enamasti on LH/FSH suhe > 2 ning androgeenide tase tõusnud. Günekomastia puhul esinev tõusnud LH tase koos madala testosterooni tasemega viitab munandite funktsioonihäirest tingitud testosteroonipuudusele, kui nii LH kui ka vaba testosterooni tase on tõusnud, siis võib olla tegemist androgeenresistentsusega (testikulaarne feminisatsioon). Ovariaalne tsükkel o follikulaarfaas o ovulatsioonifaas o luteaalfaas o menstruaalfaas Follikulaarfaas Östradiooli ja inhibiin B produktsioon kasvab progresseruvalt areneva folliikli poolt FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus tingib folliikli värbamise 4-5.tsükli päeval; 5-7.päeval valitakse välja üks folliikel, dominantse folliikli küpsemine toimub 8-12. päeval ja ovulatsioon 13-15.päeval Follikulaarfaasi kestus on ~13 päeva Folliikli valimine ja valmimine ovulatsiooniks on seotud androgeeni, östrogeeni,
Emaka müomeetriumi mõjutab oksütotsiin ja munasarja hormoonid. 4.2. Menstruaaltsükkel – mõiste ja erinevused innatsüklist. * innatsükkel – mitteprimaatidel, vaid östruses lubab paaritada, 1. päev on see, kui toimub ovulatsioon. Follikulaarfaas on tunduvalt pikem. * menstruaaltsükkel – primaatidel, igal ajal lubab paaritada, tsükli 1. päev on see, kui verd hakkab tulema (follikulaarfaasi algus), 14. päeval toimub ovulatsioon, seejärel luteaalfaas, luteolüüs ja tekib menstruatsioon. Ehk follikulaarfaas on 14 päeva ja luteaalfaas on 14 päeva. Endomeetrium pidevalt uueneb. Mõlemad tähistavad tsüklit, mis kestab ühest ovulatsioonist teiseni. Östrus – periood, mil emane on valmis paaritama. Ühest östrusest teiseni – innatsükkel. Kui on östrus, siis käitumine muutub. Isegi enne östrust muutub käitumine nii, et on aru saada, et varsti tuleb östrus. Häälekad, isu pole. Näitab, et tahab paaritada
et v. iliaca communis, meestel ductus deferens, naistel emakaarter c) asend kõhukelme suhtes retroperitoneaalselt d) pikkus umbes 30 cm ! ! Suguelindid – 1 küsimus ! 5. Munasari a) millega on extremitas uterina ühenduses ja mille abil ühendub lig. ovarii proprium'i kaudu emaka ülanurgaga b) millisel serval asub hilum ovarii margo mesovaricus c) nimetada ovariaaltsükli faasid follikulaar- ja luteaalfaas d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu armkoega e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus. a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb on sügavam - tagant excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis
- follikulaarfaas (1. – 14. päev) vestibuli endometriaaltsükli deskvamatsioonifaas (1.-5. päev) ühendub kusitist eespool vastaspoolse sibulaga hoburauakujuliseks proliferatsioonifaas (6. -14. päev) moodustiseks - Luteaalfaas (15. – 28. päev) Tupeesikusse avanevad Sekretsioonifaas - tupesuue – ostium vaginae – tütarlastel kaetud osaliselt neitsinahaga – VAGINA/COLPOS – TUPP hymen - 10 cm pikkune - väline kusitisuue – ostium urethrae externum
stimuleerib gestageenide produktsiooni. Ühtlasi LH stimuleerib kollakeha arengut, FSH aga folliikuli arengut. 8. Menstruatsioonitsükli iseloomustus. Kujutab endast perioodilisi muutusi naise organismis, mis toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, emakas, munasarjas, tupe limaskestas ja vähemal määral rinnanäärmetes. Tsüklil eristatakse munasarjafaase ja emaka limaskesta faase. Munasarja faase on kaks: 1) Follikulaarfaas 2) Kollakeha e luteaalfaas. Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seisneb munaraku väljumises folliikulist. Emaka limaskesta faase tavaliselt eristatakse kolme faasi: 1) Menstruatsioonifaas e deskvamatsioon selle faasi keskus on 1-5(7), selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millele kaasneb verejooks. 2) Proliferatiivne faas - päevad 6-14, juhul kui tegemist on enam esineva 28 tsükliga, sel juhul on ovulatsioon 14 päeval). Selles faasis emaka limaskesta rakud vohavad. Limaskest
mikroskoobi preparaadis. Munasarjad, munajuha- munarakk eraldub, läheb kõhuõõnde kõigepealt, sealt munajuhasse. Tupp. 18. Menstruatsioonitsükli iseloomustus. Kujutab endast perioodilisi muutusi naise organismis, mis toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, emakas, munasarjas, tupe limaskestas ja vähemal määral rinnanäärmetes. Tsüklil eristatakse munasarjafaase ja emaka limaskesta faase. Munasarja faase on kaks: 1) Follikulaarfaas 2) Kollakeha e luteaalfaas. Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seisneb munaraku väljumises folliikulist. Emaka limaskesta faase tavaliselt eristatakse kolme faasi: 1) Menstruatsioonifaas e deskvamatsioon selle faasi keskus on 1-5(7), selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millele kaasneb verejooks. 2) Proliferatiivne faas - päevad 6-14, juhul kui tegemist on enam esineva 28 tsükliga, sel juhul on ovulatsioon 14 päeval). Selles faasis emaka limaskesta rakud vohavad. Limaskest muutub
(meestal ja naistel). P olulisus naistel on ettevalmistus raseduseks, aga ka basaaltemperatuuri tõus ovulatsiooni ajal. P mõjub ka psüühikale(ilminguks premenstruaalsündroom ja raseduse lõpus iseloomulik depressioon). LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. See leiab aset 16-24 tundi peale LH konsentratsiooni max saabumist. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse (ühendab munasarja emakaõõnega). III faas luteaalfaas. Kollakeha , mis moodustub lõhkenud folliikulist, hakkab enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka österogeeni teke. Kollakeha H viivad emaka limaskesta sekretsioonifaasi, soodustavad seal näärmete arengut ja valmistavad ette pinda viljastatud munaraku jaoks. Viljastumise järel areneb rasedusaegne kollakeha, mille H-d takistavad uute munarakkude väljumist munasarjast ja hoiavad ära emaka kontraktsiooni tekke kuni raseduse teatud momendini. Kui munaraku viljastamist ei
80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proüstrus + östrus = follikulaarfaas Proöstrus folliikulite kasv, folliikul sekreteerib östrogeeni, kollakeha regresseerub, suureneb limaeritus, vaskularisatsioon. Östrus loom indleb, ovulatsioon. Metöstrus + diöstrus = luteaalfaas Metöstrus uue kollakeha väljakujunemine, progesterooni sekretsioon, endomeetriumi paksenemine. Diöstrus kollakeha funktsioneerimine ja seejärel algav regressioon, folliikuline kasvu algus. Anöstrus - inna ja munasarjaaktiivsuse puudumine; füsioloogiline ja patoloogiline anöstrus. Kestus koduloomadel: Hobune 21-30 päeva Lammas 16-17 päeva Kass 13-15 päeva Koer esineb aga tavaliselt kaks korda aastas ainult üks ind
ajuripatsiks. FSH põhjustab munaraku küpsemist munasarjas. Munarakku ümbritseb kest, mida nimetatakse folliikuliks. Östrogeeni toodavad põhiliselt munasarjad. See hormoon stimuleerib emaka limaskesta (endomeetriumi) paksenemist, et valmistuda raseduseks. Östrogeeni sisaldus suureneb munaraku küpsemise faasis. Kui selle sisaldus saavutab maksimumi, stimuleerib see ühte teist hüpofüüsi hormooni, mida nimetatakse luteiniseerivaks hormooniks. Luteaalfaas: Kollakeha hakkab järjest enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka östrogeeni teke. Luteiniseeriv hormoon (LH) kutsub esile folliikuli küpsemise ja ovulatsiooni. See viib folliikuli lõhkemise ja munaraku vabanemiseni munasarjast. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole. Progesterooni toodetakse pärast ovulatsiooni rakkude poolt, mis asuvad nüüd tühjas munaraku folliikulis. See
erifaasides erinevaid hormoone. I follikulaarfaas, toimub folliikuli küpsemine ja munaraku valmimine. Ö tõstavad vere hüübimisvõimet; soodust. luukoes osteoblastide aktiivsust(sellest tuleneb luutihedus); pidurdavad luude pikkuskasvu; mõju ka seksuaalsusele, psüühikale. II faas kestab 14 päeva , LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse. III faas luteaalfaas. Kui munaraku viljastamist ei toimu, siis kollakeha taandareneb, selle H-de tase veres langeb, tekib menstruatsioon: emaka limaskesta funktsionaalkiht eemaldatakse organismist verejooksuga. Hüpofüsaar gonadaalsüsteem: SuguH produkts. sugunäärmetes reguleerib hüpofüüsi eessagar gonadotroopseteH abil. Folliikuleid stimuleeriva H,luteiniseerivaH paiskamine verre on peale puberteeti (N-tsükliline; M-pidev,madalal tasemel)kulgev protsess. KÕHUNÄÄRE
P olulisus naistel on ettevalmistus raseduseks, aga ka basaaltemperatuuri tõus ovulatsiooni ajal. P mõjub ka psüühikale(ilminguks premenstruaalsündroom ja raseduse lõpus iseloomulik depressioon). LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. See leiab aset 16-24 tundi peale LH konsentratsiooni max saabumist. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse (ühendab munasarja emakaõõnega). III faas luteaalfaas. Kollakeha , mis moodustub lõhkenud folliikulist, hakkab enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka österogeeni teke. Kollakeha H viivad emaka limaskesta sekretsioonifaasi, soodustavad seal näärmete arengut ja valmistavad ette pinda viljastatud munaraku jaoks. Viljastumise järel areneb rasedusaegne kollakeha, mille H-d takistavad uute munarakkude väljumist munasarjast ja hoiavad ära emaka kontraktsiooni tekke kuni raseduse teatud momendini
Mõlemad aktiveerivad neuroneid hüpotalamuses Neuropeptiid Y –suurendab Nälg ja aju.. Kahjustus lateraalses hüpotalamuses = afaagia rottidel (Anand, Brobeck 1951) Ventromediaalne hüpotalamus –täiskõhutunde keskus? –kahjustusega loomad söövad rohkem eineid Seks ja seksuaalkäitumine... Ühes ejakulatsioonis 500 miljoni naise jaoks spermatosoide, Munarakke palju vähem Naistest Menstruaaltsükkel ca 28 päeva: Follikulaarfaas, Ovulatsioonifaas, Luteaalfaas Maters ja Jonson 1966: 1.Erutusfaas, 2.Platoofaas, 3.Orgasmi faas, 4.Lahenduse faas Veel hormoonidest... Androgeenid –östrogeenid: 10:1 suhe Meestel hüpotalamuse mediaalne preoptiline ala: GTRH Naistel ventromediaalne hüpotalamus: GRTH Meestel luteiniseeriv hormoon vallandab testosterooni Leydigi rakkude kaudu Naistel kontrollib ovulatsiooni Meestel folliikuleid-stimuleeriv hormoon: sperma tootmine Naistel: munarakkude ovulatsiooniks ette valmistamine Armumisest
Keha ülekuume- · aklimatisatsiooni puudumine, nemise põhjustajad · geneetiline soodumus, · unehäired, · tervisehäired (palavik, kõhulahtisus), · vale riietus, · alkoholi ja mõnede ravimite kasutamine (allergiavastased ravimid, diureetikumid, närvisüsteemi mõjustavad ained), · menstruaaltsükli luteaalfaas, · kehakaalu kiire langetamine (kaalukategooriatega spordialadel). Ülekuumenemine on haigusseisund, varieerudes kergest vormist (kuumakram- bid) keskmise (päikesepiste) ja raske vormini (kuumarabandus). Kuumakrambid on tahtele allumatud valulikud lihastõmblused, mis tekivad pika kehalise koormuse ajal või järel. Enamasti tekivad krambid enam koormatud
annaabi.ee 
