oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud. Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd. Hariduse suhtes on asi võrdne, katoliiklus andis kõrgharidust igalpool, aga see oli ladina keeles. Luterlus lubas kõrgharidust parajasti Saksamaal, aga andis abi emakeelseks hariduseks.Siis tuli ka juurde palju haritlasi. Kunsti koha pealt on katoliiklus väga suur kunsti sõber, hindas kõrgelt kunsti, seda
Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See aga hävitati kohe. Luterluse olemus. 1. põhimõte inimene saab õndsaks usu läbi. Südames peab usk olema, kirikus käima, palvetama ega välja näitama ei pea. 2. põhimõte ainuke usuallikas on pühakiri. Katoliku kirikus on bullad piibliga võrdsed. Luteri kirikus peameest pole, igas riigis on peapiiskop. Suhtumine sakramentidesse. Katoliku kirikus on 7 püha sakramenti. Tavausklikel 6. 1.Ristimine säilinud ka luterluses. Inimeste hulka võtmine. Katoliikluses kastetakse ülepea vette, luterluses 3 tilka otsaette. 2. (igapäevane) armulaud toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik. Ainult siis on vajalik, kui tahetakse abielluda. 4.Kiriklik abielu, laulatus. 5.Ordinatsioon vaimulike ametisse pühitsemine. Ainult kirikutegelaste puhul. 6
armulaual kogeb inimene osadust Kristusega, aga ka kõigi elavate ning surnud kaaskristlastega. Erinevad sakramendid · Meeleparanduse sakramendiks ehk pihiks nimetatakse katoliku kirikus sakramenti, mille käigus inimene saab andeks oma patud. · See toimub meeleparanduse tulemusena. · Õigeusu kirikus nimetatakse seda sakramenti patutunnistamise sakramendiks. Erinevad sakramendid · Abielu sakrament on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus ning ka luterluses sakrament, milles kristlik paar lubab truult täita abielu kohuseid kuni surmani. · Kristlikku abiellu saavad astuda mees ja naine, kes läbinud leeri. · Katoliiklikku abielu lahutada ei saa - "Mis Jumal on ühte pannud, ärgu lahutagu inimene mitte." Erinevad sakramendid · Vaimulikuseisuse sakrament ehk vaimulikuks pühitsemise sakrament on katoliku kirikus sakrament, mille käigus inimene pühitsetakse vaimulikuks. · Õigeusu kirikus vastab sellele vaimulikku
Reformatsiooniga algas ka eesti keelde tõlkimise algus ja eesti kirjakeele kujunemine. Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde. Reformatsioon ja katoliiklus olid kindlasti just kirjanduse arengu edendajad. Katoliiklus oli kunsti arendaja. Reformatsioon ka mõnevõrra takistas kunsti arengut. Seda võib järeldada sellest, et kirikud olid kunstivaesed ja toimusid pildirüüsted, et hävitada kõik kunstiteosed kirikutes. Kuid samas olid luterluses omalooming ja muusikainstrumendid. Katoliiklus soosis kunsti. Katoliikluses olid liturgia ja sakraalehitised. Katoliiklus andis kindlasti kunstile palju juurde. Reformatsioon nii takistas kui ka edendas kunsti arengut. Katoliiklus arendas maailmapilti, kuid reformatsioon pigem ahendas. Reformatsioon takistas maailmapildi avaremist seetõttu, et ahenes kokkupuude Euroopa kultuuriga ja domineeris Saksa kultuur. Katoliikluse puhul oli kultuuriruum avaram ja seotud kogu Euroopaga.
lihtrahvas, kes ei osand ladina keeles lugeda,sai aru , millest teenused ütlevad.Selle reformatsiooni alguse peetakse mõni kord keskaja lõpuks. 1523a. Jõudis see reformatsioon Eestini. Reformatsioon oli sama luterlus kui Saksamaal,kuid muidugi erinevate riikide reformatsioonidel olid erinevused ja sarnasused Minu meelest kõigest tähtsam sarnasus Saksa ja Eesti reformatsiooniga on see, et usu uuenduse põhisaisukohad olid samad. Väga tähtis luterluses oli usule lähendamine ning rahvakeele nõudmine jumalateenistusel. Ning luterlus toetas tahtevabadust,mis tegi inimesi võrdseks mavahel. Ja üheks tähtsamaks erinevuseks võib peeta seda , et Saksamaal oli väga palju inimesi , kes olid reformatsiooni vastu ning jäid katoliiklastele truud,aga Eestis luteri usul oli lapju poolehoidjaid,sest seda toetasid peaaegu kõik lihtrahvas Eestis. Luteri usk kuulutas , et kõik inimesed on jumala ees võrdsed ,mis talurahva
Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea. Katoliiklus ühendas tervet Euroopat ja Eesti oleks saanud olla ühtne ala koos euroopa riikidega. Aga inimestele jäi euroopa võõraks. Lutherlus ühendas saksakultuuri ja usk oli igale inimesel isiklik. Iga inimene leidis enda usu ise piiblist. Seega oli inimesel valikut ja luterlusest ei surutud inimestele peale vaid ta sai selle enda jaoks ise leida. Katoliiklus säilis muinasusund ja juhatas preester. Aga luterluses muinasusund kaob. Muinasusund hindas inimeste töökust, isiklikku initsiatiivi. Oli ka ladina keelne piibel, aga inimesed ei saanud seda lugeda kuna ei osanud ladina keelt. Muinasusund lähtub kokkuhoidlikusest. Piibli asemel oli luhterlastel emakeelne pühakiri, mis oli inimestele meelepärasem. Seega inimesi hinnati ja ka tunnustati rohkem. Inimesed said valida rohkem. Said ka oma usule pühendatud raamatut lugeda.
vette kastma. Katolikus ja Luteri kirikus on enamasti kombeks piserdada kolm korda vett ristitava laubale ja öelda pühad sõnad. Õigeusu kirikus aga, kui on vastavad võimalused olemas, näiteks basseini näol, siis üldjuhul toimub ristimine kolmel korral vette kastmisega. Ka metodistide kirik kasutab võimalusel ristimist vette kastmisega. Paljud metodistide kirikud teostavad ristimist veekogude ääres. Katolikus kirikus ja luterluses meeleparanduse sakrament ja õigeusu kirikus patutunnistamise sakrament on see, kui inimene saab kahetseda oma pattu. Meenutada seda, tunnistada, kahetseda, võtta vastu õpetused ja heastada oma patud. Katoliku kirik kasutab meeleparanduseks kabiine, kus patukahetseja saab oma patte preestrile läbi õhukese vaheseina pihtida. Luteri ja õigeusu kirikud kasutavad enamasti silmsidet pihtijaga, omamata eraldatud kabiine. Enamasti lühikese pihtimise aja jooksul
Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Leeriõpetuste korraldamisega hakati jagama elementaarset lugemisoskust, mis oli abiks hariduse levikule. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Oma osa reformatsiooni edukuses oli ka aadlil ja linnadel. Nad nägid luterluses soodsat võimalust kirikute ja kloostrite vara konfiskeerimiseks. Ometi on Lutheri ning tema järgijate tegevus suure tähendusega kaasaegsete mõttemaailma muutmisel. Luther päästis tegelikult ka katoliku kiriku, sest ilma Trento kirikukoguta oleks paavstlus end ilmselt lõplikult hävitanud. Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440. aastal sakslase Johannes Gutenbergi poolt leiutatud trükikunst, mille mõju edasisele inimkonna arengule on raske alahinnata. Enne Gutenbergi
tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni. Reformatsioon kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole. Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199. Ta oli 14. paavst. Victor oli pärit Põhja-Aafrikas asuvast Rooma riigi Aafrika provintsist. Seetõttu on oletatud, et ta oli mustanahaline, kuid selle piirkonna etniline koosseis lubab arvata, et tegu oli siiski europiidse rassi esindajaga. Tema isa nimi oli Felix. Hiljem on Aafrika provintsi elanikest saanud paavstideks Miltiades ja Gelasius I.
Martin Luther ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546)
Katolitsismis on 7 sakramenti (ka vene õigeusus). Protestantismis on 2 sakramenti ristimine ja armulaud. Püha õhtusöömaaeg Kristuse ihu ja veri leib ja vein. Katoliikluses ilmikutele veini ei anta. Protestantismis antakse. Anglikaani kirikus hakati armulauda andma mõlemal kujul. TSÖLIBAAT abielutus. Katoliku kiriku preestrid ei tohi olla abielus. Katolitsismis, et mitte kiriku varasid laiali kanda ja pärandada. Vene õigeusus tsölibaadinõuet ei ole, luterluses see kaotatakse. Anglikaani kirikus kaotati tsölibaat ei ole nii palju vara, et saaks laiali tassida. Canterbury Inglise peapiiskopi residents, religioosne keskus. Inglise kiriku pea on formaalselt Elizabeth II, tegelikult on tähtsam Canterbury peapiiskop. 2. Anne Boleyn 1502 sündis, 1533 Henry VIII lahutab Aragoonia Catherine'st ja abiellub Anne Boleyniga. 1536 Anne Boleyn hukati. Henry VIII on nüüd poissmees. Thomas Morus (More) Elas 1478 1535
6. Eesti kirjakeele areng ja tähtsamad sündmused sellega seoses (eesti keele grammatikate autorid, Uus testament ja Piibel eesti keeles jne) Oluline oli ristiusu levitamine trükisõna kaudu Rahvahariduse korraldamine oli luteri usu tähtsaks osaks, sest luterlased olid veendunud, et inimene saab õndsaks tänu usule eesmärk iga pärisorjast talupoeg õpetada Piiblit lugema. Eesti kirjakeelele panid aluse Rootsi aja luterlikud pastorid, sest luterluses nõuti, et iga inimene peab oma emakeeles oskama jumalasõna lugeda. 17.-18. sajandil oli kasutusel nii põhjaeesti kui lõunaeesti kirjakeelkirjaviisi üle vaieldi Piiblikonverentsidel, suur osa pastoreid toetas saksapärast kirjaviisi. Kirjasõna 17. sajandil Kirjasõna 18. sajandil Põhiline osa grammatikareeglistikel 18. sajandi teisest poolest kasvas ilmalike
siin oli Balti erikord: luteriusk, asjaajamiskeel saksa keel, kultuurikontaktid Saksamaaga tihenesid, sest läbi 18.saj (alates 1710.a) kohapeal ülikooli polnud ja baltisakslased käisid ülikooliharidust omandamas Saksamaal. Siia tuli ka riigisakslasi, kes pärit saksamaalt, sest baltikumis oli puudus haritlastest (arstid, juristid, kirikuõpetajad) ja siin olid ka teenimisvõimalused paremad. Kui varem Rootsiajal oli luterluses lubatud ainult ametlik vool, siis Vene võim luteriusus toimuvasse vahele ei seganud ja seetõttu levisid erinevad usuvoolud. Kehtis 1686.-1832. Rootsiaegne kirikuseadus. Oli 2 kirikuvalitsust Liivimaa konsistoorium ja Eestimaa konsistoorium, EM kons juht piiskop, LM kindralsuperintendent. Eesti aladel oli umbes 100 kirikukihelkonda, keskuseks kihelkonnakirik, kirikuõpetajateks olid sakslased. Mõisnik tegutses kui kirikupatroon, kelle maa peale oli rajatud kirik otsustas, kes
Sinna kuulusid: Taani (Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa), Venemaa (Ingverimaa). 1700 veebruar Poola väed ületasid piiri ja asusid Riia linna. Taani ründas Rootsi valdusi Põhja Saksamaal. Langes liidust kähku välja. Rootsi laevastik Kopenhaageni alla ja Inglismaa toetus Taani sõlmis Rootsiga rahu. Venemaa sekkus sõtta Augustis 1700 Narva linna piiramine. 22.01.09 Kuna luterluses oli lubatud erinevad suunad, siis levis pietism. Levis eelkõige kirikuõpetajate seas. Pietism: - inimene peab usku sügavamalt tunnetama Inimestele tuleb asja õpetada, põhitõed selgeks teha. Inimese paljudes hädades süüdi puudulik kõlblusetunne. Hernhuutlus vennastekoguduse (173040). Talupojad + kirikuõpetaja toetus. Jõudis rändkäsitööliste kaudu. - vagadus, jumalakartlikus, alandlikus, kõlblus - võrdsus ja vendlus
Jumala märguanne seisnes selles, et kui inimene maises elus on edukas, siis järelikult on jumal ta väljavalinud. Kirik pidi olema odav, e bamoraalne on kanda luksuslikke rõivaid, tantsimine on ebamoraalne, kogudustes määrati ametisse spetsiaalsed inimesed, kes järgisid inimeste moraali ( nt: et ei riku abielu ), hästi oluline oli töö tegemine. Elu on karm kohusetäitmine kuus päeva teed töödja seitsmendal tänad jumalat selle eest, et saad tööd teha. Kui luterluses läks võim kiriku üle ilmalikule võimule, siis reformeeritud kirikus tegutsesid kogudused iseseisvalt, nad ei allunud ilmalikule võimule. Sveitsis levis reformeeritud kirik - kalvinistid Madalmaades levis reformeeritud kirik - kalvinistid Prantsusmaal levis reformeeritud kirik hugenotid Inglismaale levis reformeeritud kirik puritaanid Sotimaale levis reformeeritud kirik presbüüterid REFORMATSIOON INGLISMAAL · See on seotud Henry VIII.
Eriline roll oli viigide liidril Robert Walpole'il, kes oli valitsuse eesotsas. Kui tema juhitud valitsus kaotas parlamendid usalduse, loobus ta sellest kõigi ministritega lõi uue tava. SAKSAMAA 11 6.Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära ja sarnasused ERIPÄRA SARNASUSED Ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja Eesmärgiks küllus usu eitamine Looduse tähtsustamine Mõjutused luterluses Teaduste suur osatähtsus Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutust vaid Töö vajalikkus selle täiustamist Humanism - inimesekesksus Rahvuse tähtsustamine Suurem rõhk haridusel Pietism luterliku kiriku sees kujunenud vool., mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener, silmapaistev liider Francke.
SAKSAMAAL: 1483-1546 annab tooni reformatsioon eesotsas Lutheriga. Põhjused: paavstide ilmalikud ambitsioonid, madalama preesterkonna puudulik haridus, kiriklikud kuritarvitused, üleüldine moraalne langus (ladvaõunad hakkavad kõigepealt ussitama). Sellele reaktsiooniks reformatsioon. Luther tahab asendada kiriku autoriteedi pühakirja omaga ("paberist paavst"). Rooma kirik on õpetanud, et väljaspool kirikut pole õndsust. Kiriku eksimatus, traditsioon katolikus/ Piibel luterluses (sola scriptura). Elava traditsiooni tulemus, tekkinud 3.saj. jooksul. Siiski mingi mõõdupuu. Ka pühakirja keskmes autoriteet, sola Christo - ainult Kristus. Ainult usu läbi saab õndsaks: sola gratia, sola fidei. Luther tahtis ainult reformida, mitte uut kirikut luua. Lääne kirik kaotas ühtsuse. Tekkinud maakirikud ei täitnud enam kiriku universaalset funktsiooni, provintsialism. Sündis luterlik skolastika - Lutheri dokumentide kirjutaja oli skolastik.
Kalvinism ja kapitalism. Kutse-eetika sai kalvinismis äärmuslikuks tänu kahele õpetuslikule seisukohale: 1) kõik, mida inimene teeb, peab tooma Jumalale au. Inimene on Jumala jaoks, mitte vastupidi; 2) predestinatsioon, mille kohaselt Jumal on valinud ja ette ära otsustanud ja määranud need inimesed, kes lunastatakse. Ka luterlikus teoloogias Jumal teab ette ja määrab taevariiki need, kes saavad uskuma ning need, kes Jumala hülgavad, jäävad omaenda saatuse hooleks. Luterluses on usk see, mille läbi inimene saab kinnitust sellest, kas ta on Jumala oma või mitte. Kalvinismis annab sellest kinnitust mitte usk, vaid töö. Kalvinismis peab inimene peab ise vastu minema oma saatusele, mille Jumal talle juba enne maailma loomist on ette ära määranud. Teda ei aita ei preester, kirik ega sakrament, nagu katoliiklikus kirikus, kus mainitud asjad vahendasid lunastust (ja lunastuskindlust) inimestele. Ka
tilisele tööeetikale siiski märksa mõõdukam. Kui Calvini, eelkõige aga tema epigoonide, jaoks oli tähtis edu ja edasiliikumine, siis Lutheri jaoks oli oluline jääda jumalast antud ameti juurde ning teha oma tööd korralikult. Kalvinism rõhutanuks justkui rohkem relatiivset, luterlus absoluutset. Kalvinismis domineerib maailma alistamine, ääretu individualism ja umbusk riigi vastu. Luterluses on esiplaanil distsipliin, täpsus ja usaldusväärsus. Kindlasti soodustas tööstuse arengut puritaanide seisukoht, kus kainet otstarbekust eelistati kunstilisemate motiivide kasutamisele. Ülimaks kui esteetilist naudingut pidasid puritaanid loomulikkust, lihtsust ja praktilisust. Eriti kehtis see tarbekunsti ja inimeste riietuse kohta. See tendents aitas sisuliselt kaasa tootmise standardiseerimisele: milleks asja ilustada, kui ta funkt-
annaabi.ee 
