Suurt tähelepäna pöörati ka kõrgharidusele, avati eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja hiljem avati ka TTÜ(Tallinna Tehnikaülikool) ning kõrgemad muusika-ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Riik ja omavalitsus pidid pidevalt hoolitsema koolide olukorra paranemise eest. Tartu Ülikool oli üks tähtsamaid teaduskeskusi Eestis. Ülikooli struktuuri kuulusid usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. Ka TTÜ-s tehti tähtsat teadustööd. Paljud Eesti teadlased said maailmakuulsaks. Tänu Eesti kultuuri arenemisele, hakasid mitmed maailmakuulsad teadlased, pöörama rohkem tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluule ja ajaloole, arheoloogia ja geograafia edendamisele. Eestis hakati üha rohkem tootma oma enda tarbeesemeid. Nii nagu arenes teadus ja haridus , arenesid ka kunstid ja muusika. Suure sammu tegi muidugi kunst
Rahvusliku kõrghariduse tähtsaimaks keskuseks oli Tartu ülikool, mis avas oma uksed iseseisva Eesti Vabariigi tingimustes 1919. aastal. Kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. 1925. Aastal võeti vastu TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928. aastal avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut, 1938. aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 1919–1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine.
http://www.rapidtables.ºCom/ºCalºC/eleºCtriºC/Joule_to_Watt_ºCalºCula tor.htm https://staff.ttu.ee/dedov/kuivatid/j a%20ahjud/konspekt_kuivatustehnika/mst0080_16.pdf Hilda Ottenson 1977. Hoidised, 3. trükk. Tallinn. Kirjastus Valgus, lk 157-162 Toivo Niiberg. Eda Põldmaa. 1998. Kuivatamine. Tallinn. Maalehe Raamat.. lk 7-21 Riina Soidla, Priit Elias, Tauno Maidla; Toiduainete konserveerimise ja säilitamise alused. Tartu. 2004. Eesti Põllumajandusülikool Loomaarstiteaduskond. /Toim. S. Seesmaa. lk 64- 80 15 Tänan kuulamast 16
Kahjuks koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks. · 1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. · Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- loodusteaduskonnale ka majandus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. · Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938. a. välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool, kus tegutsesid nii ehitus-mehaanika- kui ka keemia-mäeteaduskond. · Kõrgemat kunstialast ettevalmistust võis omandada kas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas'' või Tallinnas 1938. a. loodud Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. · Muusikaspetsialiste valmistati ette Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis. 1938. a
(Salupere 2004: 49) 2.3Emakeelne ülikool 1919. aastal alustati ettevalmistusi rahvusülikooli avamiseks, see sai teoks veel sama aasta detsembris. Sellest ajast alates on ülikool olnud eestikeelne. Õppejõude kutsuti esialgu ka välismaalt, eeskätt soomest, aga suur osa õppejõududest olid kohalikku päritolu. Tegutsemise esimestel aastatel omandas ülikool mitu aadlimaja südalinna peahoone ümbruses. (Salupere 2004: 49) Senisele viiele teaduskonnale lisandusid põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja tehnikateaduskond. Tehnikateaduskond viidi 1936. aastal üle Tallinna ja sellega pandi alus Tallinna Tehnikaülikoolile. Umbes samaaegselt eraldus õigusteaduskonnast majandusteaduskond. (Salupere 2004: 50) 2.4Rahvusülikool võõrvõimude all Esimene nõukogude aasta tõi kaasa õppetöö ümberkorraldamise ja õppemaksu kaotamise. Likvideeriti teoloogiateaduskond, viidi sisse kursuste ja kateedrite süsteem ja nn punased õppeained
Koolireform andis keskhariduse 9 aastaga, gümnaasiumide arvu vähendati ning hargnevust piirati: valida oli reaal- ja humanitaarharu vahel. Aastate jooksul õpilaste arv kasvas 2200-lt 13000-le. Gümnaasiumiõpilaste arv samal ajal vähenes. Kõrgharidus 1. dets 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Tartus tegutsesid usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, matemaatika-loodus-, majandus-, põllumajandus-, ja loomaarstiteaduskond. 1930. aastatel hakati teostama üliõpilaskandidaatide valikut selle tõttu, et vähem kui pool sisseastunutest jõudsid lõpudiplomini. Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemat kunstialast ettevalmistust sai Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas" ning Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Veel tegutsesid Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool. Teadus
hakati eralduma ja koonduma iseseisvaks rühmaks. Noorkotkad olid Kaitseliidu noorteorganisatsioon ja samuti rõhutatult skautlik organisatsioon. Samuti kodutütred gaidlik organisatsioon. Need loodi 1930ndate alguses. TEADUS 1919.a. avati Tartu Ülikool eestikeelsena üleminekuajaga - kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. Ülikoolis töötas usu-, arsti-, õigus-, filosoofia, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928.a. avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut. Õigusteaduskonnast eraldus majandusteaduskond. 1925 TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike teaduste arendamiseks avati mitmeid uusi õppetoole, rajati eesti keele, läänemere- soome ja uurali keelte, eesti ja üldise kirjanduse, eesti ja võrdleva rahvaluule, Eesti ja naabermaade arheoloogia, Eesti ja Põhjamaade ajaloo ning pedagoogika professuur.
klassiline progümnaasium + 3-klassiline reaalkool + 3-klassiline gümnaasium. Senisest märksa suuremat rõhku pandi koolireformiga kutseharidusele rajati uusi kutsekoole, nende õpilastele tehti mitmeid soodustusi. Alus eestikeelsele kõrgharidusele pandi ajal, mil kestis veel Vabadussõda. 1. Detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Tartus tegutsesid lisaks endisaeaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- ja loomaarstiteaduskond. Teadus. Omariikluse algaastail oli teadustöö seis Eestis kaunis kurb. Enamik vene ja saksa rahvusest õpetlastest oli lahkunud, nende juhtimisel töötanud teadusseltside tegevus ähvardas hääbuda. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts, Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
rahvaülikoolid. See liikumine sai alguse Taanist ja jõudis Soome kaudu Eestisse sajandivahetusel. Kõrgharidus. Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool. Alguses töötas ülikool ajutise põhikirja alusel, lisaks varasematele usu-, arsti-, õigus-, filosoofia- ja matemaatika-loodusteaduskonnale avati veel põllumajandus- ning loomaarstiteaduskond. 1928.a. uus haru Kehakasvatuse Instituut. Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Kõrgema pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktikalis-Metoodilise Seminari tööst. Tung kõrghariduse järele kasvas, sisseastumisel kehtestati võistluseksamid. Teistest kõrgkoolidest märgin ära inseneride ettevalmistamiseks Tallinna Tehnikaülikool, kunstiharidust võis omandada Riigi Kõrgemas Kunstikoolis,
pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. ·Eesti Vabariigi Tartu Ülikool- Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928. aastal avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut, 1938. aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 19191939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine.
aastani. Esimene kõige suurem rahvaülikool loodi Tallinnas 1917 a. sügisel. Rahvaülikoolide põhikijra järgi pidi õppetöö kestma kaks aastat, 5.päeva(3-4) tundi nädalas). Säärast eeskirja täielikult ellu ei rakendatud. Tartu Ülikool Eesti esimene kõrgema teadusliku hariduse andja. Alguses tötas ülikool ajutise põhikirja alusel, lisaks varasematele usu-, arsti-,õigus-, filosoofia- ja matemaatika- loodusteaduskonnale avati veel põllumajandus- ning loomaarstiteaduskond. Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst, kus võeti läbi ainemetoodika põhiküsimused, hospiteeriti koolitunde, anti proovitunde ja viidi läbi nende arutelu. Üleminek uuele koolisüsteemile nõudis õpetajatelt täiendavaid teadmisi, aga ka õpetajate arvu suurenemist. Vana kolmetalveline koolikohustus asendati kuueklassilise algkooliga. Tulid uued
1930 pandi rõhku kooliolu parandamisele, kuid ilmnes ka neg tententse- mitmete ettevõtmiste muutumist sundluseks. KÕRGHARIDUS 1dets 1919 toimus TÜ avaaktus- muutus eestikeelseks ja tähelepanu pöörati rahvusteadusele. Suuremaid teeneid osutas kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Johann Kõpp. Tartus tegutseid lisaks edisaegsed usu- filosoofia- arsti- õigus ja matemaatika loodusteaduskonnale ka majandus- põllu ja loomaarstiteaduskond. Esialgu võeti vastu keskkooli lõpetanute baasil, hiljem hakati tegema katseid. Tallinna Tehnikaülikool (mehaanika, ehitus, keemia, mäeteadus), Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ (kunstialane ettevalmistus), Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu Kõrgem Muusikakool (eraõppeasutus), Tallinna Konservatoorium (+ Riiklik Lavakunstikool), Kõrgem Sõjakool (staabiohvitseride ettevalmistamine) TEADUS
õpilasi. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Merekool. 1939-1940 oli Eestis 177 kutsekooli, kus õppis 13 032 õpilast. Kõrgharidus: 1919. aastal avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Ülikoolis töötas: usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja hiljem kehakasvatuse instituut. 1925 TÜ seadus- Ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike teaduste arendamiseks avati mitmeid uusi õppetoole, rajati eesti keele, läänemere- soome ja uurali keelte, eesti ja üldise kirjanduse, eesti ja võrdleva rahvaluule, Eesti ja naabermaade arheoloogia, Eesti ja Põhjamaade ajaloo ning pedagoogika professuur. TÜ EESMÄRK: Esialgu õppetöö, seejärel teadus. Teised kõrgkoolid:
1934 aastast oli kohustuslik 4klassiline algkool, soovi korral 5klassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. Ja asi läks muide veelgi keerulisemaks, kuid lõpuks tihenes sõel, mis selekteeris ülikooliastuaid piisavalt. Kutsehariduse tase ja nõudlus aga aina tõusis. 1. detsembes 1919avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Puudu oli esialgu nii eestikeelsest õppekirjandusest kui ka õppejõududest. Tavateaduskondadele lisandusid veel põllumajandus ja loomaarstiteaduskond, hargnesid kehakasvatuse instituut, majandusteaduskond, erinevad rahvusteadused. Tehnilist kõrgharidust sai Tallinna tehnikaülikoolis, aga oli ka kõrgem kunstikool, kõrgem muusikakool ja konservatoorium, ka sõjakool. ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Teadustöö taaskäivitamine ei olnud lihtne. Ülikoolide ja instituutidega tegid tihedat koostööd teadusseltsid, osad äratatai uuele elule (nt Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate selts,), teised
annaabi.ee 
