Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust. Suure liigifondi olemasolu ehk ümbruskonna elustiku suur liikide arv Puisniitude säilitamine Kestev niitmine Võsastumise piiramine Ei tohiks ülesse harida põllumaaks Karjatadda vähem Tingimuste muutmine Hooldamise lõpetamine- Metsastumine, võsastumine Rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks Varise ja kuluhulga järsk tõus 800ha=0,017%(1999) VS 800 000ha=17%(1900) Puisniitude kaitse Nederma puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu. Pool-looduslik kooslus On sobivad pinnasega väga paljudele hein taimedele, kui ka osadel puuliikidele. (nt. punane aruhein, arukask) Pakub elupaika paljudele kaitse all olevatele putukaliikidele (nt. mosaiikliblikas, eremiitpõrnikas ) Puisniidu toiduahel Härghein Luha pisitigu Kiivitaja Kährik
Suure paugu teooria tekkis aga hiljem ning just seda teooriat peavad tänapäeva inimesed kõige tõenäolisemaks. Mina arvan, et Maa tekkimisel on olnud erinevaid nüansse ning sellepärast ma ei kipu otsustama, missugune teooria on õige, missugune mitte. 4-5 miljardit aastat tagasi moodustas Maa sisemuse kuum sulakivim. Kohtadest, kus maakoor oli õhem, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormita kivikamakas. Enne kui see kivikamakas lopsakaks ja roheliseks muutus, kulus veel kaks ja pool miljardit aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa algupärasesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks
sajandist: Pompei varemetest leitud freskole oli tehtud lühike ja poeetiline kirjalisa, ilmselt pettunud armastaja poolt: "Sa oled tõesti külm, Bytis, tehtud jääst, kui eilsel ööl ei suutnud isegi Greco vein sind üles soojendada." Greco di Tufot peetakse pehmeks ja neutraalse happega veiniks, selle parimates variantides peaks olema virsikute, tsitruste ja värske taimsuse toonid. Noor vein on värske ja sädelev, pudelis laagerdumisel muutub mahlaselt lopsakaks DOCG Taurasi - punane vein Taurasi on tihe, kontsentreeritud marjasuse, veidi suitsuste aroomidega punane vein mis valmistatakse ühest või mõne viinamarjasordi segamisel. Tavaline Taurasi peab olema laagerdunud 3 aastat, millest esimesed 8 kuud on vein seisnud sarapuu või tammest vaatides; Taurasi Reserva laagerdub tammes 10 kuud, hiljem pudelis, kokku on küpsemise periood 4 aastat. Kõrgeim, DOCG kvaliteediklass loodi Taurasis alles aastal 1993.
8) Millist mõju avaldas Eesti kultuurielule üleminek luterlikku saksa- skandinaavia kultuuriruumi? - Mõju oli kahesuunaline 1)ühest küljest mõjus viljastavalt Eesti kirjakeele arengule 2) teisest küljest kaotas Eesti oma keskaegsed sidemed kaugema lääne ja lõuna Euroopaga , kus katoliiklus ja ladina keel oma positsioonid säilitasid. 9) Iseloomustage barokkstiili. Nimetage barokk-kunsti näiteid Eestis - Barokk on kunstivool mis tõi kaasa uue arusaama ilust see jagunes kaheks: 1)lopsakaks 2)vaos hoitud. Eestis oli tagasihoidlikum versioon. Mille parimaks nt. on narva Vanalinn, Tallinnas toomkirik, niguliste ja pühavaimu kirku uued tornikiivrid. 10) Milles seisnesid nn nõiaprotsessid? - Seisnes nõidade üle kohtu mõistmises ja nende hukkamises. 11) Millal ja kuidas toimus Tartu ülikooli asutamine? - Johann Skytteli ja Gustav II adolfi eestvõttel avati 15.oktoober 1632. Tartu ülikool 12) Kirjeldage õppetöö korraldust Rootsi-aegses Tartu ülikoolis. - oli 4 teaduskonda
reeglina väga pikaealised. Nad paljunevad piisavalt aeglaselt, et mitte muutuda aia nuhtluseks. Kõrgekasvulistele püsililledele on keeruline kogemata peale astuda ja usin muruniitja juhib hoolikalt oma niiduki ümber lille, et mitte kallile masinale häda teha. Paraku on neil vägevail lilledel ka omad nõrgad küljed. Nad peavad igal kevadel n.ö. nullist alustama ja väga ruttu sirguma, et lühikese suve jooksul jõuda õitsele puhkeda ja püüda seemneidki valmis saada. Kiireks ja lopsakaks kasvuks läheb tarvis viljakat ja piisavalt niisket mulda. Kehvas ja kuivas pinnases jäävad nad kängu. Kiduraksjäänud hiiglane on hale vaatepilt. Usinal aednikul ei jää muud üle, kui taimele anda kasvuks vajalikke väetisi ja sellest ma oma referaadis räägingi ,et kuidas püsililli väetada. 3 Püsilillepeenra väetamine
1)ühest küljest mõjus viljastavalt Eesti kirjakeele arengule 2) teisest küljest kaotas Eesti oma keskaegsed sidemed kaugema lääne ja l õ una Euroopaga, kus katoliiklus ja ladina keel oma positsioonid säilitasid. 9) Iseloomustage barokkstiili. Nimetage barokkkunsti näiteid Eestis Barokk on kunstivool mis tõi kaasa uue arusaama ilust see jagunes kaheks: 1) lopsakaks 2) vaos hoitud. Eestis oli tagasihoidlikum versioon. Mille parimaks nt. on narva Vanalinn , Tallinnas toomkirik , niguliste ja pühavaimu kirku uued tornikiivrid. 10) Milles seisnesid nn n õiaprotsessid ? Seisnes n õidade üle kohtu mõistmises ja nende hukkamises. 11) Millal ja kuidas toimus Tartu ülikooli asutamine? Johann Skytteli ja Gustav II adolfi eestvõttel avati 15
kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga. Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija
Vahtrapuu on tuntud deemonivastase vahendina. Mecklenburgis usutakse, et majas ja laudas pole vaja karta nõidade külaskäike, kui uksepiirdesse ja lävepakkudesse on löödud vahtrapuust tikukesi. Nõidade ja välgulöögi vastu aitab ka, kui jaanipäeval uste ja akende juurde vahtraoksi torgata. Elsassis usutakse, see vahend kaitsvat ka nahkhiirte vastu, ja Ravensburgi ümbruses arvatakse, kui vahtraoksi torgata kartuli- ja linapõldude ümber, ei mölla seal mutid. Hästi lopsakaks kasvanud vahtralehed ennustavad Baieris head saaki ja mõnel pool Saksamaal usutakse, et kui vahtra juuri veiniga kasta, läheb salasoov täide. Trieris säilitatavas 15. sajandist pärit käsikirjas, mis räägib taimedest kui armastuse tähistes, öeldakse, et kui matkatakse võõrsile ja jäetakse oma armsam koju maha, tuleb rinda panna põldvahtra oksad. Vahtraleht on oma pika rootsuga sümboolselt puuoksaga seotud ega rebene kergesti, ta jääb nii-öelda oma algallikaga seotuks.
1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade kasutusvaldkonnad 1. Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) 2. Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) 3. Inimestele esteetilise tähtsusega (puhkus, loomaliigid) Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed ihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas. Lähisekvatoriaalsed metsad Seal kasvavad kuiva perioodi taluvad puuliigid, seal kasvab palju väärispuitu. Võrreldes vihmametsadega kasvavad puud aeglasemalt. Mida kaugemale ekvaatrorist, seda hõredamaks need metsad muutuvad. Tööstuslikult ei ole need metsad eriti tähtsad, kuigi on tähtsad keskkonnale. Troopiline ala
kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga. Claude Monet üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid ,,Kaputsiinide bulvar Pariisis", ,,Jalutuskäik, ,,Naine peavarjuga", ,,Mooniväli", ,,Talvemaastik". Tema kõige kuulsam teos on ,,Roueni katedraal". Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes. Camille Pissarro tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: ,,"punased katused", Sild Rouenis". Auguste Renoir maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: ,,Tuuleiil", ,,Tualett", Madame Monet pojaga", ,,Akt päikesevalguses", ,,Madame Henriot" Alfred Sisley suurlinna maalija
o rähakõrb teravate kivikestega katud kivikõrb. o liivakõrb · Abiootiline keskkond, erosioon. Põhiliselt tuuleerosioon. · Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Taimed on SUKULENDID vesi säilitatakse mahlakates vartes ja on kaetud vahaga, et vähendada aurumist. Kaitstud okastega, lehti pole (AFÜÜLIA e lehetus, fotosünteesib roheline koor). Juured on kas laiuvad, sügavad või EFERENTSED (st juured kasvavad vihmaperioodil kiiresti lopsakaks, et saada kähku palju vett, kasvada, õitseda ja kuival ajal taandarenevad). Loomade kohastumused maa-alustes koobastes elamine, öine eluviis (siis on jahedam). Vedeliku kogumine kehasse. Vedeliku saamine otse õhust mõnel sisalikuliigil (moolok) naha kaudu. Kõrberebastel keha suuruse kohta suured kõrvad aitab reguleerida kehatemperatuuri. GRANIVOORIA seemnetest toitumine. Savann e troopiline rohtla. · Levik u 25 lauiskraadil. Põhiliselt Aafrikas
õiekattelehtede vahelt läbi pugema. Veel enamgi - üks liik mardikalisi on valinud kullerkupu õied oma poegadele pesaks. Õie sees on tuulevaikne ja soe ning toitugi nektari näol piisavalt. Kui mardikas läheb õie sisse munema, satub tema kehale ikka õietolmu. Nii ta õielt õiele rännates taimi tolmeldabki. Kullerkupp on väga dekoratiivne kevadtaim ning paljud aiapidajad on ta niidult oma aeda ümber istutanud. Aias muutuvad taimed eriti lopsakaks, kui tema kasvukoha tingimused (valgus, mulla niiskus jm.) vastavad looduslikele. Kullerkuppu korjatakse meelsasti ka müügiks. Seetõttu on paljudes linnalähedastes kohtades, kus taimi varem rohkesti kasvas, neid nüüd väga väheks jäänud või on nad lausa kadunud. 12 Praegu kullerkupp veel looduskaitse alla ei kuulu, aga kui teda igal kevadel sama hoogsalt edasi korjatakse ja aedadesse ümber istutatakse, võib temaga nii juhtuda küll
METSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed vihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas. Lähisekvatoriaalsed metsad Seal kasvavad kuiva perioodi taluvad puuliigid, seal kasvab palju väärispuitu. Võrreldes vihmametsadega kasvavad puud aeglasemalt. Mida kaugemale ekvaatrorist, seda hõredamaks need metsad muutuvad. Tööstuslikult ei ole need metsad eriti tähtsad, kuigi on tähtsad keskkonnale. Troopiline ala
karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Maailma muudes piirkondades tehti tehti põlluharimisega järkjärgult algust hiljem. Põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku põhjuseid võime me üksnes oletada.
Kestus: enamasti 2-3 päeva, nooremiste puhul ja soojemal aastaajal ka kauem (kuni 5 päeva). Tüüpilised muutused Käitumine. Emised muutuvad üha rahutumaks, söövad vähem ja püüavad üksteisele selga kärata, s.t. nad kargavad grupis olevaid teisi emiseid, kuid jooksevad siis ära, kui teised neile selga kargavad. Välissuguorganid. Häbe: järk-järgult intensiivistuv punetus; pundumine; tursumine; alumine häbemesopp muutub ümaraks; lõppstaadiumis muutub häbe lopsakaks, tulipunaseks ja kuumaks. Need sümptomid on nooremiste puhul selgemalt väljendunud kui vanematel emistel. Tupeesiku limaskest: intensiivistuv punetus; suurenev niiskusesisaldus. INNAFAAS Kestus: enamasti 1,5-2,5 päeva, täiskasvanud emistel tihti kauem kui nooremistel. Tüüpilised muutused Käitumine. Emised on üha rahutumad, söögiisu kasvab. Emised häälitsevad sageli (pikaksvenitatud ruigamine). Emistel tekib paigalseisurefleks, s.t. nad reageerivad kuldi
Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust: · Liigivaesem loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid); · Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) tallamine, söömine; · Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6 · võsastumine, metsataimede sissetung (võsaülane, longus helmikas jne) · varise ja kuluhulga järsk tõus; · metsastumine (kiirekasvulised lehtpuud, kuusk, põõsarinde tihenemine). Kuidas ära tunda, et tegu on võsastunud puisrohumaaga? 1) eakad laasumata puud; 2) rohurinne on tavaliselt liigirikas (niidu- ja metsataimed);
annaabi.ee 
