevakombeid.
käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õpetusest) Reformatsiooni edenedes sai Lutherist Liivimaa usupuhastajate jaoks tähtsaim autoriteet Reformatsiooni tagajärjel röövimis- ja lõhkumisakt lihtrahva [ja ka kaupmehed ja kaubasellid] poolt (1524. a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut
ei saa ise oma tegude läbi ennast lunastada, vaid see saab toimuda ainult Jumala armust usu läbi. · Paavst võitles uuenduste vastu ning Lutheri saatus oleks olnud samasugune kui paljudel varasematel reformaatoritel, kui mitte sõbrad ei oleks teda varjanud · Tema viimastest eluaastatest pärineb raevukas kirjutis "Juutidest ja nende valedest", mida Hitleri Saksamaal kõrgelt hinnati · Martin Luther suri Eislebenis 18. novembril 1546. Veel Martin Lutherist · Lutheri Eislebeni sünni- ja surimaja peetakse saksakeelse maailma vanimaks ajaloomuuseumiks. · Ta sündis 10.11.1483 tookordsel Pikal tänaval (Lange Gasse) ja ristiti järgmisel päeval kõrvalolevas Püha Peeter-Pauli kirikus. · Eislebeni linnas on Püha Peeter-Pauli ristimiskirik, ehtne Lutheri kantsliga Püha Andrease turukirik, Euroopas ainulaadse kivist Piibliga Püha Anna kirik ja muuseum, mis meenutab Lutheri surma 18. veebruaril 1546.
Nii on ka ,,uute ideedega", mille teostamine ei ole alati lihtne, see nõuab samuti vaeva ja aega. Veel võib väita, et traditsioonid ei jätku alati samasugustena, nagu nad algselt loodud on. Neid mõjutavad uued ideed ja loomulikult inimeste, nende ühiskonna ja kultuuri muutumine ajas. Näiteks ,,uute ideede" elluviimise seisukohast võib tuua Martin Lutheri ja tema üheksakümmend viis teesi. Need olid ju tegelikult Lutheri enda mõtted, mis ta paberile oli pannud. Febvre teos Martin Lutherist näitab meile aga selgelt, et nendest mõtetest ei oleks olnud suuremat kasu, kui poleks olnud üht olulist ,,kaasosalist". See oli tavaline 1517. aasta saksa inimene. Just tema mõjutas seda oma oleku ja tõekspidamistega. Kui poleks olnud teda, poleks ka Lutheri teesid niivõrd suurt kõlapinda kandnud. See aga näitab selgelt, kui palju on ,,uute ideede" elluviimiseks tegelikult vaja ja et ühest mõttest ja inimesest on selleks vähe. Ühiskond peab olema valmis nendeks sotsiaalseteks
Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased. Ka lihtrahvale olid lubatud nüüd valida luteri ja katoliku usu vahel. Reformatsioon levis teistesse maadesse ja piiblid ilmusid rahvuskeeltes. Sveitsis juhtis reformatsiooni Ulrich Zwingli Teda mõjutasid Lutheri õpetused kuid ta esitas siiski pigem enda seisukohti. Erinevalt Lutherist toetasid Zwinglit Zürichi linnavõimud ja tema õpetus levis üle Sveitsi. 1525. aastaks oli kirikutes tehtud palju muudatusi, näiteks kõrvaldatud maale, lihtsustatud jumalateenistusi ning asutatud kirkukoole. Teine reformatsiooni mõjukas vaimne liider oli Johann Calvin (1509-1564). Calvin arendas Zwingli õpetust. Ta lähtus usuküsimuste tõlgendamisel ainuüksi piiblit, mitte kiriku traditsioonist ja
töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad, aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes. Ametlikult jäid eesti alad katoliiklikuks ent luterlikud põhitõed levisid linnades siiski. 17. Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu Eestis? (haridus, eestikeelne trükisõna) (lk.86-87) – 1535 Wanradti ja Koelli katekismus (lühendatud usuõpetuse käsiraamat) – esimene säilinud eesti keelne
Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida
18. sajandil. Dateeri e määratle aega ja iseloomusta : Rajati Anglikaani kirik - Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII aastal 1534,Ta läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Ta rajas selle reformatsiooni sildi all. Anglikaani kirik kuulutas Inglismaa Kuninga kiriku peaks ja nõudis kuningale kuulutumisvannet ka kõrgematelt vaimulikelt. Kes ta on ja millega sai tuntuks Ulrich Zwingli - oli sveitsi usu-uuendaja.Ta oli Martin Lutherist vähem populaarne, kuid andis reformatsiooni õpetusse siiski märkimisväärse panuse. Jean Calvin - oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Henry VIII- oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 15091547 .Rajas 1534 aastal Anglikaani kiriku. Thomas More - Aastatel 15291532 oli More Inglismaa lordkantsler ning juba varem kuulus ta kuningas Henry VIII lähimate kaastööliste ringi
teistessegi kõrgkoolidesse ning 17.oktoobril 1817 saabus Jenasse umbes 500 tudengit 11 Saksa ülikoolist. Kogunemiskohast sõideti Esenachi, sealt mindi järgmisel päeval tõrvikrongikäigus Wartburgi lossi juurde, kus reformatsiooni algul oli elanud Martin Luther. Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest kerkinud tulelõkkesse reaktsiooni sümboliteks kujunenud kaprali kepp, Hesseni sõduri pats, paavsti bullat meenutav paberirull ja tagurlikke raamatuid, kusjuures eeskuju oli võetud Martin Lutherist, kes omal ajal oli põletanud paavsti bulla. Järgmisel aastal, oktoobris 1818, toimusid Jenas ülesaksamaalised üliõpilaspäevad. Rohkem kui nädal aega kestnud kokkutulekul asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. Seltsiliikumine Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse seega senisest laiematesse hulkadesse. Keelati turniliikumine. Pärast turniliikumise keelamist hakati rajama meestelaulu seltse (1820. Aastatel). 1848. Aasta
Luther on ka kirjutanud: ,,Mul on vaga ja ustav naine, ta ei riku mu elus midagi. Oh armas Jumal, abielu ei ole mingi loomulik asi, vaid Jumala eriline kingitus, kõige magusam ja kõige karskem seisus..." 2. Martin Lutheri mõjud Luther mõjutas reformatsiooni kui ka haridust. Tema mõjusid on palju ning tema mõttekäike haridusest ja teenekaid tõlkeid aitamaks õppida on hinnatud üle Euroopa kõrgelt. Ka Eesti keel ja kultuur on saanud mõjutusi nii reformatsioonist kui ka Martin Lutherist endast kas või piiblitõlke näol. 2.1 Reformatsioon Luther ei tahtnud kirikut lõhestada. Pigemini tahtis ta kiriku ja paavsti autoriteeti kaitsta kui seda rünnata. Tema sooviks oli, et puudused kõrvaldataks ja kirik võiks olla tõeline Issanda kirik Pühakirja sõna kohaselt. 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse
2) protestantlikud riigid (Põhja- ja Kesk-Saksamaal ja blabla) Reformatsioon Sveitsis Omavalitsusel põhinevad territoriaalüksused kantonid. Need moodustasid Sveitsi Liidu. Metsakantonid piimakarjakasvatus. Juust. Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatused, veinitootmine, käsitöö, kaubandus. Manufaktuurid, pangad. Kapitalistlike suhete arenemine. Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele. Johann Calvin sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. ,,Ristiusu õpetus." Ettemääratuse õpetus. Osad määratud taevasse saamiseks, osad hukatusse. Usklikud vabastati nii kiriku sõltuvusest, sest enne usuti, et patust aitavad jumalateenistus, preesti eestpalved, patukaristuskustutuskirjad
Ühiskondlik kohustus oli juures. Vana Testament: töö kui needus pärispatu tagajärel. Keskaeg töö religioosne vääristamine. Töö kui vahend teha end sõltumatuks. Võimaldab heategevust. Tööd hakati nägema positiivsena. Reformatsioon lõi antiigi ja varase keskaja arusaamad tagurpidi. Luther ja Calvin Calvinil jõudeolek surmapatt. 3 2. loeng 7.10 Lutherist ja reformatisoonist. Luther Jumal ei soovi, et me kõik elaskime kontemplatiivset elu, vaid täidaksime oma kohustusi ametis, mis maailm on meile andnud. Jumala teenimine töötagemise ja alandlikkuse kaudu. Tunne ära oma kutsumus kutseeetika. Tööd nähti luastuse vahenina. See määras töö taja identiteedi. Kuidas sa seda tööd teed. Tööarmastus. Calvin põhimõiste ettemääratus. Kõik ei saa lunastuse. Ei tohi kõhklema hakata.
· Keskuseks Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Missa asendati piibli lugemisega · Jutlust võisid pidada ka mittevaimulik · Kaotati paastumise nõue · Armulaud pigem mälestustoiming,kui rituaal · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetuse veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Ühed saavad õndsaks,teised mitte · Olulisel kohal käitumine- erinev Lutherist · Piirati lõbustusi(ka keelati) · Riietuti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene luteri usulahk- kalvinism · Levis prantsusmaale-hugenotid · Inglismaale-puritaanid · Sotimaale- presbüterlased Reformatsioon Inglismaal · Algatajaks kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Kokku 6 abikaasat- vt lk 231(NB faktiviga)
inimesed on vaja uuesti ristida. See liikumine oli radikaalne, esines ka tapmisi. Kõrvalharuks olevad anabaptistid olid rahumeelsemad inimene peab ise usu juurde tulema ja ristida tuleb täiskasvanult. Sveitsis tegutses samaaegselt Lutheriga Ulrich Zwingli. Võrdlemisi rahulikus Sveitsis rääkis Zwingli enam inimese väärikusest ja heaolust. Lunastusprotsessi juures annab Zwingli erinevalt augustiinlikust Lutherist enam tähelepanu inimese volile. Suurim erinevus seisnes armulauatülis. Zwingli arvates oli armulaual kohal Jeesus kui inimene, Luther väitis ilmtingimata, et armulaud ei ole püha sakrament ilma Jumala kohaoluta. Lahingus hukkunud Zwingli järelkäijaks Sveitsis sai Johann Calvin. Calvini järgi sai nime kalvinism (reformeeritud kirik). Vabas Sveitsi keskkonnas arendas Calvin Lutherist mõnevõrra erinevat teoloogiat. Kalvin rõhutab jumala armu,
Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde. Lutheri arvates tegi õndsaks vaid jumala arm (vs indulgentside müük). Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud. Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Rahvakeelte kasutamine. Rahvas saab ise tutvuda jumala sõnaga
Kurat vastanud ladinakeelse sentensiga. Püha Martinus on Prantsusmaa, Saksamaa, veinimeistrite, viinamarjakasvatajate, kõrtsi- ja hotellipidajate, hobuste, hobusemeeste ja sõdurite patroon. Aitab alkoholismi vastu. Hiljem on hakatud luterlikes maades tähistama päeva 10. novembril, protestantismi rajaja Martin Lutheri sünnipäeval. Meil seostatakse mardipäeva ikka Martin Lutheriga. Sellega seoses on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Autor: ,,Mardipäevast on jäänud palju toredaid mälestusi: maskeerumine, mõistatused, laulud, loitsud, kaeraloopimine põrandale jne. Eeskätt on meeles mardimoona jaotamine ja saagi nosimine. Sai käidud läbi enam-vähem kõik ümberkaudsed kortermajad, mõnes kohas lasti uksest sisse, teises jälle mitte. Meie pere ootab igal mardipäeval mardisante, kuid iga aastaga on mardisante vähemaks jäänud
gnostilisest maailmanägemisest. ,,Lutheri jaoks on kuri midagi palju rohkemat kui jõud, mis haarab kogu inimkonda. See on niihästi isikulise tahte tulemus kui ka selle valitsusala, mis ei haara ainult üksikisikut, vaid kogu inimkonna ühendatud tahet; see on inimülene tahe, mis on suunatud Jumala vastu, seesugune, millel on omaenese eksistents." (ibid) Siin näeme sarnasusi Jungi vaadetega. Erinevalt Lutherist aga, kes nägi kurja äärmiselt tugevasti toimivana ka siinpoolses maailmas, eitab Jung kurja immanentsust. Meile lihtsalt näivad osad asjad heade või kurjadena, ilma et meil tegelikult nende olemusest aimu oleks. Lutheri jaoks aga oli kurja näol tegemist reaalsusega, mida ta ,,omal nahal" palju kogenud oli. Nii rõhutab ta kuradi väe võimsust ja koledust. ,,Ükskõik, millisest küljest seda ka vaadata, kurat on selle maailma prints" ning ,,Jumala armust
keerubeid, mis hakkasid pidalitõvena kunsti palet sööma juba Caterina di Medici palvelas ja 104 mis kaks sajandit hiljem sundisid seda piinatud ja virutatud kunsti lõplikult hinge heitma Dubarry buduaaris.* Niisiis eelmist kokku võttes on kolme laadi rüüsted gooti arhitektuuri moonutanud. Pealispinnal kortsud ja tüükad -- see on aja töö. Vägivalla jäljed, augud, murrud -- see on revolutsioonide töö Lutherist Mira-beau'ni.* Vigastused, amputatsioonid, muudatused ehituse konstruktsioonis, «restaureeringud» -- see on kreeka ja rooma meistrite barbaarne matkimine Vitru-viuse * ja Vignola * viletsate järglaste poolt. Akadeemiad on tapnud selle suurepärase kunsti, mille barbarid lõid. Sajanditele ja revolutsioonidele, mis laastavad vähemalt erapooletult ja suurejooneliselt, on tulnud · lisaks terve kari õpetatud, diplomeeritud, patenteeritud, vannutatud arhitekte, kes oma halva
annaabi.ee 
