ee/ko Nov kom lehel m Tutvustatakse tlu.ee/kom järgmise Kaja numbri artikleid Põhisõnum: tõstatada huvi kommunikatsiooniajakirja Kaja vastu ja suurendada Kaja tellijaskonda Sihtgrupid: kommunikatsiooni instituudi tudengid, vilistlased ja ametilt suhtekorraldajad, ajakirjanikud Mõõtmine: lugemuse kasvamist saab mõõta võrreldes eelmise aasta tellijate arvu selle aasta tellijate arvuga
peame me minu arvates tundma teiste rahvaste kultuuri ja religiooni. See on viisaka suhtlemise alus. Hoolimata sellest, ei arva ma, et Eesti koolide õppekavades peaks olema religiooniõpetus. Ma arvan, et koolides võiks õpetada hoopis kultuuriajalugu, mille käigus räägitaks eri maade kirjandusest, muusikast, teatrist, aga ka religioonist. Ma usun, et nii saavutame me ühiskonnas märksa kõrgema harituse ja lugemuse. Gert
Kristjan Jaak Peterson Haritud eestlane, kes ei häbenenud talupoeglikku eesti päritolu ja kandis musta mulgi kuube. Kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Kes oli see suur mees? Mille poolest sai ta kuulsaks? See mees oli Kristjan Jaak Peterson, kes sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta elutee polnud pikk ning ei ole tema kohta palju teada. Juba gümnaasiumis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Peale gümnaasiumi lõpetamist asus ta edasi õppima Taru Ülikooli usuteaduskonda. Teda küll toetas rahaliselt Riia kõrg vaimulik Karl Gottlob Sonntag, kuid siiski jäi tal see kool lõpetamata. Pärast üliõpilaselu tuli ta tagasi Riiga, kus tegutses õpetajana. Ta soov oli küll välismaal õpinguid jätkata, aga halva tervise tõttu ta seda teha ei saanud. Petersoni elutee lõppes...
tekstis on vastuolud. Kirjandit loeb kaks inimest, eriarvamuste korra Kirjandis ei tohi olla oma arvamust. Kirjand ongi oma arvamus, aga esitatud väited peavad olem argumenteeritud faktidega. Kirjandiks pole vaja õppida Kirjand on lugemuse, kirjandusõpetuse, mõtlemise, arutlemise kõige avaramas tähenduses kirjaoskuse näitamise üks võimalusi. Ja selleks, et sa suudaksid neid teadmisi ka paberil edasi anda, on vaja lugeda raamatuid, õppida ortograafiat, grammatikat, ajalehti ludega, omandada
väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenessansiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arenguni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng
Perioodil A kulutasid lugemisele päevas nii mehed kui naised keskmiselt 36 minutit. Perioodil B oli vastav sugudeülene näitaja 27, seejuures naised lugesid keskmiselt 30 ja mehed 24 minutit päevas. Sellest võib järeldada, et meeste lugemus on võrreldes naiste omaga enam langenud. Kahtlemata oleks huvitav teada põhjuseid, miks selline tendents on toimunud, kuid käesolev statistiline uuring ei vaadelnud arvude tagamaid. Samas võib näiteks oletada, et lugemuse langusel on seos arvutikasutuse sagenemisega näiteks ajalehti ja ajakirju loetase varasemast enam pigem elektrooniliselt. Ajakasutus nädalapäevade lõikes on ootuspärane ja sarnane mõlemal perioodil. Nii näiteks kuulub tasuline töö mõlemal perioodil esimese kolme kõige ajakulukama tegevuse hulka esmaspäevast reedeni. Seevastu nädalavahetusel kulutatakse tasustatud tööle suhteliselt vähem aega ning vabanenud aja arvelt tõuseb isiklikule tegevusele, vabale ajale ning
Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. Samas oli hiliskeskajale omane tantsutõve ja enesepiitsutamise liikumise (fallangism) levimine. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenesssnsiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arengu ja demokratiseerumiseni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvarmeedele.
seal on säilinud fakulteedi- ja kateedrisüsteem. Kokku on Jaapanis umbes 400 ülikooli 2 miljoni üliõpilasega ja 125 000 õppejõuga. Jaapanlastel on loomulik tung hariduse poole, oluline ka Jaapani valitsuse suur tähelepanu haridusele. Haridus on majanduslikult väärtustatud, haridussüsteem on ilmalikustatud. Jaapan on tänapäeval üks kõige kõrgemalt haritud maa maailmas, väga tähtis kohta aasias. Probleemiks vaid lugemuse piiratus, kõneos- kuse puudulikkus, distsipliin koolides nõrk, levivad (ultra)pahempoolsed ideoloogiad, religioossete sektide mõju, konkurents modernsete ja konservatiivsete mõtete vahel nii õpilaste kui õpetajate hulgas. Jaapani kultuurilugu Sõna kultuur tuleb ladina keelsest sõnast "cultura", mis tähendab harimist, arendamist. Selle all mõistetakse ajalooliselt loodud vaimsete asjade kogumit. Kitsamalt tähendab vaimset elu. Tsivilisatsioon tuleb ladina keelsest
Kuna nooruk ei piirdunud omakeelse lektüüriga, olid mõjutusedki mitmesuunalised. Ehkki südamlähedasem oli luule, tuli drükidebüüt vabateemalise kirjandiga. Küpsem on ta kummatigi värsivormis. Juba esimestest trükki pääsenud luuletustes ilmnevad algaja teadlikud , sihiselged kirjanduslikud taoutlused ning arestata osavus nende realiseerimisel.Luule tehnilised võtted ja oskused on Kross omandanud hea õppuri nobedusega, abi otsides poeetika käsiraamatuist. Avarduva lugemuse najal kasvas luuletundmine ning sugenesid üha uued arenguks tarblikud avastused ja tutused. Kross ise on välja tõstnud Puskini ning Underi, kelle äratusel luuleharrastused said uut hoogu.Gümnaasiumijärgne aeg, millest ettekujutluse loovad valikkogu ,,Voog ja kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B
kohustuslikust kirjandusest. Meie küsitlusele vastajaid oli kokku 25, nendest 17 olid neiud ja 8 noormeest. Küsimustikule vastati interneti teel. Küsimustiku jagades selgitati, et küsimustiku andmeid on vaja 11. klasside uurimistöö jaoks. Küsimustik oli anonüümne. 3.3. Küsimustiku analüüs Valga Gümnaasiumi 11. klassidest täitis küsimustiku 25 õpilast. Küsimustikus küsiti Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemuse populaarsuse kohta. Eesmärgiks oli uurida 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta. Küsimustikule vastas 17 neiut ja 8 noormeest. Küsimustikus oli küsitud 11. klasside kohustusliku kirjanduse lugemise populaarsust. Õpilased vastasid küsimustele kirjalikult. Järgnevalt esitatakse küsimustiku küsimused koos vastustega, mis on selekteeritud tabelitesse.
raamatuid lugeda on igav. Õpilased, kellele meeldib lugeda, tõid välja, et see on hea ajaviide, avardab silmaringi ja arendab sõnavara. Tallinna Reaalkoolis läbi viidud uurimuse käigus (Pungas, 2008) meeldis lugemine rohkem vanematele õpilastele, ka Ülenurme Gümnaasiumis meeldib vanematele õpilastele rohkem lugeda. 21 13. Kas Sa arvad, et loed palju? Joonis 16. Õpilaste arvamus enda lugemuse kohta. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) 10. klassis on noormeeste ja neiude tulemus sama, 85% loevad enda arvates palju ning ülejäänud 15% ei loe. 12. klassis on 20% noormehi ning 33% neiusid, kes loevad enda arvates palju. On 80% noormehi ning 67% neiusid, kes enda meelest seda ei tee. Väga suur osa õpilastest tunnistab, et enda arvates nad eriti palju ei loe, mis võib tähendada, et nad
suurem loetavus on maakohas, kõige väiksem aga lihtsalt suurlinnas. Ilmselt saab seda seletada oletusega, et maal on rohkem aega muudeks tegevusteks; on teada fakt, et linnas liigub elu palju kiiremini. Viimaseks näitajaks on tabelis välja toodud regioon, millest saame teada, et Ida- 19 Virumaa on paik, kus nende ajakirjade näitel loetakse kõige vähem ning kõige rohkem Lõuna- Eestis. Ida-Virumaa vähese lugemuse saab lahti seletada oletusega, et seal leidb rohkem venekeelseid ajakirju. 9. Keel Eestis võib ajakirjad liigitada eesti-, vene-, soome-, saksa- ja ingliskeelseteks. On vähe võõrkeelseid ajakirju, mille ilmumismaa on Eesti, peamiselt müüakse ajakirju, mis on välja antud Inglismaal, Venemaal, Saksamaal või Soomes ning on meile sisse toodud. Tuntuim venekeelne ajakiri on Jana, mis on mõeldud naistele. Apollo veebipoest on võimalik osta 347 ingliskeelset,
Võtteid analüüsitakse mõlema seisukoha puhul eraldi. Pooldava seisukohaga artiklid: 1. Väga subjektiivseid hinnangud: ’’Viimane saade «Vabariigi kodanikud», kus arutati kohaliku vene telekanali perspektiive, jättis üsna masendava mulje. Eriti kirjaniku Andrei Hvostovi arvamusavaldused, mis olid liiga traagilised ja mõnikord isegi hüsteerilised (Samorodni, 2014).’’ ’’Ahto Lobjaka meetodit iseloomustab suure lugemuse, liberaalse ühiskonna väärtuste ja egokeskse kritikaanluse kombinatsioon (Raag, 2015).’’ ’’ Totalitaarsed režiimid, sealhulgas ka Putini režiim, kasutavad seda oma alatutel eesmärkidel (Samorodni, 2014).’’ ’’Ühegi endast lugupidava telekanali programmist ei tohi puududa ka spordisaated ja –ülekanded (Alla, 2015). ’’Olen veendunud, et Eesti venekeelse elanikkonna enamus on absoluutselt
et ebakindlalt häälestannud või ebaõnnestunud kontekstis seent tarvitanud inimesed ei saavuta peale värinate ja oksendamise mingeid elamusi." Kuna seen võib mütoloogilise suhte puhul inimese ajatusse saata, tuleb teda võtta ajatus paigas. Seene keskkondlikud eelistused on rohelised loodus, mets, mitte kivimaja kaheksas korrus või virtuaalkohvik. Kuid mütoloogilist materjali ainutähtsaks pidav tegelane suudab vaevalt vahetu kogemuseni jõuda. Ta kombib vaid oma lugemuse- uskumuste võrgus ringi. Vahest veelgi suurem probleem on häälestamine enamik tänapäeva inimesi pole sisemiselt korras, ja seda näitab ka narkomaania vohamine. Kuid: ,,Paistab, et seenes leiduv keemiline ühend on üksnes päästik, mis vallandab teisenenud kontakti ümbritseva biosfääriga taime-, looma- ja haldjariigiga." Laurits tähendab lummav-paganlikult: ,,Austusväärse ajalooga seened ja
4. Hinnainflatsioon 5. Maksuinflatsioon Teadmusühiskond Ühiskond, mis toetub teadmistele Innovatsioon uuendus elukestev õpe Terve elu kestev õpe, koolitused, inimene ise harib end Formaalharidus paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne. Mitteformaalne haridus elukestev õpe, koolitused, kursused E-majandus pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus Haritus Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab loetut seostada, mitte vaid faktipõhiseid asju teada. Loomemajandus majandus mida teevad loomeinimesed Kaugtöö Tehakse tööd kodust lahkumata Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumine Kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele.
aristokraatide käe all. 18. saj näeb veel ühe huvitava nähtuse tekkimist romaan. Meie mõistes. Romaanilaadseid teoseid kirjutatu juba ka varem. Euroopa juhtivaks maaks oli tõusnud Inglismaa. Tol ajal oli juhtiv zanr luule. Tänapäeval on see romaan. Populaarne zanr oli draama, see oli kõige dremokaatlikum, seda käisid kõik vaatamas. Milline oli 18.saj romaan? Esmalt hakkasid seda looma inglise kirjanikud. Mille pinnal see tekkis? Massilise lugemuse objektiks olid teosed, mis ei ole ilukirjandus. Massiliselt loeti reisikirju. Reisimine oli ju kallis, inimesed tahtsid teada kaugete maade kohta. ,,Robinson Crusoe" on võtnud eeskujuks selle sama zanri, võttis eeskujuks ühe reisikirja, kus üks mees sattus asustamata saarele. Selle pinnal tekkis kunstloome. Mõned ka valetasid, kirjeldasid seda, mida tglt ei näinud. Kirj, kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas
annaabi.ee 
