kaaliumväetised, lubiväetised, kompleksväetised. Kvantitatiivne analüüs- selle käigus tehakse kindlaks toiteelementide kogus mingis väetises. Kaalanalüüs- põhineb kaalumisel. Sadestame väetise vesilahusest välja meile huvipakkuva aine ning kaalume seda sadet. Mahtanalüüs, ehk mõõtanalüüs- tiitrimine. Neutraliseerimisvõime määramiseks lisatakse lubiväetisele kindel kogus hapet ja tagasitiitrimise teel selgitatakse kui suure koguse sellest suutis lubiväetis neutraliseerida, milleks tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOH-ga. Neutraliseerimiseks kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Küllastusaste- näitab neeldunud aluste osakaalu mulla neelamismahutavusest.
Muldade sooldumine sekundaarne sooldumine on põhjustatud põldude niisutamisest, eelneb kõrbestumisele. Muldade hapestumine Toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Alustevaene lähtekivim seda ei kompenseeri okkavaris muld hapestub. Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja kasutatakse mineraalväetisi. aitab lubiväetis. Raskmetallid mullas Raskmetallid seotakse huumusosakestega. Ohtlikumad on happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja mullaprotsessidele. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla teede ja ehitistega. Ka maavarade kaevandamine. Rasked põllumasinad(tallamine) Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb.
Seoses künniga vähenes mahukaal 1,55-lt kuni 1,40-ni. Mitme % võrra suurenes üldine boorsus? 46,15-40,38=5,77% 5. Leia huumuse varu 1 ha kohta. A horisonti- 20cm Dm- 1,5 Hu%- 3,2 6. Tahke faasi tiheduse määramine büretiga. Kuiva mulda 20,841 g Kolvi maht 50,4 ml Petrooliumi 42,1 ml V=50,4-42,1=8,3 cm3 7. Arvuta lubiväetise vajadus (ekv kaal 50) 1 ha kohta. Künnikiht 25 cm Dm 1,5 g/cm3 H8,2 4mg/ekv 100 g mullas CaCO3 40% (lubiväetis) Annus 30% (Teisendus: 40mg- 1kg; 400- 10kg; 4g- 100kg; 40g- 1t; 400g- 10t; 4kg- 100t; 40kg- 1000t) Lubiväetises on 40% CaCO3 8. Arvuta lubiväetise vajadus? (50 ekv kaal= a) Kasvuhoone pikkus on 60m, laius 12m, vahekäigud 10%, mullakiht 25 cm. H8,2 6mg/ekv Dm 1,2g/cm3 Lubiväetises kuivainet- 95% CaCO3 45% Annus 1/3 kasvuhoone 720-72=648m3 b) Lillepoti kõrgus 50 cm, laius 25 cm. H8,2 4,5mg/ekv Dm 1,2g/cm3 CaCO3 40% Annus 1/3 Mullahorisondid
värvitusse ossa. Kiirgund valguskiired suunatakse fotorakule mis muudab need elektrivooluks mida saab kalvanomeetriga täpselt mõõta. Lubiväetised- väetised mida kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks. Nende kvaliteedinäitajas neutraliseerimisvõime e leelisus(omadus neutraliseerida happeid,väljendatakse CaCO 3 %) Leelisuse määramine- lubiväetisele lisatakse kindel kogus ( tingimata liiast) hapet ja tagasitiirimise teel selgitatakse välja kui suure koguse suutis lubiväetis neutraliseerida, milleka tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOHga. Kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Arvutustel kasutame leelisust ( mida väljendatatakse protsentides ) võrdväärsena CaCo 3sisaldusega Aktiivne happesus- nimetatakse ka mulla reaktsiooniks. Põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH- vesinikioonide konsentratsiooni tähis. See määratakse 1N KCl leotisest. Asendushappesus- H5,6 , see näitaja on alati suurem kui akt.happesus
tagajärjel moondub sageli juurvilja kuju, väheneb kuivainesisaldus ja halveneb säilivus. Ka on värske sõnniku kasutamise korral suurem porgandikärbse kahjustuse oht. Seetõttu on otstarbekas kasvatada porgandit mõne sõnnikut saanud kultuuri järel. Sobivamad on eelviljad, mis jätavad endast järele ka umbrohupuhta maa (näiteks peakapas, kartul). Hoiduda tuleb porgandi külvamisest maatükkidele, kus on levinud mitmeaastased umbrohud, eriti orashein. Kui maa vajab lupjamist, tuleb lubiväetis anda samuti eelviljale. Suuri mineraalväetise annuseid, eriti kevadise mullaharimise alla, ei tohi porgandile anda, sest kasvu poolest on noored porganditaimed tundlikud väetiste kõrge kontsentratsiooni suhtes. Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40 - 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks kevadel veel 20 g ammooniumsalpeetrit või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal
tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada. Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm - pHKCl, pHH2O, pHCaCl2
suurenes liblikõieliste saak, kips andis väävlit. Kips suurendab aktiivset happelisust. [M-]-Na-Na + CaSO4 [M]=Ca + Na2SO4 uhutakse laskuva veevooluga ära. Meie muldi pole vaja kipsida. TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Gedroitsi 5 neeldumise liiki: 1. Mehaaniline neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu st. muld toimib nagu filter, vaatamata sellele, et mõned väetised on tolmjad, nagu nt lubiväetis. 2. Füüsikaline neeldumine tingib mulla osakeste pinnaenergia. Positiivne ja negatiivne füüsikaline neeldumine. Positiivselt neelduvad pindpimedust vähendavad ained. On kasulik. NH 4OH (ammoniaagi vesi) tõmbub vastu kapillaare. Ammoniaagi vett võib anda ka sügisel. NH4OH H2O H2O NH3 Cl
kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi CaCl2 ja CaSO4, kuna vähendavad potentsiaalset happesust, kuid suurendavad aktiivset happesust. Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus Esimesteks lubiväetisteks Eestis olid magevee lubisetted nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), mida hakati laiemalt 5 kasutama 1950. aastate keskel. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950
On tehtud nn. voolavustest külvik on häälestatud ühele kindlale normile ja külvatud on erinevatest kottidest pärit mehhanilist segu. Erinevus tuli kuni 176 kg/ha ehk 42 kg N/ha kohta. Kõiki väetisis ei tohi omavahel kokku segada, et ei esineks toitainete kadusid või halveneks nende füüsikalised omadused. Nt. ammooniaaki sisaldavate väetiste ja lubiväetiste kokkusegamisel ammoniaak lendub. Kokku ei sobi ka lubiväetis ja superfosfaat, kuna aluselises keskkonnas on 16 II VÄETISED fosfori liikuvus väiksem ja fosfor muutub taimedele raskemini kättesaadavaks. 2. Vedelad väetised. Eelised: odavam, kergem laotada, mugavam ühtlaselt jaotada, korralikul säilitamisel kaod peaaegu puuduvad, saab anda koos taimekaitsetöödega. Vedelväetised jaotatakse kaheks: a) Väetise lahused
kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. Muldade kipsimine Varem arvati ekslikult, et muldade kipsimine asendab lupjamist, kuna kips mõnikord suurendas liblikõieliste saaki (väävlivaestel muldadel). Tegelikult suurendab kips mullas aktiivset happesust. Kipsi kasutamine tuleb kõne alla stepis soolakulistel muldadel, kus mulla neelavas kompleksis on palju naatriumi ioone. Toiteelemendid mullas Lämmastik
5. paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused. Lubiväetiste mõju taimedele avaldub eelkõige mullaviljakuse tõusu kaudu — suureneb saagikus ja selle kvaliteet (suurenevad 1000 seemne mass, põldheinal paraneb botaaniline koostis liblikõieliste osatähtsuse suurenemise kaudu, kartulil suureneb tärklise sisaldus jne). Lubiväetistest taimed toitaineid ei saa. Ca-puudusel tuleks kasutada Ca sisaldavad mineraalväetist, mis ei ole lubiväetis, nt kaltsiumnitraat. Kuidas lubiväetiste kasutamine parandab mulla struktuuri, õhu-, toite- ja veerežiimi? Lubiväetised ja nende kasutamine Kuigi merglit ja kriiti on põldude väetamiseks kasutatud juba üle 2000 aasta tagasi, hakati lubiväetisi teadlikult kasutama alles XIX sajandil. Esimesteks lubiväetisteks olid magevee kohalikud lubisetted — nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit
Kõrreliste rohumaal kaaliumväetist varuaineks anda ei ole õige, sest kõrrelised on võimelised kohe esimesel aastal ära kasutama väga suurtes kogustes kaaliumi (nn. K lukstarbimine).PK- väetisi kasutatakse vastavalt mulla väetustarbele keskmiselt P - 30...50 kg/ha ja K - 100...125 kg/ha. Happelistel muldadel on raske üle hinnata lubiväetiste tähtsust. Liblikõielised heintaimed vajavad lubjarikast keskkonda, kasvades hästi kui pHKCl on üle 6,0. Lubiväetis on rohumaadel Ca allikas. Lisaks sellele on lubiväetises (tolmpõlevkivituhas) ka Mg ja mikroelemente. Tavaliselt lambakarjamaadel lubiväetisi pealtväetisena ei anta. Need on vaja anda rajamise alla normiga 5 t/ha. Sellisest normist piisab 5...7 aastaks. 3.2.7. Karjatamisviisid 1. Karjatamine kogu karjatamissesooni vältel kogu olemasoleval rohumaal (mis mõeldud karjatamiseks) Eelised: · Lihtne viis
seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) «EÜ VÄETIS» märgistusega väetisele ja selle käitlemisele kohaldatakse käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1194). [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 2. Väetis (1) Väetis on aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka lubiväetis, mille kasutamise eesmärk on mulla happesuse vähendamine. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (2) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud orgaaniline väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Orgaaniline väetis on valdavalt taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest koosnev väetis. (3) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud
annaabi.ee 
