hästi kaitstud avamere mõju eest. Alused seisavad kai ääres poordiga. Sadamat kasutavad enamasti kalurid, kuna sadam asub üsna kalarikkas kohas. Sealt on umbes tunni pikkune sõit Näkimadalatele, kust saab isegi suvel korraliku lestasaagi. 2014 aasta andmeta järgi lossiti Kõrgessaare sadamas 21,2 tonni kala. Kui sadamal oleks korraliku sügavuse ja tähistusega sissesõidu kanal, siis oleks arvatavasti lossitud kala kogused veelgi suuremad. Praegu lihtsalt ei saa suurema süvisega alused sadamale ligi. Suurematele alustele mõeldud kai on põhja tuultele avatud, see teeb aluste hoidmise seal ebamugavaks. Teiseks sadama puuduseks on korraliku slipi olemasolu. Kuna slipi äärde ei ole kaid ehitatud, siis ei saa suuremad alused sellist slippi kasutada. Sadama basseini ääres puudub ka korralik valgustus, mis takistab pimedas tegutsemist. Sadamas on
pidid kaubad sellesse sihtsadamasse saabuma. 7. Kauba väljaandmisel kasutatav dokumentatsioon a. Väljastamiskorraldus (Cargo Release Order, Cargo Delivery Order). Dokumendi väljastab konossementide alusel kaubasaaja või selle ekspediitor. b. Volitus/volikiri (Letter of Attorney, Mandate) c. Talmanilehed ja koondaruanne (Tally Sheets and Tally Report). d. Üldakt (General Statement), välissadamates (Outturn-Report). Dokumendis näidatakse lossitud kaupade nimetused ja kogused konossementide lõikes. e. Kahjustuste teatis (Statement-Notice). Koostatakse kaubalugemise ja kauba seisundi kindlaksmääramise algdokumentide baasil. (Tally Sheets, Tally Report, Surveyor’s Report jne.) 8. Meretranspordi tootmisprotsess lähtesadamast veoks kaubasaatja poolt kuni laeva väljumiseni Algfaas • kõik operatsioonid alates kaupade esitamisest vedu laeval
Vahiohvitseri kohustused sadamas Tekivahi ülevõtmine Enne tekivahi ülevõtmist peab vahti üleandev tüürimees informeerima vahtiastuvat tüürimeest alljärgnevast: - sügavustest kai ääres ja laeva süvisest, kõrg- ja madalvee kõrgusest ja ajamomentidest, kinnitusotste seisukorrast, ankrute asendist ja veesoleva ankruketi pikkusest, peamasina seisundist ja kasutamise võimalusest vajaduse korral - laeval teostavatest töödest, lastitud või lossitud kauba kogusest, laevas olevast kauba kogusest - vee tasemest tankides ja pilssides - põlevatest signaaltuledest - nõutud laevapereliikmete arvust pardal - kõrvalistest isikutest pardal - tulekustutusseadmete seisukorrast - erilistest sadama reeglitest - laeva ja sadamaasutuste vahelistest sidevahenditest, sadama võimude telefoni- numbritest ohuolukorrast informeerimiseks
DEMURRAGE DESPATCH / DESPATCH MONEY - tasu kokkuhoitud aja eest DEVIATION CLAUSE - klausel laeva õigusest ettenähtud laevateest kõrvale kalduda DISBURSEMENTS - kulud, väljamaksed laevakulude katteks sadamas DOWN TO HER MARKS - laev on laaditud tema maksimaalse lubatud süviseni, kas vastavalt vajadusele kas talve-, suve- või troopiliste koormusjoontega DRAFT OR DRAUGHT - süvis DRAFT SURVEY – aevale laaditud või lossitud lasti massi arvutamine laeva veeväljasurve muutuste mõõtmise põhjal 1(4) DROPPING LAST OUTWARD SEA PILOT - viimase väljaviiva merelootsi laevalt lahkumine DUNNAGE - (lasti) separeerimistööd EVEN IF USED – kasutusel puhkuse ja eranditega seoses EX (POINT OF ORIGIN) – müüja jaoks on kaup tarnitud, kui ta annab kauba ostja käsutusse müüja
millises koguses pidid kaubad sellesse sihtsadamasse saabuma. 7. Kauba väljaandmisel kasutatav dokumentatsioon Väljastamiskorraldus (Cargo Release Order, Cargo Delivery Order). Dokumendi väljastab konossementide alusel kaubasaaja või selle ekspediitor. Volitus/volikiri (Letter of Attorney, Mandate) Talmanilehed ja koondaruanne (Tally Sheets and Tally Report). Üldakt (General Statement), välissadamates (Outturn-Report). Dokumendis näidatakse lossitud kaupade nimetused ja kogused konossementide lõikes. Kahjustuste teatis (Statement-Notice). Koostatakse kaubalugemise ja kauba seisundi kindlaksmääramise algdokumentide baasil. (Tally Sheets, Tally Report, Surveyor’s Report jne.) 8. Meretranspordi tootmisprotsess laeva väljumiseni lähtesadamast esitamisest veoks kaubasaatja poolt kuni • kõik operatsioonid alates kaupade Algfaas ümberpaigutamine s.t
Eelnimetatud agendi tegevused on sisuliselt analoogilised tegevustele laeva sadamasse saabumisel ja seal seismisel kas kauba- või muude operatsioonide all. Peale laeva väljumist sadamast: · Teabe edastamine laevaomanikule ja sihtsadamale. · Kaubadokumentatsiooni laialisaatmine. · Vajadusel prahiraha inkasseerimine (liiniagendi puhul praktiliselt alati). · Arvelduste korraldamine kolmandate isikutega. · Lossitud kaubakoguse lõplik kontroll ja vormistamine (vajadusel). · Arve koostamine ja väljasaatmine laeva sadamas seismisega seotud kulude kohta (Disbursements Account). 8. Mida kujutab endast dokument "Disbursements' Account"? Kes seda ja millal koostab? Kuidas neid liigitatakse? Disbursements account Laeva sadamakulude arve. Reeglina, kuid mitte alati, sisaldab selline arve kõiki sadama külastusega seotud kulusid. Agenteerimisfirma majandussuhted laevadele konkreetseid
Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele. Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni. Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik just see, et sadamates lossitakse kaupa rohkem kui lastitakse. Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil 90% ja Eestil 77%. Peamiselt oli tegu naftatoodete väljaveoga.
Vahe puiduhakkel ja puidugraanulil tuleneb aga sellest, et puidugraanul on ilmastikutundlik see tähendab seda, et sademetega laeva lastimist ei toimu. Samuti on veel erinevus selles, et puidugraanulit ei tule tihendada. 4) Killustik Killustik on kaup, mida ainult imporditakse. Laeva lossimine toimub mobiilse hüdraulilise sadamakraana greifer-kopaga laeva lastiruumist otse kallurautole. Kaubale tulevad järgi kliendi poolt tellitud kallurautod. Kui laev on tühjaks lossitud, siis tuleb tavaliselt laevas teha lastiruumide kuivpuhastus. Selleks tõstetakse laeva rataslaadur Bobcat , millega kogutakse lasti jäägid lastiruumis kokku ning lisaks pühitakse harjadega ning kui see töö on tehtud tõstetakse kokku kuhjatud jäägid greifer-kopaga kallurautosse. 5) Klinker Klinker on kaup mida Kunda sadamasse imporditakse kui ka eksporditakse. Eksportimisel alustatakse klinkeri vedu sadamakaile 2-3 tundi enne laeva arvatavat saabumist
aastal Eestis kala 17-sse lossimiskohta. Koguseliselt toodi kõige rohkem kala toodi maale Dirhamis, Veeres, Miidurannas, Westmeri , Virtsus, Meeruse, Lehtma ja Mõntu sadamas, kokku üle 37 tuhande tonni. See moodustab koguseliselt 86 % kogu traalpüügi lossimistest. Lisaks Eesti lipu all sõitvatele laevadele lossivad meie sadamates ka teiste liikmesriikide alused. 2012. aastal lossiti nende kalalaevade poolt üle 9,2 tuhande tonni kala, mis moodustab Eesti sadamates lossitud traalpüügist 17,8%. 2010. aastal oli vastav näitaja 10,4%. Kuivõrd Eesti traalpüügisektoril on olemas väljakujunenud tarneahel alates kala püügist kuni töötlemiseni, siis on potentsiaal teiste riikide kalalaevade kala vastuvõtuks suuremas mahus olemas. Traalpüüki teenindavate kalasadamate tehniline korrasolek ja tingimused on erinevad. Enamus probleeme on seotud kai ja sadama juurde viivate teede halva seisukorraga, samuti veevarustuse ja sadama tehnosüsteemidega
Eelnimetatud agendi tegevused on sisuliselt analoogilised tegevustele laeva sadamasse saabumisel ja seal seismisel kas kauba- või muude operatsioonide all. Peale laeva väljumist sadamast: · Teabe edastamine laevaomanikule ja sihtsadamale. · Kaubadokumentatsiooni laialisaatmine. · Vajadusel prahiraha inkasseerimine (liiniagendi puhul praktiliselt alati). · Arvelduste korraldamine kolmandate isikutega. · Lossitud kaubakoguse lõplik kontroll ja vormistamine (vajadusel). · Arve koostamine ja väljasaatmine laeva sadamas seismisega seotud kulude kohta (Disbursements Account). 8. Mida kujutab endast dokument "Disbursements' Account"? Kes seda ja millal koostab? Kuidas neid liigitatakse? Disbursements account Laeva sadamakulude arve. Reeglina, kuid mitte alati, sisaldab selline arve kõiki sadama külastusega seotud kulusid. Agenteerimisfirma majandussuhted laevadele konkreetseid
Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras. Kontrollima tulekustutusvahendite ja varsustuse valmisolekut. Tvindekiga laevas tagama tvindeki reelingute kohalolekut. Piimidega kaubaluugi puhul veenduda, et piimid on kinnitatud. Valmistuda vajadusel kaubaruumide kiireks sulgemiseks vihma korral. Lossimise korral kontrollida kaubaruumi, veendumaks, et kogu laadung on lossitud. Regulaarselt kontrollima kauba laadimist, veendumaks selle õiges paigutuses ja vajaliku separatsioonimaterjalde kasutamises. Fikseerida logiraamatus kõik kaubaoperatsioonidega seotud ajamomendid. Laadimise ajal pidada mustandi kaubaplaani, kus fikseerida kaubapartiide asetus trümmis ja nende sihtsadam, tonnide hulk ja vajalik üldinfo. Laadimise ajal tuleb fikseerida kõik
koostamine lastide paigutamisele trümmide kaupa nende omaduste järgi, laeva püstuvuse tagamisele ja optimaalse trimmi tagamisele. Lastiplaani koostamine on keeruline ka juhul, kui lastid on adresseeritud mitmesse sadamasse. Esimeses sadamas lossitav kaup tuleb stoovida teiste lastide peale, viimases sadamas lossitav aga kõige alla. Sadamas seisuaja lühendamiseks on soovitav ühe sadama last paigutada võimalikult paljudesse trümmidesse. Kui laev peab ka vahesadamates lossitud lastide asemel uusi laste peale võtma, muutub lastide ratsionaalse paigutamise nõue väga raskesti täidetavaks. Harilikult koostatakse lastiplaan mitu päeva enne laeva sadamasse saabumist. Sellist lastiplaani nimetatakse mustand-lastiplaaniks. Aegsalt koostatud mustand-lastiplaan võimaldab läbi mängida laeva lastimise erinevad variandid ja valida neist parima. Lastimise käigus võib tekkida vajadus lastiplaani korrigeerida. Põhjused selleks võivad olla erinevad:
Muudatused SM/CO reeglistikus ja erikorraldused Teised olukorrad, mis võivad mõjutada laeva ohutust või keskkonnakaitset 3. Vahiohvitseri tegevus. Vahti vastu võtva vahiohvitseri kohustused ja tegevused. Vahti ülevõttev ohvitser peab veenduma, et Laev on kai külge kinnitatud kohalikke olusid arvestades Heisatud on vajalikud lipud, on süüdatud valgustus- ja signaallambid Järgitud on tuleohutus ja turvanõudeid Ta on teadlik kõikidest laevale laaditud/lossitud ohtlike materjalide omadustest ning sellest, mida teha juhul, kui need satuvad vette, laeva või tulle Vahimeeskond on oma kohtades ja täidab oma kohustusi & on füüsiliselt võimeline seda efektiivselt tegema. Kui avastatakse, et vahis olev isik ei ole võimeline oma kohustusi efektiivselt täita, tuleb ta vahist viivitamatult vabastada & asendada kellegi teisega. Kui vahi üleandmise ajal toimuvad olulised sündmused, antakse vaht üle peale
annaabi.ee 
