Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus), karstijärved (võhmetu), meteoriidijärved (kaali), tehisjärved (narva veehoidla) Vähetoitelised järved- vähe mineraal-ja toiteaineid, liigivaene elustik (nõmmjärved liivikutel, raba-ja laugasjärved) Rohketoitelised järved- palju mineraal-ja toitaineid, liigirikas elustik (suure läbivooluga ja lähtejärved tiheda inimasustusega aladel)
Minireferaat Keila jõgi Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, see voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi algab Juurust lõuna pool asuvast Loosalu rabast ja suubub Soome lahte. Keila jõe pikkus on 107 km, valgla aga 669,3 km². Jõe vooluhulk on 6,4 m³/sek. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 m ja suudmes 0 m. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 m kõrgune Keila juga (astangu laius 60-70 m).
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin
järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali ) Tehisjärved narva vh , paunküla vh karksi paisjärv
Paiguti on neid Lääne-Eesti rannikul. Kirde-Eesti on järvederohkeim. Kagu-Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas samuti. Kõige hõredamini on Pandivere kõrgustikul, Harju ja Viru lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. 18. Nimeta sügavaim ja suurim järv Eestis. Rõuge Suurjärv ja Peipsi järv. 19. Nimeta kõik järve tekkeviisid ja oska tuua näited. Mandrijää tegevus (Peipsi järv), jäänukjärv (Mullutu Suurlaht), laugasjärv (Loosalu järv), lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides. Kõige ülemist, enamasti pinnakattes olevat surveta põhjaveekihti nimetatakse pinnaseveeks. Aluspõhjakihtides on vesi sageli surveline. 21. Mis on pinnasevesi? Põhjavee pealmine kiht. 22. Mis on allikas?
2)noor meri 4)mageda jõevee suur sissevool 28.Eutrofeerumine-toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvamist 30.Järvede tekkeviisid: 1)Mandrijäätekkelised-Pühajärv, Aegviidu, Neeruti, Kurtna 2)Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht, Karjatse meri, Sutlepa meri 3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36
20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja
Mäo mõis ootab rakendust. Rapla maakond 1. Varbola jaanilinn ja linnus tuntud Henriku Liivimaa kroonikast, Eesti suurim linnus 2. Raikküla mõis suur, sammastega, hetkel eravalduses, veidi restaureeritud, säilinud hulk kõrvalhooneid. Lähedal asub endiste mõisaomanike surnuaed. 3. Loojärv Tal on ka mitu teist nime. Asub Kaiu lähedal. Loojärv on kõige suurem rabajärv Eestis. Üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid. 4. Atla mõis erakätes, restaureeritud, toimub kontserdeid, etendusi jne. 5. Eeru kõrts - Maanteekõrtsi lasi ehitada Atla parun 1840 aastal ja see on ainuke esialgsel kujul säilinud talupojakõrts terves Eestis.Kõrtsihoone meenutab tüüpilist talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti
JÄRVED: eestis on ligikaudu 1200 järve. Suuremad on peipsi koos pihkva järvega, võrtsjärv ja narva veehoidla. Eesti sügavaim on rõuge suurjärv 38m. Enamik eesti järved on mandrijäätekkelised. Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud
Väga kõrge üldaluselisus on ka Narva soojuselektrijaamade tuhaheiteveest kujunenud Rohelistel järvedel. Üldreeglina on järvede vee üldaluselisus sügavkihtides kõrgem kui pinnavees, seda eriti tugevasti kihistunud sügavates järvedes. Järgmine tähtsaim vees olev mineraalaine on kaltsium, mille sisaldus jääb 0,470 mg/l piiridesse. Kõige kaltsiumivaesemad on raba- ja liivikute järved (Loosalu ja Nohipalu Valgjärv) kõige kaltsiumirikkamad tugeva läbivooluga moreenmaastiku järved (Liinijärv, Kariste jt). Palju kaltsiumi on ka endistes merelahtedes. Kaltsiumkarbonaadid omavad olulist osa veekogu keemilises puhversüsteemis, stabiliseerides vee aktiivset reaktsiooni ja sidudes vette sattuvaid fosforiühendeid. See protsess pidurdab järvede eutrofeerumist, sest osa fosforit viiakse aineringlusest välja. 7
Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust (Eesti keskmine 68,6%). Loodus Keset soid ja metsi Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast. Ometi ei saa kord sohu või metsa sattunud külaline täielikku ülevaadet siinse looduse mitmekesisusest. Sest kõrgrabas jalutajale jäävad nägemata madalsooalad, Loosalu rabas matkaja jääb ilma Avaste astangu taguse soo müstilisest võlust. Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja ja keskosas võib leida viljakaid põlde ja suuri karstialasid, kuid Vigala kandis on pinnaseks tüse viirsavikiht, millesse omal ajal vajusid terved hooned. Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad.
Millist mõju avaldab keskkonnale. 27. Eesti jõgede veerežiim- kaks madalvee perioodi (suvine, talvine), kaks kõrgvee perioodi (kevadine, sügisene). Jõgedel, mille põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Põltsamaa). Omapäraks karstinähtused. 28. Järvede liigitus tekke järgi – Mandrijää tekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paikevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (nt Pühajärv, Saadjärv); soojärved (Loosalu); rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht); lammi- ehk soodijärved, mis on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed); kaali meteoriidikraater Saaremall Toitumise järgi: oligotroofsed... pole vaja! 29. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks- vähetoitelised ehk oligotroofsed
Instituudi korraldusel 40 jaamas 27. Järvede liigitus tekke järgi · Mandrijäätekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv, Saadjärv, Kuremaa jne) · Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht jne) · Soojärved (Loosalu, Kakerdaja) · Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed) · Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks · Vähetoitelised ehk oligotroofsed (8%) (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased
• Lainjas pinnamood, jõelammid, aluspõhjal väike kalle lõuna suunas, mis pidurdav vee äravoolu valgalalt. • Rae raba, Saku sood, Hara soo, Laukasoo, Viru raba VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond (25%) • Kõrgustiku keskosa (vesi neeldub pinnasesse, soostumus väike: Mahtra, Hagudi, Vaharu, ) • Kõrgustiku ääreala ( soosaarterikkad suured sood, karstiveed, allikad: Keava, Loosalu, Epu-Kakerdi (417 km2), Kakerdaja, Selli, Roosan- Alliku, Endla soostik) • Vooremaa (madalsood, järvelise tekkega: Kivijärve, Kaiavere) VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond (31%) • Peipsi nõo põhjaosa (vettpidavad setted, rannamoodustised; peamiselt raba, palju siirdesoid, läbimatud märealad: Puhatu soostik (468 km2), Muraka-Ratva) • Peipsi nõo loodeosa (soodevaene)
Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas. 27.Järvede liigitus tekke järgi Mandrijäätekkelised, mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv) Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht) Soojärved (Loosalu)Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe vanajõed) Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28.Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks Vähetoitelised (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad
Pärnu-Ikla puhkeala Rannametsa-Tolkuse matkarada 1,8 km pikkune laudtee, vaatetorn; raba tekkinud merelahe soostumisel Saaremaa puhkeala Maapere Rauna matkarada 7,7 km; madalsoo, luuderohi, vahtramets Hiiumaa puhkeala Leemeti-Õngu matkarada 11 km; osaliselt laudtee Eraldi asuvad objektid Raplamaa Loosalu-Paluküla 2,5 km laudteed; raba, laukad, loodusõpperada Loosalu järv Viljandimaa Teringi õpperada 5,2 km laudteed; Alatsi järv Parika Väikejärve matkarada 1 km laudteed; metsik rabamaastik Pärnumaa Avaste looduskaitseala 2,6 km laudteed; looduskaitseala õpperada rikkalik taimestik ja rabaelu
Kõnnu Suursoo Jussi järved Aegviidu Kakerdi raba Kõue Loosalu raba MATSALU Tillniidu Mukri Kurgja VILSANDI SOOMAA Hüpassaare Tipu Kutja
annaabi.ee 
